Kohtulahend

tasumiseks

ettenähtud

makserekvisiitide pööratakse

kohta

kohtumäärus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 26.02.2015. a otsusega on A.F süüdi tunnistatud KarS § 329 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumi järgi, suurendades A.F-ile mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 28.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12424 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 10 kuud 28 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.02.2015. a ja lõppeb 23.01.2016. a. Vangla toetab A.F-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha A.F-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab A.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu A.F selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul vabastada A.F tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetud eriliigilisi karistusi. Sealhulgas on A.F-ile korduvalt mõistetud karistuseks vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, kuid A.F on katseajal toime pannud uued kuriteod (sealhulgas karistuse kandmise ajal). Kohus peab kahtlematult raskeks kuritegu, mille A.F on toime pannud karistuse kandmise ajal, kuna see näitab ilmselgelt, et A.F ei ole suuteline alluma kehtestatud korrale isegi mitte rangelt reglementeeritud tingimustes. Kuriteo, mille eest A.F käesoleval ajal karistust kannab on ta toime pannud kinnipeetavana lühiajalisel väljasõidul olles. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ja neid järgima. Kohus, võttes arvesse A.F-i varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et A.F on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Seda veendumust kinnitab ka fakt, et avavanglas olles rikkus A.F kehtestatud korda ja reegleid. 3.2 Kohus peab positiivseks, et A.F on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. A.F on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja Teadmine ja osalenud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. A.F on vangistuses töötanud majandusabitöödel. Kuna A.F on kuriteod toimepannud tingituna alkoholisõltuvusest ja sellest tuleneva agressiivse käitumise läbi, peab kohus oluliseks, et A.F läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka Agressiivsuse Asendamise Treeningu, eesmärgiga vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandada A.F-ist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Käesoleval ajal puuduvad A.F kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades, et A.F-ile on vangistuse jooksul määratud korduvalt distsiplinaarkaristusi, näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, et A.F on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma ning piisava soovi ja tahte korral järgima kehtestatud nõudeid. Samas peab kohus oluliseks rõhutada, et kuriteo, mille eest A.F käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud vangistuses karistust kandes. 3.3 A.F-i puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Kogutud materjalidest nähtuvalt on A.F enne viimast vangistust alkoholi kuritarvitanud 15 aastat. Ka viimase kuriteo, mille eest ta kannab käesolevalt karistust, pani A.F toime alkoholisõltuvusest tingituna (A.F lubati Tallinna Vangla Maardu avavanglast lühiajalisele väljasõidule ja A.F ei pöördunud määratud ajal tagasi vanglasse karistuse kandmise jätkamiseks, A.F peeti kinni joobeseisundis). Varasemalt A.F ei ole astunud mingeid samme selleks, et alkoholisõltuvusest vabaneda. Kohus peab positiivseks, et A.F on väljendanud soovi ühineda MTÜ-ga Teekond, kellele on vanglast vabanevatele isikutele suunatud projekt „Poole tee kodu“. MTÜ-s Teekond elades on inimestel kohustus läbida sotsiaalprogramme ja käia tööl. Samas on käesoleval ajal kaheldav, kas A.F MTÜ-sse Poole tee kodu saab minna (keskuse rahalised raskused). A.F on pidanud võimalikuks asuda tööle AS-ile Saarmas kuuluvas pesumajas, kus ta on ka varasemalt töötanud, kuid sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole. A.F on suures ulatuses tasumata nõudeid.

Kriminaalmenetluse kulud A.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rainer Objartel Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 162,72 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 162,72 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 162,72 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista A.F-ilt.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.