Kohtulahend

narkokuritegude toimepanemiseks spetsiaalselt organiseeritud grupeeringu liikmena. Ringkonnaohus võttis arvesse E.-G. Karule range karistuse määramisel narkootikumide kogusest ja iseloomust tulenevat märkimisväärset kahju ja ohtlikkust ning tegevuse järjepidevust ja ettekavatsetust. Samuti arvestas ringkonnakohus asjaolu, et E.-G. Karu aitas kuritegude toimepanemisel oma venda ja ei kasutanud narkootikumide suhtes käsutusõigust. 2.2 E.-G. Karul olid enne kuriteo sooritamist ja selle ajal elukoht ning lähedaste tugi, kuid need hüved ei takistanud teda toime panemast kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude riski. Seega võib eeldada, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.-G. Karu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust puudub kindel veendumus selles, et ta suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all ja ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks, kui karistuse kandmise lõpptähtaeg on alles 27.05.2018. 2.3 Eeltoodud asjaoludel, s.o arvestades kuriteo raskust ja iseloomu, ei ole maakohtu hinnangul E.-G. Karu ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Lisaks arvestab kohus sedagi, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3.4 Kohus ei ole arvestanud Eesti riigi poliitikat ennetähtaegselt vabastamise osas ja seda et positiivseid asjaolusid on oluliselt rohkem, mis oleks ennetähtaegse vabastamise aluseks. Üldiselt aktsepteerituna on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet ning selle lähtealus ja nurgakivi. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis asub peamiselt teljel kodu-töösuhtlusringkond. 3.5 Lisaks kaitsja määruskaebusele on oma pöördumise ringkonnakohtule saatnud ka E.-G. Karu vanemad, kuid kuna nad pole kohtumenetluse pooled, siis ringkonnakohus seda ei käsitle.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kohtuastme sellist otsustust ka täielikult veatuks ning kaitsja väited kohut vastupidisele seisukohale ei veena. 6.1 Ringkonnakohus leiab seega, et esimene kohtuaste on õigustatult omistanud suurt tähtsust E.-G. Karu kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tema süü suurusele, mille valguses ei ole põhjendatud süüdimõistetut vangistusest vabastada seaduses ette nähtud esimesel võimalusel. Nimelt kannab kinnipeetav karistust väga suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas salakaubaveo eest. Harju Maakohtu 26.04.2013 loovutamismäärusest nähtuvalt tõi E.-G. Karu korduvalt lausa erakordsetes kogustes Eesti Vabariigist Soome nii hašišit, amfetamiini kui ecstasyt. Seega pani ta toime raske rahvatervisevastase kuriteo, millel oli rahvusvaheline mõõde. E.-G. Karu tegevus oli pikaajaline ning seejuures oli ta osaks kindla tööjaotusega organiseeritud grupeeringu tegevusest. 6.2 Eeltoodut silmas pidades ei saa kriminaalkolleegium kuidagi nõustuda määruskaebuse seisukohaga, mille kohaselt esineb käesolevalt piisavalt positiivseid asjaolusid, mis põhjendavad E.-G. Karu tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastamist. Samuti ei saa õigustatuks pidada etteheidet, nagu ei oleks maakohus piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi heas valguses näitavat andmestikku. Kriminaalkolleegium leiab vastupidiselt kaitsjale, et esimene kohtuaste on määruses käsitlenud ja arvestanud nii süüdimõistetu vangistusaegset käitumist, elutingimusi vabaduses kui asjaolu, et tegemist on isiku esmase kuriteoga. E.-G. Karu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise tõigi kaasa kohtu seisukoht, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustav info ja talle vabaduses osakssaavad hüved ei kaalu praegusel ajal üles kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu süü suurust. Sellise lähenemisega tuleb täielikult ka nõustuda, kuivõrd E.-G. Karu tänaseks päevaks ära kantud karistus on tema teo asjaolusid ja süü suurust arvestades ebaproportsionaalselt lühike võrreldes temale mõistetud karistusajaga. Lisaks on maakohtu otsustus põhjendatult kantud ka vajadusest tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, ehk siis kuriteo toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus, mis viiakse ka täide.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.