Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-88-15 5. november 2015 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Hannes Kiris Kolmanda isiku L AS-i vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-2967 L AS-i esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg 7. oktoober 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. mai 2015. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2015. a määrus kolmanda isiku L AS-i vara arestimise asjas ja vabastada vara aresti alt.
2.Kolmanda isiku L AS-i esindaja määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 13. aprillil 2015 Harju Maakohtule taotluse kolmandale isikule L AS-ile kuuluva vara, s.o 7 kullavalandi arestimiseks KarS § 83 lg 3 p 3 alusel konfiskeerimise tagamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
2.Maksu- ja Tolliamet menetleb kriminaalasja, milles U OÜ-le (alates 5. veebruarist 2015 OÜ W) esitati 28. mail 2014 kahtlustus KarS § 3891 lg 3 tunnustele vastava teo toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt kajastasid U OÜ faktiline tegevjuht A. T. koos osaühingu juhatuse liikme L. L-i, ostujuhi A. O. ja direktor S. R-iga U OÜ huvidest lähtuvalt valeandmeid äriühingu käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil veebruar 2013 – mai 2014 maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa.
3.OÜ D ja U OÜ lõid alusetu tagastusnõude tekitamiseks näilike tehingutega ostu- ja müügiahela, kus U OÜ kajastas oma raamatupidamises käibemaksuga maksustatava kullamaterjali ehk spetsiaalselt pöördmaksustamise vältimiseks valmistatud kullavalandite ostu erinevatelt käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühingutelt. Kullavalandite puhta kulla sisaldus oli vähem kui 325 tuhandikku kaaluosa. Need maksukuriteos kasutatud äriühingud soetasid
investeeringukulda, mis sulatati kokku teiste metallidega, et saada U OÜ-le müümiseks kullavalandid. Sellisele kullamaterjalile ei rakendatud kuni 1. juulini 2014 pöördmaksustamist. Kaubale lisandus 20% käibemaks, mille kauba ostja (OÜ U) tasus müüjale. Kulda müüval ettevõttel tekkis käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus, mis jäeti täitmata. Selle asemel võeti vastav summa sularahas välja ja maksti tagasi U OÜ-le ning teistele kuriteoskeemiga seotud isikutele. U OÜ müüs kullavalandeid edasi OÜ-le D, L AS-ile ja teistele äriühingutele. OÜ D müüs omakorda kullavalandeid edasi Ühendkuningriigi äripartnerile, tellides samal ajal ka n-ö kulla puhastusteenuse. Kuna tegemist oli ühendusesisese käibega, tekkis OÜ-l D, kes oli kullavalandi soetamisel U OÜ-st tasunud käibemaksu, võimalus küsida riigilt n-ö enammakstud käibemaksu tagasi. Tegelikult müüdi kullavalandid hinnaga, mis lähtus nendes sisalduva puhta kulla väärtusest. Eelnevast nähtub, et kullavalandite puhul ei olnud tegemist tavapärase turukaubaga, vaid maksukuriteo toimepanemise vahendiga, mis oli spetsiaalselt kohandatud maksukuriteo toimepanemiseks.
U OÜ ja L AS sõlmisid 31. jaanuaril 2014 kullavalandite müügilepingu, mille kohaselt pidi omandiõigus ostjale üle minema kauba üleandmisel. L AS tasus väidetavasti U OÜ-le nende kullavalandite eest 177 749 eurot 84 senti. Tehingu toimumist kinnitab 23. mai 2014. a pangaülekanne. Kullavalandid võeti asitõendina ära 27. mail 2014 U OÜ läbiotsimisel. 17. juulil 2014 keeldus Maksu- ja Tollimet kullavalandite üleandmisest L AS-ile seoses kriminaalmenetluse alustamisega. 8. detsembril 2014 sõlmiti U OÜ ja L AS-i vahel müügilepingu lisa, mille kohaselt anti kullavalandite omandiõigus üle väljanõudeõiguse loovutamisega asjaõigusseaduse § 93 alusel. Kolmas isik oli seega teadlik sellest, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
5.Harju Maakohtu 6. mai 2015. a määrusega arestiti kullavalandid konfiskeerimise tagamiseks.
Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb kolmanda isiku L AS-i esindaja maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vara vabastamist aresti alt. Neid taotlusi põhjendatakse järgmiselt.
8.Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus. Riigikohtu praktika kohaselt peab omandiõiguse riive konfiskeerimisel olema proportsionaalne. Maa- ja ringkonnakohus jätsid taotletava meetme proportsionaalsuse hindamata, kaalumata mh eseme ohtlikkust ja sedagi, kas kullavalandeid võidakse ka tulevikus kasutada kuriteo toimepanemiseks. L AS on tasunud U OÜ-le kullavalandite eest vastavalt turuhinnale, kuid võttes arvesse, et kõik kahtlustatava kontod on arestitud, ei ole tal võimalik tasutud summat tagasi saada. Seejuures tuleb arvestada, et ka müügilepingu lisa sõlmimise hetkel ei olnud vaidlusalune vara arestitud – see oli üksnes asitõendina hoiule võetud. Juba vara arestimisel tuleb kaaluda võimaliku konfiskeerimise
põhjendatust.
