Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
03.02.2015 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-14-419
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andre REHEMAA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andre REHEMAA sünd. 31.12.1995, isikukood 39512314215, xxx xxx Karistuse kandmise algus 05.11.2012 ja lõpp 16.02.2016
Süüdimõistetu
Jätta Andre REHEMAA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andre Rehemaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andre Rehemaa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.01.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §274 lg.1, §275, §404 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1,2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud 11 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 27 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja emotsionaalne seisund. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, omandanud lihtsustatud õppekava alusel põhihariduse, töötanud majandustöödel koristajana ja käesoleval hetkel omandab toateenindaja eriala. Vabanedes kavatseb kinnipeetav elama xxx, probleemiks osutub ruumipuudus. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 18.04.2017.
Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kolm venda ja õde. Suhted kodus oli pingelised vendade õigusvastaste tegude ja ema elukaaslase poolt alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava vähene sotsiaalne võimekus ja lähivõrgustiku positiivse toetuse puudumine teeb kinnipeetava teiste poolt kergesti mõjutatavaks ja suurendab uute kuritegude riski. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, alkoholi tarvitamist alustas 15-aastaselt. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravile minekuks, kuid vangla psühhiaater sellega ei nõustu, kuna kinnipeetav ei ole piisavalt distsiplineeritud, et täita ravikohustust. Kinnipeetav on püüdnud kolmel korral sooritada enesetappu, saab närvisüsteemi tasakaalustamisele suunatud ravi. Kinnipeetav on madala sotsiaalse võimekusega ja vähese analüüsivõimega, arvestab oma vajadustega ja käitub vastavalt. Kinnipeetav ei ole ametnike vastu suunatult agressiivne, kuid ei näe nende toetavat rolli, on ametnikke ähvardanud. Üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 65%. Viru Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, kolm venda ja õde. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema, ema elukaaslase ja kahe vanema vennaga, suhted ema elukaaslasega olid halvad, emal puudus pojaga heasüdamlik ja usaldav suhe. Vangistuses ei ole ema kinnipeetavat samuti külastanud. Kinnipeetava vaimsed võimed on madalad ja õpe toimus erinevates koolides lihtsustatud õppekava alusel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema koos kahe alaealise pojaga, kes on nõus kinnipeetava enda juurde elama asumisega. Korter on kinnipeetava ema tööandja poolt eraldatud üürilepingu alusel, kuid tööandja kinnitas, et võimaldab kinnipeetaval sinna elama asuda. Samas märgib kriminaalhooldusametnik, et elamistingimused korteris on tagasihoidlikud, valitseb ülerahvastatus ning üks kinnipeetava vendadest on tegevusetu ja äkkvihaga. See toob kaasa riski pingeliste olukordade ja situatsioonide tekkimisele. Vabanemisel garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo, samuti on vangistuses toime pannud kuriteo. Esmakordsel süüdimõistmisel vabastati kinnipeetav karistusest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusel olles sooritas katseajal uue kuriteo ja kannab vanglakaristust. Kuritegelik käitumine jätkus vangistuses.
Maakohtu istung Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et arvestades alaealiste tingimisi ennetähtaegse vabastamise erisätteid ja isiku taasühiskonnastamise huve, on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kinnipeetav Andre Rehemaa seletas maakohtu istungil, et hakkab vangistust väljas olles ennast parandama ja uusi kuritegusid toime ei pane. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Esmakordsel süüdimõistmisel anti kinnipeetavale võimalus ja karistuseks mõisteti vangistus tingimisi. Kinnipeetav usaldust ei õigustanud ning pani kehtival katseajal toime uue kuriteo. Lisaks sellele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ka vangistuses. Kinnipeetavale on vangistuses määratud 27 distsiplinaarkaristust, kõik need on kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kriminaalasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ülaltoodust nähtub, et kinnipeetava näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning ei pane toime uusi kuritegusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema xxx. Tegemist on kinnipeetav ema tööandjale kuuluva 1-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema koos kahe lapsega. Maakohus nõustub kriminaalhooldaja kirjalikus arvamuses väljendatud seisukohaga, et selline olukord elukohaga ei soodusta kinnipeetava resotsialiseerumist. Samast kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub muuhulgas, et kinnipeetavale sotsiaalpinna eraldamise küsimuses jäävad kohalikud xxx eriarvamusele, mistõttu ei ole kinnipeetaval käesoleval ajal ka sotsiaalelamispinna saamise võimalust. Kinnipeetav soovib asuda elama oma ema juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et emal ja kinnipeetaval ei olnud enne vangistust heasüdamlikke ja usalduslikke suhteid, ema ei ole kinnipeetavat ka vangistuses külastanud, vabaduses puudus emal huvi kinnipeetava käekäigu vastu. Maakohus leiab, et seega puudub kinnipeetaval vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei näe ametnike toetavat rolli, on ametnikke ähvardanud. Maakohus leiab, et sellise suhtumise juures võib kriminaalhoolduse teostamine osutuda raskendatuks või võimatuks. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametnikule on kinnipeetava ema küll kinnitanud, et kinnipeetav asub tööle temaga samasse lauta, kuid tööandja garantiikiri selle kohta puudub. Asja materjalidest ei nähtu, et laudas oleks tööandja kinnipeetava ema.
Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik oma probleemidega tegeleda ja läbida vastavaid sotsiaalprogramme. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ja §76-1 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.