Kohtulahend

Tallinna

Vangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.06.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava OT kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.02.2012.a kohtuotsusega tunnistati OT süüdi KarS § 113 – 22 lg 3 järgi ja mõisteti talle KarS § 60 ja § 61 sätestatut arvestades karistuseks 3-aastane vangistus. Karistuse algus oli 02.01.2013 ja karistuse lõpp on 02.01.2016. OT kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal kinnipeetav töötab, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava puhul on tegemist pensionäriga. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. OT kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava perekond ootab väga kinnipeetava vabanemist ja toetab teda. Kinnipeetav avaldas soovi, et vabanemise korral asub ta elama koos oma perega xxx. Vabanemise korral on kinnipeetava tuluallikaks vanadusepension. OT taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on karistatud 1-st raskuseastmest kuriteo eest, reaalset vangistust kannab ta esimest korda, distsiplinaarkaristusi isikul pole, vangla toetab tema vabastamist uue kuriteo toimepanemise madala tõenäosuse tõttu, vabanemisel on isikul kindel elukoht ja sissetuleku allikas- vanaduspension.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud OT arvamuse, leiab, et OT võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik OT isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud OT mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul on vangla hinnanud 8 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 9 %, nimetatud näitajad on madalad. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et tulevikuks on kinnipeetav püstitanud seaduskuulekad eesmärgid: hoolitseda perekonna eest, leida töö, tasuda haginõudeid. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp on vähem kui 4 kuu pärast, kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas OT võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on OT olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka OT, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa OT edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.