Kohtulahend

karistuse kandmisest Viru

Vanglas

peale käesoleva

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 189,60 (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 31,60 eurot) eurot v.-adv. Marina Valge poolt määratud korras süüdimõistetu Meelis Aljama kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Meelis Aljamalt menetluskuluna kaitsjatasu 189,60 (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Meelis Aljamal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Meelis Aljama, 1-131619, kaitsjatasu.“ Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 08.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Aljama vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusega nr 1-13-1619 tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Meelis Aljama suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 30.12.2009.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Meelis Aljama süütegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 5 aasta ja 8-kuulise vangistusega, KarS § 392 lg 2 p 2 järgi karistati teda 5-

aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 8 kuud vangistust. Meelis Aljama loovutati Eesti Vabariigile 13.04.2011.a ning anti üle Soomele karistuse kandmiseks 27.07.2011.a. Vastavalt Tartu Maakohtu otsusele tuli nimetatud aeg, s.o 3 kuud ja 15 päeva vangistust lugeda karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Meelis Aljamale liitkaristus, suurendades karistust Tartu Maakohtu 06.06.2011.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 28.08.2009.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas kannab ta karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning salakaubaveo eest grupis. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud väljapressimise, kelmuste, omastamise, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise ning võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise eest. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud peamiselt rahalise kasu saamise eesmärk. Individuaalse täitmiskava raames suhtleb kinnipeetav lähedastega igapäevaselt telefoni teel. Lisaks on võimaldatud isikule 5-l korral käia lühiajalisel väljasõidul, mille raames isik kohtus oma lähedastega, et säilitada peresuhteid. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening", töötanud vanglas majandusabitöölisena ning abitöölisena AS Eesti Vanglatööstuse partnerettevõttes OÜ Powersteel. Alates 02.06.2014 paikneb isik Viru Vangla avavanglaosakonnas ja töötab alates 30.06.2014 väljaspool vanglat xxxx. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne käesolevat vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx, kuhu asub elama ka võimaliku vabanemise korral. Tegemist on 4-toalise, kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale A A, kes elab antud elukohas üksinda ning on nõus sellega, et vabanemise korral asub poeg elama tema juurde. 2004. aastal Murru Vanglas karistust kandes omandas kinnipeetav keskhariduse. Tallinna Vanglas olles omandas isik 2008. aastal puidupingitöölise eriala. Soome Vabariigis karistust kandes omandas isik puidutisleri eriala ning lisaks läbis puusepa põhikoolituse. Vabaduses olles on kinnipeetav ametlikult töötanud ainult mõned kuud, mitteametlikult on peamiselt töötanud ehitusel. Kinnipeetav tunnistas, et varasemalt oli töö suhtes valiv ning miinimumtöötasu eest polnud nõus töötama. Käesoleval ajal on isik väidetavalt muutnud oma eluviise ja harjumusi ning on nõus töötama ka madala palgaga. Soome vanglas olles töötas pool aastat elektrilülitite ja -kaitsmete kokkupanemisel ning kolm aastat puusepana (valmistas mööblit). Vabanemisjärgselt on kinnipeetavale garanteeritud kindel töökoht xxxx, mida on kinnitanud ka firma omanik E K. Seisuga 10.06.2015 on isikul K-Raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 48 477,13 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud 1170 eurot. Vabanemisel on isik motiveeritud tasuma võlanõudeid, sest nõuete korrastamisega on ta tegelenud käesoleva vangistuse jooksul, suheldes kohtutäituritega. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa, kaks õde ning nende perekonnad. Kinnipeetava ema on surnud. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Suhtlusringkonnas on nii kriminaalkorras kui ka õiguskuulekaid tuttavaid. Viru Vangla andmetel suhtleb kinnipeetav kirjavahetuse teel Tallinna Vanglas paikneva isikuga ning telefoni teel kuriteokaaslase A Õ. Kinnipeetav on pigem teiste poolt mõjutatav, kui et teisi mõjutav. Riskiv ja hoolimatu elustiil väljendub korduvate kuritegude toimepanemises. Alkoholi tarvitas isik väidetavalt harva ja mõõdukalt. Narkootikumidega probleemi ei ole esinenud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on

