lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-1051/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-1051/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
821
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-1051/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-1051 Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. septembri 2015 otsus Z.H KarS §-de 199 lg 2 p 8, 9 ning 213 lg 1 järgi süüdimõistmises kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Süüdistatav Z.H, apellatsioon

liik

RESOLUTSIOON

Jätta Z.H apellatsioon Tartu Maakohtu 29. septembri 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-1051 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 29.09.2015 otsusega tunnistati Z.H kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 8, 9 ja 213 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 21.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 26 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust alates 03.10.2014. Menetluskuludena mõisteti temalt muuhulgas välja ka ekspertiiside tegemise kulu kokku 2309 eurot.
2.Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.H , kes palub tühistada maakohtu otsuse temalt DNA ekspertiisi tegemise kulu 1995 eurot ja jäljeekspertiisi tegemise kulu 314 eurot väljamõistmises, sest ta tunnistas enda süüd ning seetõttu polnud vaja nimetatud ekspertiise teha. Ringkonnakohtu seisukoht
3.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.
4.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
5.Z.H on vaidlustanud temalt ekspertiiside tegemise kulu kokku 2309 eurot väljamõistmise.
5.1.Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppes märgitakse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulu loetakse menetluskulude hulka.
5.2.Toimikust nähtuvalt Z.H sõlmis 28.09.2015 kokkuleppe (III kd lk 94-97), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus Z.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, tsiviilhagides ja menetluskuludes. Seejuures on kokkuleppes välja toodud, et kriminaalmenetluse kulud (siin pole arvestatud sundraha ja kaitsjatasu) kokku on 2314,48 eurot, millest DNA ekspertiiside eest 285+456+1254=1995 eurot ning jäljeekspertiisi eest 314 eurot.
5.3.Maakohtu 28.09.2015 istungi protokolli kohaselt (III kd lk 92-93) kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. Z.H vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Seejuures nähtub protokollist, et kohus ja kaitsja seletasid Z.H-le tema menetluskulude suurust ning vastuväiteid ta pole esitanud.
5.4.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
5.5.Ringkonnakohus märgib, et Z.H puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ka selles, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kui erinormi kohaselt on kokkuleppes märgitud süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Kuna see on kokkuleppe üks osa, siis ei saa seda vaidlustada ka KrMS § 189 lg 3 alusel, mis üldnormina näeb ette, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et seda antud juhul kohaldades kaotaks kokkuleppemenetluses välja toodud menetluskulude suuruse tunnistamine ja nendega nõustumine oma mõtte.
5.6.Ringkonnakohus leiab, et Z.H puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
6.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus Z.H apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.