Dmitri Žõbalovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi, lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus
Apellatsiooni esitaja
E.H ja tema kaitsja adv. Leelo Viil
Süüdistatav
E.H (andmed maakohtu otsuses)
Kaitsja
Adv Leelo Viil
Prokurör
Natalia Lebed
RESOLUTISOON
Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusele jätta läbi vaatamata. Välja mõista E.H-lt riigieelarve tuludesse 48 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 48 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.
Harju Maakohus otsustas 30.06.2015 otsusega süüdi tunnistada E.H KarS § 199 lg 2 p-des 5, 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg
02.12.2014 kuni 03.12.2014 ja 26.01.2015, so kokku 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.01.2015. E.H suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel kuulub tõkend tühistamisele. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti E.H-lt menetluskuluna välja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel õigusabi tasu 360 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot. Kohus määras ka, et KrMS § 313 lg 1 p 7 ja § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti rahuldas kohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanute tsiviilhagid ning mõistis E.H-lt kannatanu MN kasuks välja 850 eurot, kannatanu MR-i kasuks 1657 eurot, solidaarselt E.H-lt ja MK-lt kannatanu V OÜ kasuks 150 eurot ning kannatanu REF ASi kasuks 69,80 eurot. Asitõendid, so 3 CD-plaati jäeti kohtuotsuse kohaselt kriminaaltoimiku materjalide juurde, jalgratas Merida Crossway tagastati selle omanikule, so MN-le ning sadul koos sadulatoruga, kuulub kohtuotsuse jõustumisel hüvitamisele.
1.2.Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega tunnistati süüdi ka MK, kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
2.1.E.H mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ajavahemikul 18.08.2014 kella 12.00st kuni 20.08.2014 kella 09.00ni varastas Tallinnas, Xxxxxx xx sisehoovist MN-le kuuluvad kaks jalgratast: ilma sadulata punast värvi Merida Crossway maksumusega 600 eurot ja valget värvi hübriidjalgratta Scott maksumusega 800 eurot, tekitades MN-le varalist kahju 1400 eurot.
2.2.Samuti mõisteti E.H süüdi selles, et ta 12.09.2014 kella 16.25-18.00 vahel Tallinnas, Xxxxxx x asuvas parklas, grupis koos II-ga, ukseklaasi lõhkumise teel murdsid sisse MR-ile kuuluvasse sõidukisse Honda Civic reg nr-ga xxxxxx ning võtsid sealt MR-ile kuuluva halli värvi seljakoti maksumusega 35 eurot, milles olid: Alienware 14 sülearvuti maksumusega 1200 eurot, väline kõvaketas Toshiba maksumusega 60 eurot, erinevad kirjatarbed kogumaksumusega 12 eurot, 2 CF mälukaarti kogumaksumusega 40 eurot, sõiduauto Honda Civic Type-R käigutrossi klamber, digipeegelkaamera Canon 400D maksumusega 250 eurot, tekitades MR-ile lõhkumisega varalist kahju summas 60 eurot ja vargusega kahju kokku summas 1597 eurot.
2.3.Samuti mõisteti E.H süüdi selles, et tema 02.12.2014 kella 12.01 ajal, viibides Tallinnas, Xxxxxxxxxxxx xx asuvas S AS -le kuuluvas Xxxxx jaama S-is, üritas varastada neli pudelit likööri Vana Tallinn maksumusega 8,99 eurot pudel, kokku kaupa 35.96 euro väärtuses, asetas likööripudelid oma kilekotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt koos varastatud kaubaga kinni.
2.4.Samuti mõisteti E.H süüdi selles, et tema 27.12.2014 kella 12.15 paiku, viibides Tallinnas, Xxxxxxxxxx xxx asuvast V OÜ-le kuuluvas kaupluses, grupis koos MK-iga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis 6 paari villaseid sokke, maksumusega 25 eurot paar, kogumaksumusega 150 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata ning lahkus kauplusest, tekitades OÜ-le V varalist kahju summas 150 eurot.
2.5.Samuti mõisteti E.H süüdi selles, et ta 23.01.2015 kella 11.27 paiku varastas koos MK-iga REF AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Xxxxxxxxxx xx järgmisi kaupu: 10 šokolaadi Mesikäpp kogumaksumusega 34,90 eurot, 10 piimašokolaadi Anneke kogumaksumusega 34,90 eurot, kokku kaupa 69,80 euro eest. Selliste tahtlike tegudega pani E.H toime kuriteod, mis on suunatud võõra vallaasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata,
isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p -de 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
Harju Maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutati avalikult 30.06.2015.