9.Määruskaebuse vastuses leiab prokurör, et Harju Maakohtu vara arestimise määrus on seaduslik ja põhjendatud. Seitse kullavalandit arestiti konfiskeerimise tagamiseks KarS § 83 lg 3 p 3 alusel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.KarS §-s 83 eristatakse kuriteo toimepanemise vahendi (lg 1) ja kuriteo ettevalmistamiseks kasutatava eseme või aine ning kuriteo objekti (lg 2) konfiskeerimist. Kolleegiumi hinnangul vajab esmajärjekorras lahendamist küsimus selle kohta, kas prokuratuuri taotluses nimetatud vara ehk L AS-ile kuuluvad kullavalandid on käsitatavad kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 3 p 3 tähenduses. Oluline erinevus KarS § 83 kahe esimese lõike vahel on selles, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Kuriteo ettevalmistamiseks kasutatavat ainet või eset ja kuriteo objekti võib seevastu konfiskeerida ainult seaduses (karistusseaduse eriosas) sätestatud juhtudel, s.o seadusandja eraldi volituse alusel. Vastava kohustuse paneb kohtule kuriteo ettevalmistamisel kasutatud eseme osas näiteks KarS § 191, seda KarS 12. peatüki 1. jaos nimetatud süütegude puhul.
11.Riigikohtu praktikas on süüteo toimepanemise vahend defineeritud esemena, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. Kolleegium on rõhutanud vahendi erinevust süüteo toimepanemise vahetust objektist, milleks on aine või ese, mis on isiku käitumise objekt, mille käitamisele või käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud. Vahetu objekti ja vahendi eristamine taandub sellele, kas tegu on sellele esemele suunatud või saab mingit tegu selle eseme abil sooritada. (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 16.)
12.Kuriteo toimepanemise vahendiks on kohtupraktikas loetud näiteks joobes autojuhi sõidukit (Riigikohtu otsused kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07 ja nr 3-1-1-15-14); sõidukit, mida kasutati varguse toimepanemisel (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-10); arvutit, mida kasutati arvutikuriteo toimepanemiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-14); arvuti kõvaketast, millele oli talletatud säilitamiseks lapspornot (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-11-57-12). Kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et maksukuriteo toimepanemise vahendina on käsitatavad tegelikkusele mittevastavad arved sisendkäibemaksu alusetu deklareerimise ja ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmise korral. Seda seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Seega on tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele (tema esindajale) edastamine – juhul, kui see toimub enne maksudeklaratsiooni esitamist – käsitatav kuriteo toimepanemise vahendi andmisena KrK § 17 lg 6 mõttes ja ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses (otsuse punkt 13.3).
13.Praeguses kriminaalasjas esitati U OÜ-le kahtlustus KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS §-s 3891 kirjeldatud kuritegu kujutab endast maksuhaldurile andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega seisneb tegu valeandmete esitamises või andmete esitamata jätmises vastava kohustuse olemasolul. Kuriteokatse algab Maksu- ja Tolliametile andmete edastamise alustamisega või nende esitamata jätmisega vastava kohustuse tekkimisel. Praeguses kriminaalasjas esitatud kahtlustuse kohaselt esitas U OÜ valeandmeid äriühingu käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil veebruar 2013 – mai 2014 maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa.
14.Prokuratuuri taotlusest ja vastavalt ka maa- ning ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, mil viisil on kullavalandid käsitatavad kuriteo toimepanemise vahendina. Kolleegiumi hinnangul on ese käsitatav süüteo toimepanemise vahendina juhul, kui seda on kasutatud kuriteo käigus ehk pärast teo vahetut alustamist, s.o vähemalt katse staadiumis. Teo toimepanemise ajal ehk alates maksudeklaratsiooni esitamisest kullavalandeid enam kuidagi ei kasutatud ja isegi nende olemasolu teo toimepanijal ei olnud enam määrav ega vajalik. Sisuliselt nähtub see ka prokuratuuri taotlusest. Seejuures on ilmne kõnealuste kullavalandite erinevus Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11 nimetatud tegelikkusele mittevastavatest arvetest. Need arved pidid kinnitama maksudeklaratsiooni õigsust ja allusid sellistena maksuhalduri võimalikule kontrollile. Seega oli ka nende passiivne olemasolu teo toimepanemise ajal käsitatav nende kasutamisena kuriteo toimepanemiseks.
15.Kolleegiumi hinnangul on kullavalandid käesolevas asjas käsitatavad kuriteo ettevalmistamiseks kasutatud esemetena, sest nendega tehtud tehingud olid aluseks maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisele. KarS § 3891 puhul ei näe aga seadus ette võimalust konfiskeerida sellise kuriteo toimepanemise ettevalmistamiseks kasutatud eset. Seega kohaldasid maa- ja ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust, arestides kullavalandid konfiskeerimise tagamiseks. Sellest lähtudes jätab kolleegium käsitlemata muud määruskaebuses esitatud väited vara arestimise põhjendamatuse kohta.
16.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määruse ja vabastab vara, s.o kullavalandid, aresti alt. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.