Kriminaalasi nr 1-14-9042
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.09.2015. a)
Kriminaalasja number
1-14-9042
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistun gi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Meelis Juursoo (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
R.S tingimisi vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.S
enne
tähtaega
vangistusest
isikukood XXX ; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta R.S Harju Maakohtu 22.01.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9042 mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015. a otsusega osaliselt tühistatud karistu kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord K ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
R.S on Harju Maakohtu 22.01.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9042õigeks mõistetud süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. R.S on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 25 lg 2, 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestati alates R.S-i kinnipidamisest, s.o alates 28.01.2014. a.
1 (3)
Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9042 tühistati osaliselt Harju Maakohtu 22.01.2015. a otsus, nimelt R.S-i õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning karistusaja alguse kuupäeva osas. Uue otsusega tunnistati R.S süüdi temale süüdistuses esitatud 22.01.2014. a episoodis KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 25 lg 2, 4 järgi. R.S-i karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 27.01.2014. a. Kohtuotsus jõustus 06.06.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.01.2014. a ja lõpeb 27.07.2016. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui n eli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 27.04.2015. a. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla toetab kinnipeetava I van S.O vangistusest tingi misi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega R.S-i ennetähtaegseks vabanemiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga. R.S avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda eelkõige selleks, et toetada enda perekonda, laps läks esimesse klassi ning naisel on üksi raske. Kuriteo toimepanemist R.S ei tunnista, leiab, et istub kinni ilma süüta.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused R.S-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule materjalide esitamise ajal kandis R.S karistust Tallinna Vanglas, praeguseks on ta karistust kandma suunatud Tartu Vanglas se. Karistuse kandmise ajal kinnipeetav taasühiskonnastavas tegevuses osalenud ei ole ning väidetavalt ei olegi huvitatud enese täiendamisest ei vanglas ega väljaspool vanglat, sest soovib asuda tööle. Enne vangistust oli kinnipeetav samuti tööga hõivatud ja jätkab vabanemise korral tööd taksojuhina ettevõttes Dowwy OÜ. R.S on vabanemisjärgselt olemas ka elukoht ning abikaasa ja poja toetus. Samas oli sotsiaalne võrgustik ning ka tööst tulenev sissetulek R.S olemas ka varasemalt, kuid see ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemale. R.S on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kannab teist vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, väljapressimise, ebaseaduslikult vabaduse võtmise ja ähvardamise ja vägivalla eest ametiisiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust. Käesolevat karistust kannab R.S kelmuse katse eest. Vangla esitatud materjalide ja kohtus antud ütluste kohaselt R.S oma kuritegu ei tunnista. Olukorras, kus isik ei saa aru oma eksimusest või ei teadvusta endale kuriteo toimepanemise riske, ei sa a asuda tegelema ka kuritegude toimepanemise põhjustega. Kuivõrd R.S ei ole vanglas pakutavates tegevustes osalenud, puudub kohtul veendumus, et R.S-ist tulenevad riskid võiksid käesolevaks hetkeks maandatud olla. Seda ei kinnita ka kinnipeetava käitumine. R.S-i negatiivset suhtumist kehtestatud korda näitavad korduvad distsipliinirikkumised. Rikkumiste tõsidust näitab määratud karistus , milleks on
2 (3)
kartser. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et vangistusest vabastamata.
R.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1 ja § 432 lg 3 .
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.