Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 27.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number: 1-13-7615/16
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 27.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 945

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-13-7615/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja20.12.2013 1-13-7615/22Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja12.01.2016 1-13-7615/28Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja16.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kohtuistungi aeg

27. oktoober 2015. a

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2015. a, Rapla

Kriminaalasja number

1-13-7615

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne O.O kohta.

Süüdimõistetu

O.O , isikukood XXX, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxx alev xxxxxxxxx x.

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 130 lg 5, 384 lg 1, 387 lg 2, 428 ja 432 lg 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata O. O-le Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2013. a. otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust täitmisele. Lugeda Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2013. a. otsusega O. O-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg alates 19.detsembrist 2014.a. kuni 16.jaanuarini 2015.a., 20. aprillist kuni

05.juunini 2015. a., 03.juulist kuni 24.juulini 2015.a. ja 05.oktoobrist kuni 26.oktoobrini 2015.a. peatatuks. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu 15 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast, esitada maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja kohtu seisukoht O.O on karistatud Pärnu Maakohtu poolt 20. detsembril 2013. a KarS § 121 ja § 424 järgi ja karistatud vangistusega üks (1) aasta viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva, milline ühe tuhande kaheksakümne kuue (1086) tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähajaks määrati kaks (2) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o 07. jaanuarist 2014. a.

30.septembril 2015. a esitatud erakorralise ettekande kohaselt on O. O hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, rikkunud korduvalt üldkasuliku töö ajakava ja lahkunud kriminaalhooldajalt luba taotlemata Eesti territooriumilt. O.O on määratud tegema üldkasulikku tööd Kohila Vallavalitsuse alluvuses. Esimest ajakava järgis O.O korrektselt ja tegi ka lisapäevi. Edasistest ajakavadest O. O kinni ei pidanud, mistõttu tuli suurendada ühes kuus tehtavate töötundide arvu. Ajakava rikkumistele järgnenud korralistel kohtumistel selgitati korduvalt ajakavast kinnipidadamise ja igast muutusest kriminaalhooldaja teavitamise vajalikkust. O.O hakkas üldkasulikku tööd tegema 2014.a. märtsis, kuid juulikuuks oli tehtud üksnes 50 tundi s.t. oli töö tegemise üldisest ajakavast maas juba 220 tundi. Augusti ajakava rikkus O .O kolmel päeval, ja oktoobris kokku lepitud ajakavast ei teinud ühtegi tundi, sest oli Soomes koolitusel, millest kriminaalhooldajalt ei informeerinud. 2014. a lõpus üldkasuliku töö ajakava ei koostatud, sest juhendaja oli puhkusel ja 2015. aasta alguses lepiti kokku, et O.O hakkab edaspidi tööd tegema vastavalt juhendaja soovidele ja töö võimalustele. Kuigi kriminaalhooldaja selgitas korduvalt, et tähtaegselt töö tegemiseks tuleb O. O teha kuus vähemalt 100 tundi, põhjendas O. O ise üldkasuliku töö mittetegemist elukaaslase haigusega, lapse hoidmisega või Soome tööleminekuga. 06.-15. aprilliks 2015. a koostatud ajakavast tegi ta tööd tehtud üksnes kahel päeval. 20. aprillil 2015. a teatas O. O kriminaalhooldajale, et ta ei ole võimeline tööd tegema, sest sai nädalavahetusel peksa. 10. juunil 2015. a esitas ta ka arstitõendi töövõimetuse kohta 20. aprillist 2015. a kuni 05. juunini 2015.a. 10. juunil k.a toimunud kohtumisel lepiti kokku uus ajakava alates 15. juunist. 26. juunil k.a teatas juhendaja, et O. O ei ole teinud ühtegi tundi tööd ega võtnud ka ühendust. Kriminaalhooldusametnik püüdis O. O-ga kontakti saada, kuid telefonile ta ei vastanud. 30. juunil k.a helistas O. O ametnikule ja teatas, et ei saanud kõnedele vastata Soomes viibimise tõttu. Selgituste kohaselt oli O.O oma naisega tülli läinud ja hakanud asju Soome kolima, sest plaanib pärast üldkasuliku lõppu asuda Soome elama. Soome minekust O. O kriminaalhooldajale ei teatanud, kuigi talle on selgitatud, et Eesti territooriumilt lahkumiseks on vaja kriminaalhooldusametniku eelnevat luba. 01. juulil k.a teatas O.O kriminaalhooldajale, et on haige ja ei saa tööd teha. 10. juulil k.a teatas O .O , et tal on avastatud kopsupõletik, mida tuleb ravida. 17. juuli k.a helistas O.O taas ja teatas, et arst käskis veel nädala kodus olla. Arstitõendit nende haigestumiste kohta O.O esitanud ei ole.