lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1619/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 23.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-1619/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1619/23Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.06.20141-13-1619/47Viru Maakohus Rakvere kohtumaja24.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-13-1619

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-1619

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Prokuröri abi Margit Luga (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Meelis Aljama tingimisi enne lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

MEELIS ALJAMA

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 37802094918; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub

Kohtuistungi toimumise aeg

20.05.2014. a (kaugkohtuistung)

tähtaja

RESOLUTSIOON

Jätta Meelis Aljama temale Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 30.12.2009. a otsusega mõistetud ning Harju Maakohtu 26.03.2013. a määrusega kriminaalasjas nr 1-131619 tunnustatud ja mõistetud liitkaristuse (Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 30.12.2009. a otsusega mõistetud karistus ja Tartu Maakohtu 06.06.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9502 mõistetud karistus) kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 26.03.2013. a määrusega on KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel tunnistatud lubatavaks Meelis Aljama suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 30.12.2009. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. Meelis Aljama süütegu on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda on karistatud 5 aasta 8-kuulise vangistusega, KarS § 392 lg 2 p 2 järgi karistatud 5-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud vangistust. Meelis Aljama loovutati Eesti Vabariigile 13.04.2011.a ning anti üle Soome Vabariigile karistuse kandmiseks 27.07.2011.a. Vastavalt Tartu Maakohtu otsusele tuleb nimetatud aeg, s.o 3 kuud ja 15 päeva vangistust lugeda karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Meelis Aljamale liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.06.2011. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.2009. a ja lõppeb 07.08.2016. a. Vangla toetab Meelis Aljama vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Prokuröri hinnangul on Meelis Aljama ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal liialt varajane, arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Meelis Aljama selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Meelis Aljama, leiab, et Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Meelis Aljama kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Meelis Aljama temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Meelis Aljamal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Meelis Aljama tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Meelis Aljamad on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Meelis Aljama on varasemalt peamiselt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Talle on mõistetud vangistus ärakandmisele tingimisi, samuti on talle mõistetud vangistus tulnud ka reaalselt ära kanda. Meelis Aljamad on varasemalt mitmel korral vabastatud ka tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt (viimati Harju Maakohtu 21.01.2009. a määrusega), kuid määratud katseajad on ebaõnnestunud ja Meelis Aljama on toime pannud uusi kuritegusid (sh viimane kord, kui Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastati). Meelis Aljama mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.06.2011. a otsusega kuritegudes, mis olid toime pandud märtsis ja aprillis 2009. a, s.o kuu aega pärast tingimisi ennetähtaegset vabanemist (vabastati 03.02.2009. a). Kuritegu, mille eest Meelis Aljama käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud augustis 2009. a Soome Vabariigis. Kuriteod pani Meelis Aljama toime ligikaudu 7 kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Meelis Aljama on Soome kohtu poolt süüdi tunnistatud narkootiliste ainetega seotud süüteo eest. Meelis Aljama selgituste kohaselt oli tema ülesandeks kuriteos viia narkootiline aine amfetamiin Eestist Soome. Soome kohtu otsuse kohaselt viis Meelis Aljama koos kuriteokaaslasega Soome üle 5 kg amfetamiini. Peidikus oli ees juba üle 4 kg amfetamiini. Kohtu hinnangul on seega Meelis Aljama poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked – äärmiselt suur kogus narkootilist ainet, millest oleks saanud doosi kümnetes tuhandetes inimesi, samuti oleks müügist saadav tulu olnud üle 500 000 euro. Meelis Aljama kandis karistust Soomes, Eesti vanglas on ta alates 06.02.2013. a. Kohus peab Meelis Aljama käitumist karistuse kandmise ajal äärmiselt positiivseks. Meelis Aljama töötas ja õppis Soome vanglas. Samuti on Meelis Aljama töötanud Tartu Vanglas olles. 12.12.2013. a kohaldas vangla direktor Meelis Aljamale soodustust. Meelis Aljama lubati töötama vanglast väljapoole ilma järelevalveta. Meelis Aljama töötab OÜ-s Powersteel. Samuti puuduvad Meelis Aljamal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks ka Meelis Aljama vabanemisjärgseid elutingimusi. Vabanemise korral läheb Meelis Aljama elama oma isa juurde Aravetele. Meelis Aljama suhtleb tihedalt oma isaga telefoni teel. Meelis Aljama selgituste kohaselt on ta kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht OÜ-s Peedu Puiduladu. Töökoht saaks Meelis Aljamal olema Aravetest 10 km kaugusel, tööülesannetest tuleks tal teha abitöid. Kohus peab tunnustustväärivaks, et Meelis Aljama on tegelenud tööharjumuse väljakujundamisega ja möönab, et vabanemise korral tuleks uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks kindlasti Meelis Aljamal asuda tööle.

4.Vaatamata Meelis Aljama suhtes paljudele esinevatele positiivsetele asjaoludele, ei pea kohus Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal põhjendatuks. Siinjuures peab kohus oluliseks rõhutada, et KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid tuleb kohtul kaalutleda kogumis ja tuvastada, kas kinnipeetava puhul esineb selliseid erandlikke asjaolusid, mis tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldavad. Kohus on seisukohal, et Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud eelkõige tema varasema elukäigu, kuriteo toimepanemise asjaolude ja ärakantud karistusaja pikkuse tõttu. Kohus leiab, et Meelis Aljamale on korduvalt antud võimalusi enese tõestamiseks. Meelis Aljama ei ole talle antud võimalusi senini kasutanud. Kohus peab positiivseks, et vaatamata kõigele, on Meelis Aljama sügavalt motiveeritud ja soovib ennast parandada. Samas ei ole Meelis Aljama tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal kohtu hinnangul kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.