Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tallinna

Vangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.08.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 08.05.2013. a kohtuotsusega tunnistati Oleg Aleksandrov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel 5 aasta 5 kuud ja 29-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 26.11.2012. a ja lõpp on 25.05.2018. a. Oleg Aleksandrovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on olnud hõivamata, isik on huvitatud töötamisest, kuid vanglas ei ole olnud talle tööd pakkuda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht, kuna väidetava tööandja esindajaga ei olnud võimalik kontakti saada. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Oleg Aleksandrovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga elukaaslase juures, kes elab üürikorteris, toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. Kinnipeetav on esitanud vabanemisjärgse tööandjana OÜ XXX, kuid ametnikul ei õnnestunud tööandja esindajat telefoni teel kätte saada. Oleg Aleksandrov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Isikut on karistatud 1-st raskuseastmest kuriteo eest. Varem on teda karistatud 8 korda, vangistust kannab kolmandat korda. Omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik oli kahel korral käitumiskontrolli all, teise käitumiskontrolli käigus pani toime uue kuriteo. Prokuratuur on seisukohal, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik ja vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil Oleg Aleksandrovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna isikul on täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Oleg Aleksandrovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oleg Aleksandrovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 8-korral kriminaalkorras karistatud (neist 5 on kustunud), kuid kannab oma 3. vangistust. Isikut on 3 korda karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, viimasel korral pani kuriteo toime kriminaalhoolduse ajal samaliigilised kuriteo eest. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja raskete tagajärgedega avarii põhjustamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on ühiskonnakorra muutumisest tingitud oluliselt halvenenud materiaalne olukord ning aja jooksul välja kujunenud suhted narkootikume käitlevate isikutega.

Vangistuses on Oleg Aleksandrov olnud hõivamata, isik on huvitatud töötamisest, kuid vanglas ei ole olnud talle tööd pakkuda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht, kuna väidetava tööandja esindajaga ei olnud kriminaalhooldajal võimalik kontakti saada. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. Vanglamaterjalide kohaselt on Oleg Aleksandrov enesekeskne, ei arvesta ega respekteeri teiste heaolu ja vajadusi. Narkootikumide vahendamisel lähtus omakasust ega tajunud oma tegevust kuritegelikuna. Isiku puhul seisneb uue kuriteo oht narkootiliste ainete levitamises, milline tegevus kahjustab rahvatervist ning samuti oma liiklusstiiliga võib ohustada kaasliiklejaid ning panna toime vägivaldse kuriteo. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ja tema töövõimetusmäär on 50 %. Isikul on teatavad raskused ühiskonnas kohanemisega, kuivõrd tema elatustase on viimase 20 aastaga langenud olulisel määral. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk järgmise 2 aasta jooksul on 27 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 2 aastat ja 10 kuud on pannud Oleg Aleksandrovi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Oleg Aleksandrovil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht elukaaslase üürikorteris, toetavad lähedased ning võimalus asuda tööle. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Oleg Aleksandrovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Oleg Aleksandrovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Oleg Aleksandrov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka vangla.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.