Kohtulahend

2.2 O. Tšarnetskit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on O. Tšarnetski süüdi tunnistatud ametialase lohakuse ja tuludeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamise eest. Praegu kannab O. Tšarnetski karistust tapmisele kaasaaitamise eest. Kuriteo pani O. Tšarnetski toime, töötades Murru Vangla vangistusosakonna valvurina. Kuritegu seisnes selles, et O. Tšarnetski toimetas kinnipeetava I.K. i kinnipeetava R.K. palvel kambrisse nr 8, kus I.K. ile tekitati eluohtlikud kehavigastused. Seejärel toimetas O. Tšarnetski kinnipeetava tagasi oma kambrisse, kus ta tekitatud vigastustesse samal õhtul suri. 2.3 Maakohtus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel O. Tšarnetski ise ennast süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et täitis vaid valvurite vanema käsku. Süüdimõistetu leidis, et kui ta oleks keeldunud, oleks teda järgmisel päeval ilmselt vallandatud. O. Tšarnetski arvates mõisteti ta ebaõiglaselt süüdi. Ta on pöördunud kaebusega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kes võttis kaebuse arutamisele, ent ei ole veel otsust teinud. Maakohus leiab, et Harju Maakohtu 29. veebruari 2012. a otsuse põhjendavas osas toodud asjaolud (tema enda ütlused, mille kohaselt rikkus ta sisekorraeeskirju R.K. palvel) ei kinnita O. Tšarnetski versiooni kuriteost. Seega on O. Tšarnetski käesolevaks ajaks muutnud oma positsiooni. 2.4 O. Tšarnetski poolt toime pandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. Süüdimõistetu eiras kuritegu toime pannes talle kui vanglaametnikule pandud kohustusi, mille tõttu realiseerus äärmiselt raske tagajärg – ühe kinnipeetava tapmine. O. Tšarnetski kui Murru Vangla ametniku ülesandeks oli tagada süüdimõistetute kinnipidamine, nende üle piisav järelevalve ja julgeoleku tagamine vanglas. Toimepandud teoga riivas O. Tšarnetski raskelt ühiskonna õiglus- ja õigustunnet. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja O. Tšarnetskile mõistetud karistust (alla alammäära mõistetud 3 aastat vangistust), on kohus seisukohal, et O. Tšarnetski ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toime pandud kuriteoga. Kohtu arvates kehtivad vanglaametniku suhtes kõrgendatud ootused, kuid O. Tšarnetski, tegutsedes vastavalt kinnipeetavate soovidele ja tahtele ning aidates neil realiseerida oma tegevusplaane, mis ei haakunud vangla sisekorraeeskirjaga, on neid ootusi väga tugevalt riivanud. 2.5 Maakohtul puudub veendumus, et O. Tšarnetski puhul on täidetud karistuse eesmärgid ka seetõttu, et tema enda hinnangul on tema süüdimõistmine olnud ebaõiglane. Maakohus rõhutab, et mingil juhul ei ole süüdimõistetule etteheidetav süü mittetunnistamine. Samal ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna ka seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või on asunud oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei ole kinnipeetava vabastamine kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 2.6 O. Tšarnetski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuigi O. Tšarnetski suhtes esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, toetav perekond, sissetulek pensioni näol, elukoht), ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt just kuriteo toimepanemise asjaolud ja fakt, et kohtu arvates ei ole O. Tšarnetski poolt seni ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuriteoga. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus veendumuseks, et O. Tšarnetski suhtes on mõistetud karistus täitnud oma eesmärgid.

3.1 O. Tšarnetski märgib, et vanglas viibimise ajal puuduvad tal distsiplinaarkaristused ja tema käitumine on olnud laitmatu. Ta on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammis Õige hetk. Vangla ja prokurör toetavad tema vabastamist. Sellele vaatamata leidis maakohus, et ta pole paranemise teele asunud ja karistus pole oma eesmärki täitnud. Selle kinnituseks viitab kohus sellele, et O. Tšarnetski pole oma süüd tunnistanud. Mõistetud karistus on kohtu hinnangul niigi leebe. Samas möönab kohus, et süü omaksvõtt või sellest keeldumine ei tohi olla tingimisi ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise aluseks. Sellegipoolest on kohus sellele vabastamata jätmise otsustuse tegemisel tuginenud. 3.2 Kogu O. Tšarnetski kohtutee on kestnud üle kaheksa aasta. Selle aja jooksul on nii O. Tšarnetski ise kui ka tema perekond pidanud palju üle elama. Isegi, kui O. Tšarnetski oleks süüdi teos, mille eest ta karistust kannab, on ta selle aja jooksul ära kandnud piisava karistuse, et olla selle edasisest kandmisest vabastatud. 3.3 O. Tšarnetskil on 91-aastane ema, kelle eest kannab hoolt O. Tšarnetski ülikoolis õppiv ja töötav poeg. Seda kohustust peaks täitma aga O. Tšarnetski ise. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimaldaks tal seda teha. Tegelikult on täidetud kõik tingimused O. Tšarnetski vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, mistõttu süüdimõistetu palub ringkonnakohtul maakohtu määrus tühistada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.