02.07.2015 registreeris Harju Maakohus E.H apellatsiooniteate.
6.27.augustil 2015 sai E.H motiveeritud kohtuotsuse tõlke allkirja vastu kätte
7.Apellatsioonitähtaeg lõppes 11.09.2015. Apellatsioonide sisu
8.20.07.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohus D. Zõbakovi apellatsioonkaebuse, milles E.H vaidlustab talle Harju Maakohtu 30.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistust. Ta leiab, et mõistetud karistus on liialt karm. Ta taotleb ringkonnakohtult uuesti tema süüasja materjalidega tutvumist ning uue otsuse tegemist. Ta märgib, et on oma süüd täielikult tunnistanud ja kahetsenud tehtut puhtsüdamlikult.
9.10.09.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohus süüdistatava kaitsja adv. L.Viili apellatsiooni. Kaitsja vaidlustab maakohtu poolt mõistetud vangistuse määra leides, et käesoleval juhul võiks vangistuse määr olla lühem.Vangistuse pikkuse määramisel tuleks võtta arvesse, et E.H on pannud toime 5 varguse episoodi, millest 3 on kauplusevargused. E.H süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada. Antud juhul nähtub, et kolmes kauplusevarguse episoodis jäi kauba väärtus alla väheväärtusliku asja piirmäära. Varastatu väärtust arvesse võttes on E.H süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Seetõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Ühest aastast ja kuuest kuust lühem vangistus vastaks E.H süü suurusele. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul E.H puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguste osas kohtueelses menetluses ning kohtuistungil. Samuti on süüdistatav andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud kaasa varguste asjaolude väljaselgitamisele. Kohtul ei olnud alust kahelda E.H poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes E.H teos ei esine. E.H käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuisungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendav asjaolu esineb, asus kohus seisukohale, et lühemaajaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et süüdistatava eelnev korduv õigusvastane käitumine on seisnenud varavastaste süütegude toimepanemises. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vargused on aset leidnud süüdistataval töö puudumise ning materiaalse olukorra tõttu. E.H on kohtuistungil märkinud, et ta soovib minna ravile S rehabilitatsioonikeskusse ning alustada uut elu. Leian, et silmas pidades E.H soovi vabanda narkosõltuvusest on võimalik süüdistatava resotsialisee-rumine lühemaajalise vangistuse ärakandmise järel.
Eeltoodu alusel ja seotuna E.H positsiooniga ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et E.H suhtes on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks mõista temale vangistus 1 aasta 6 kuud. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
10.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09).
11.Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioondeis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsioonide põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on E.H-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks E.H karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda, samuti on põhjendatud ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonides esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. E.H näol on tegemist
süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ja just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtukolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et E.H karistusõiguslik kohtlemine on olnud ülemäära range. Mööda ei saa vaadata ka süü suurust iseloomustavast faktorist e. kuriteo episoodide arvust. Kohtukolleegiumi hinnangul annab just nimetatud faktor põhjendatud aluse väita, et mõistetav karistus ei saa olla sanktsiooni alammäära lähedane. Kohtukolleegium on seisukohal, et E.H osas ei esine asjaolusid, mis annaks aluse kergendada juba niigi tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära mõistetud karistust. Apellatsioonides viidatud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus juba arvestanud ning nende asjaolude teistkordne arvestamine ringkonnakohtu poolt ei oleks millegagi põhjendatav. Käesoleval juhul, kui kohtukolleegium on juba põhjendanud, et peab ainuvõimalik uks karistusliigiks vangistust ning esitatud apellatsioonis ei ole osutatud sellistele õiguslikele asjaoludele, mis annaks täiendava aluse mõistetud karistuse kergendamiseks ning ka kohtukolleegiumi hinnangul tuleb kriminaaltoimiku materjalide pinnalt eitada selliste asjaolude esinemist, siis tuleb apellandi taotlus karistuse kergendamiseks lugeda õiguslikult mitterelevantseks.
12.Süüdistatava kaitsja adv. Leelo Viil on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks ning KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse süüdistatava kanda.
13.Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja see tuleb jätta läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.