Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.09.2015
Kohtuasja number
1-14-9187
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Viktor Kuznetsovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Viktor Kuznetsov, isikukood viibimiskoht Viru Vangla
39305073726,
Karistuse kandmise algus 01.06.2012 ja lõpp 28.04.2018
Jätta VIKTOR KUZNETSOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Viktor Kuznetsovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Kuznetsovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.01.2015 otsusega nr 1-14-9187 tunnistati Viktor Kuznetsov süüdi KarS § 404 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust, KarS § 121 järgi süüdi tunnistamisel mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust ning KarS § 274 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru
Maakohtu 31.07.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 01.06.2012. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise, süütamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Kuritegu on toime pandud teravamate elamuste saamise eesmärgil. Kinnipeetava praegune käitumine ei ole sarnane varasemale käitumisele. Kuriteod on liigiliselt muutunud raskemaks. Varasemad kuriteod on olnud vargused ja röövid. Kinnipeetav osales vangistuse jooksul kolmel korral Corrigo tugigrupis ning võttis aktiivselt osa noorteprogrammist EQUIP. Lõpetas vanglas olles 7. ja 8. klassi ning 17.09.2014 alustas õpinguid 9. klassis. Kinnipeetav osales ka riigikeele A1-taseme kursusel, kuid ei läbinud seda. On varasemalt töötanud vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud xxxx. Sellel aadressil asub munitsipaaleluruum, kus üürnikuks on kinnipeetava õde, kes elab seal koos oma alaealise poja ja emaga. Tegemist on endise ühiselamus asuva kahest toast koosneva korteriga, kinnipeetava õde ja ema on nõus sellega, et antud pinnal kohaldataks isiku suhtes elektroonilist järelevalvet. Isikul puudub õigus seda eluruumi kasutada. Isiku emale on korduvalt selgitatud, mida tuleb ette võtta selleks, et tema poegadel tekiks õigus seda eluruumi kasutada, ema on teadlik ruumi kasutamise reeglitest. Isikul on algharidus. Ametlikult ei ole töötanud. Vanglast väljas moodustasid isiku sissetuleku venna töövõimetuspension, sotsiaaltoetused ning raha juhutööde tegemisest. Isiku kulud ületasid tulusid. Majandusliku toimetuleku oskus on halb. Pani toime kuriteod materiaalse kasu saamiseks. Katseaja jooksul oli suunatud võlanõustaja konsultatsioonile, kuid ei käinud seal. Vangistuses materiaalselt isikut keegi ei toeta. Vabanemise korral ei ole isikule garanteeritud töökohta. Perekonnas on 7 last. Vanematest on alles ainult ema. Isa on surnud. Pere enamik lastest on kriminaalse taustaga. Kinnipeetava negatiivselt mõjutavaks suhtlusringkonnaks on tema sõbrad ja pereliikmed, kes on probleemse käitumisega. Harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Praegust alkoholi tarvitamist eitab. Varasema alkoholi tarvitamise kohta ütleb, et jõi kambas 10.-11. eluaastast alates. Karistusregistri andmetel on Alkoholiseaduse alusel karistatud 4 korda, viimane 2010. aastal. Alkoholi tarvitamise asendas värvilahusti nuusutamisega. Süstis amfetamiini ja sudafeedi 13.-14. eluaastast kuni 16. eluaastani, 1-2 kord nädalas. Suitsetas kanepit. Isikul on diagnoositud toksikomaania. Oli suunatud xxxx rehabilitatsioonikeskusesse, kuid keeldus rehabilitatsiooni läbimisest. Oli suunatud ka xxxx psühhiaatriaosakonda. Isiku sõnul ta viimastel kuudel enne vangistust ei nuusutanud värvilahustit. Isik on korduvalt keeldunud vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamisest. Diagnoositud intellektipuue, töövõimetuspensionit ei ole vormistatud. Vestluses on rahulik. Sotsiaalne isolatsioon puudub. Isiku sõnul on tema tervis olnud ka halb, kuid praegu tervise üle ei kurda. Isikul on suhtlemisraskusi. Sõltuvusainete mõju all isiku käitumine muutub agressiivsemaks. Ei teadvusta, millistes eluvaldkondades on probleemid ning probleemide lahendamiseks kasutab kiireid otsuseid, vaatamata tagajärgedele, eesmärgid on ebamäärased. On korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Kordab oma vigu, sest ei oska otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes teisi. Sageli tõlgendab teiste tegusid ja kavatsusi valesti, arvates ekslikult, et kavatsus on vaenulik. Suhtumine ametiisikutesse on halb, suhtlemisel kasutab alatihti ebaviisakaid väljendeid. Isik ei
allu vanglas kehtestatud korrale, mis omakorda näitab, et isik ei ole valmis muutma oma hoiakuid. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud kolmel korral ning katseaegade kokkuvõtetest nähtub, et katseajal pani toime uusi kuritegusid. Ei väärtusta ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme. Isik ei näita kuidagi välja, et oleks motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 75%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Viktor Kuznetsovile katseaeg kuni karistuse lõpuni 28.04.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Tegevused ja/või kohustused jäävad määratlemata. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Seni ei ole kinnipeetav õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, kuigi kriminaalhooldusele allutamisega ja katseajaga talle selline võimalus anti. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga isikuga, kellele varasemad karistused, sh käitumiskontrollile allutamine ei ole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on seitse kehtivat ja kaks lõppenud distsiplinaarkaristust. Teda on ka vangistuses kriminaalkorras karistatud KarS § 404, § 121 ja § 274 lg 1 alusel. Kui süüdimõistetu on vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vastupidi, kinnipeetav on jätkanud allumatu käitumisega, eirates kehtestatud reegleid. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamise korral ohustatud. Kinnipeetaval on karistusaja lõpuni jäänud veel üle kahe aasta ja seitsme kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Seega kujuneks tema katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist, arvestades kinnipeetava isikut, ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Viktor Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.09.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tahab end parandada. Selgitab, et tal ei ole probleeme alkoholiga ega narkootikumidega, on kõik programmid läbinud ning vabaduses olles püüdis ise sõltuvusest vabaneda. Ei kavatse enam alkoholi ega narkootikume tarvitada. Garanteeritud töökohta tal ei ole, aga on kindel, et leiab töökoha. 7 kehtivat distsiplinaarkaristust selgitab sellega, et igaüks võib eksida. Kohtumääruse põhjendused
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju olema potentsiaalselt tugev, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Isik on viimased kuriteod pannud toime vanglas, sh süütamine, kehaline väärkohtlemine ja vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, seega on kuriteod liigiliselt muutunud raskemaks. Viimaste kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli teravamate elamuste saamine, mis otseselt näitab isiku riskivat ja hoolimatut käitumist. Positiivsena võib välja tuua, et isik omandab vanglas olles põhiharidust, käesoleval hetkel on pooleli õpingud 9. klassis. Samuti on kinnipeetav osalenud mitmel korral Corrigo tugigrupis ning võtnud aktiivselt osa noorteprogrammi EQUIP tegevusest. Riigikeele A1-taseme õppe läbis samuti, kuid taset ei saavutanud. On vangistuses olnud hõivatud tööga majandustöödel koristajana. Kinnipeetava õde on nõus venna vabanemisel enda elukohta elama võtma. Tegemist on 2-toalise munitsipaaleluruumiga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava ema ja õde koos oma pojaga. Isikul puudub õigus nimetatud eluruumi elukohana kasutada, emale on selgitatud, mida tuleb õiguse saamiseks teha, kuid siiani õigust kinnipeetav saanud ei ole. Seega, kuna isikul puudub käesoleval hetkel õigus kasutada eluruumina õe elukohta, puudub kinnipeetaval vabanemisel kindel alaline elukoht. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka igakuine kindel sissetulek, mis aitaks soodustada isiku iseseisvat majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetav ei ole varasemalt ametlikult tööl käinud, enne vangistust koosnes sissetulek venna töövõimetuspensionist, sotsiaaltoetustest ja juhutööde tegemisest saadud rahast. Isiku kulud ületasid tulusid. Ta suunati võlanõustaja konsultatsioonile, kuid sinna isik ei läinud. Samuti ei ole kinnipeetavat vangistuses keegi materiaalselt toetanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 03.08.2015 seisuga 9 kehtivat (käesolevaks ajaks 7 kehtivat ja 2 kustunud) distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Samuti on viimased kuriteod toimepandud vangistuses olles. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on vangistuses viibides rikkunud korda ning pannud toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava perekonnas on 7 last ja ema, enamus pere lastest on kriminaalkorras karistatud. Seega on nii isiku tutvusringkonnas kui ka lähisuhetes kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada. Alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole, kuigi teda on varasemalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest neljal korral. Isik ise alkoholi tarvitamist ei eita ning on öelnud, et alustas tarvitamisega 10-aastaselt, kuid alkoholi tarvitamist praegusel ajal eitab. Isikul on diagnoositud toksikomaania. Enda sõnul on tarvitanud erinevaid
narkootilisi aineid, sh amfetamiini, kanepit ja sudafeedi. Talle on korduvalt pakutud võimalust minna rehabilitatsioonile, kuid isik on kõigil kordadel sellest keeldunud. Isikul on diagnoositud ka intellektipuue, millest tulenevalt esineb tal suhtlemisraskusi. Samuti nähtub iseloomustusest, et sõltuvusainete mõju all muutub isiku käitumine agressiivseks. Lisaks ei mõtle kinnipeetav oma tegude tagajärgedele, talle on omane oma vigade kordamine ning oma probleemides ja ebaõnnestumistes teiste süüdistamine. Samuti tõlgendab ta sageli teiste tegusid ja kavatsusi vääralt vaenulikeks, mistõttu esineb endal rohkem vägivaldset käitumist. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 70% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 75%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik ei ole suutnud ka vangistuses olles kuritegude toimepanemisest hoiduda ning on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Viktor Kuznetsovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Kuznetsovi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.