Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
24. september 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-419
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andre Rehemaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ANDRE REHEMAA, isikukood 39512314215, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.11.2012 ja lõpp 16.02.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
11.09.2015, avalikult videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ANDRE REHEMAA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andre Rehemaale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andre Rehemaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andre Rehemaa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.01.2014 otsusega KarS § 404, KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristus 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 mõistetud liitkaristused, s.o 2 aastat ja 11 päeva ning 4 kuud vangistust liideti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 05.11.2012.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kannab reaalset vangistust esimest korda. Kuriteo dünaamikas muutusi ei ole. Soodusteguriks kuritegude puhul on majandusliku kasu saamine ja emotsionaalne seisund. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Andre Rehemaa taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on juba 2 aastat ja 10 kuud vanglas olnud ning vanglakaristust kannab esimest korda. Kui ta vabaneks, siis ta tahaks arestipäevad ära kanda ja tööle minna. Õppima kinnipeetav minna ei plaani. Isiku sõnul jättis ta kutseõppes õpingud pooleli, kuna tal olid tugevad peavalud ja seetõttu jäi teistest maha. Vanglas on ta palju õppinud, läbinud erinevaid programme, töötanud ning lõpetas 9 klassi. Isikul ei ole kuskile elama minna, kui ainult H V juurde. Oma ema juurde kinnipeetav minna ei soovi, sest muidu ta satub vanglasse tagasi. Kui kinnipeetav läheks ema juurde elama, siis oleks oht, et ta paneb uusi kuritegusid toime, aga xxxx onu toetaks teda. Kinnipeetav avaldas, et ta ei ole oma ema ähvardanud, kuid ta ei avalda neid põhjuseid, miks ta oma emaga läbi ei saa. Kinnipeetav on suitsetanud juba 11 aastat, kuid alkoholi ega narkootikume ta ei tarbi. Kui ta praegu ei vabane, siis veebruaris asuks ta xxxx elama ja tööle saades läheb omaette elama. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kriminaalhooldusametniku 01.07.2015 arvamusest selgub, et ei ole üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel alaline elamispind. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on kohtu määratud alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Vangla hinnangul on kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokurör avaldas lisaks, et kuna kinnipeetav kannab liitkaristust, muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest, siis ei kohaldata tema puhul KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on karistatud kolmel korral ning vanglakaristust kannab esmakordselt. Alkoholi tarvitamisega alustas 15 aastaselt ning vanglas on hinnatud ta alkoholi sõltlaseks. Psühhiaatrilise iseloomuga haigust ei ole kinnipeetaval diagnoositud. Sellegipoolest on isik järelevalve all seoses labiilse närvisüsteemiga. Kinnipeetav on ennast tahtlikult vigastanud ning püüdnud kolmel korral sooritada enesetappu ning ta saab närvisüsteemi tasakaalustamisele suunatud ravi. Kerge
ärrituvuse pinnalt on oht uute kuritegude, sealhulgas vägivaldsete kuritegude sooritamiseks. Lisaks võib soodustada uute kuritegude toimepanemist alalise töökoha puudumine. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et isikul puudub kindel elukoht. Andre Rehemaa soovib vabanedes elama asuda aadressile xxxx ning antud eluaseme omanikuks on tema ema endise elukaaslase A V ema H V. H V sõnul ei ole aga võimalik kinnipeetavat ruumipuuduse ja majandusliku olukorra tõttu eluruumi võtta. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kinnipeetav on kriminaalhoolduse ajal pannud toime uue kuriteo ning sellest võib järeldada, et välise toetuseta võib ta kalduda uute kuritegude sooritamisele. Vangla hinnangul on kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 69%. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust, muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest, siis ei kohaldata tema puhul KarS §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõttu tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.