isikul diagnoositud krooniline haigus, mis ei takista igapäeva toiminguid ega vaja erikohtlemist. Kinnipeetaval on elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. 1999. aastal on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud vägivalla kuriteo toimepanemise eest. Vangistuse jooksul vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Tuleviku eesmärgid on seotud töötamise, pere loomise ning lähedastega heade ja toetavate suhete säilitamisega. Isik ei ole väljendanud kuritegelikke hoiakuid. Temaga töötavate ametiisikute suhtes on isik positiivse hoiakuga ja koostööaldis. Varasemalt on kinnipeetavat määratud 3-l korral kriminaalhooldusele. Karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav sooritas uue kuriteo. Käesoleval hetkel on isik koostööks kriminaalhooldusega valmis. Kinnipeetav ei õigusta toimepandud kuritegu ning suhtub sellesse kriitiliselt, samas korduvad kuriteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivate reeglite osas. Isiku sõnul on tal kõik eeldused olemas, et vabanedes õiguskuulekalt käituda (haridus, tööoskused, töökogemus), mis varasemalt puudusid ning mille tõttu oli raske leida tööd ja mis lõpptulemina kuritegu sooritama ajendas. Oht seisneb kiire ja võimalikult suure materiaalse kasu taotlemises, vahendeid valimata. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava Meelis Aljama tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 07.08.2016 ning käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et kinnipeetav asub elama koos isaga, kes teda igati toetab. Telefonivestluses on xxxx omanik E K kinnitanud, et tunneb Meelis Aljamad varasemalt ja on nõus teda tööle võtma saekaatrisse töölisena. Kriminaalhooldusametniku sõnul on kinnipeetavale tema vabastamisel tagatud kindel elu- ja töökoht ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 07.08.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Käitumiskontrolli ajal on otstarbekas määrata Meelis Aljamale KarS § 75 lg 2 p 4,8 sätestatud kohustused. Meelis Aljama ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Töökoht saab tal olema elukoha lähedal, vahe on 7 kilomeetrit. Aravetelt paar töölist käivad sinna oma autoga, mistõttu probleeme tööl käimisega ei ole. Ta on käinud 6-l korral lühiajalistel väljasõitudel. Kinnipeetav on tänulik oma lähedastele, et nad on teda toetanud. Varasemalt ei saanud ta tööd erialase hariduse puudumise ja oma mineviku tõttu. Kunagi olid ka nõudmised kõrgemad, kuid tänaseks on ta aru saanud, et vabadus kaalub üle raha tagaajamise. Ta suhtleb kirja teel oma kuriteokaaslasega, kuna tunneb viimast päris kaua aega. Kuriteokaaslane kandis ka karistust Viru Vanglas, kuid vabastati tervise probleemide tõttu. Tänaseks on kuriteokaaslane saanud oma elu korda, tal on oma ettevõte, ta elab koos oma naise ja lapsega. Omavaheline suhtlemine ei ole seotud millegi planeerimisega. Kinnipeetav on andnud perele lubaduse, et see on viimane kord, kui ta on vanglas. Ta peab ise vajalikuks, et tal oleks kriminaalhooldaja, kes vajadusel teda aitaks ja suunaks. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Meelis Aljama tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 10.07.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning

toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 7-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. M. Aljama on süüdi mõistetud mh selles, et tema ajavahemikul 25.08.2009 kuni 28.08.2009 koos A. Õ-ga on hoidnud koos ja ühise tahtlusega vähemalt Helsingis ja Mäntsäläs ebaseaduslikult levitamise eesmärgil ühes teatud isikutega oma valduses ja vedasid Eestist Soome äärmiselt suure koguse, s.o 5107 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Seega on M. Aljama koos A. Õ-ga omandanud narkootilist ainet Eesti Vabariigis ning toimetanud selle Soome, kus nad hoidsid seda enda valduses ebaseadusliku levitamise eesmärgil. Käesoleval hetkel välistab M. Aljama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise see, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse võimaluse esinemisel vabastada. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida üldjuhul narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (mh seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kuna M. Aljama kannab vangistust mh I astme narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. M. Aljama on olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on toime pannud kuriteod varalise kasu saamise eesmärgil, ta ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud, vaid vastupidi, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on M. Aljama ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava

puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Meelis Aljama ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja märgib, et käesolevas asjas on nii vangla kui kriminaalhooldaja andnud arvamuse, et Meelis Aljama on isik, keda on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör aga leiab, et Meelis Aljamad ei ole võimalik vabastada enne tähtaega. Valmistudes kohtuistungiks, leidis kaitsja Jõhvi kohtumaja määruse, kus on lahatud küsimust, kas süüdimõistetu puhul, keda on varasemalt korduvalt karistatud, võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada või mitte. Kohus on märkinud, et kui isik vangistusest vabaneb, astub ta vangla väravast välja ja tema üle pole mingit järelevalvet. Kui isik vabastatakse enne tähtaega, määratakse talle katseaeg ja ta on järelevalve all, tema üle peetakse arvestust, ta peab ka ise aru andma. Kohus on selles asjas arvanud, et see on õigem seisukoht ja on ka riigile ja ühiskonnale palju odavam. Ka isikul endal on võimalus vajadusel abi saamiseks pöörduda kriminaalhooldaja poole. Meelis Aljama puhul on positiivset rohkem. Inimene, kes on juba 37 aastat vana, peaks pöörama elus uue lehekülje. Kaitsja toetab Meelis Aljama vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Meelis Aljama võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 7-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma kolmandat reaalset vanglakaristust muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening", on osalenud ja osaleb vangla tööhõives. Alates 02.06.2014 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ja töötab alates 30.06.2014 väljaspool vanglat xxxx, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht oma isa juures, materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Tal on vabaduses kindel garanteeritud töökoht xxxx, seega on tagatud materiaalne toimetulek, mis võib ära hoida uute kuritegude toimepanemise rahalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on isikul vabanemisfondi hoiustatud 1170 eurot, mis võimaldab esialgselt toime tulla. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%, milliste näol on tegemist suhteliselt väikeste riskidega. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Meelis Aljamale KarS § 75 lg 2 p 4,8 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Meelis Aljamale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära

kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 07.08.2016. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kellel kulus õigusabi osutamiseks 189,60 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.