lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-348/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-348/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-348/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja10.08.20151-15-348/46Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja07.11.20161-15-348/65Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.11.20161-15-348/98Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.04.20181-15-348/100Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.04.20181-15-348/115Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-348

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 10. augusti 2015 määrus Marko Nigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Marko Nigol, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 10. augusti 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Marko Nigol tunnistati süüdi salajaste varguste ja sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest ja karistati vangistusega, mis jäeti katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. Katseajal pani M. Nigol toime tapmise omakasu ajendil eriti julmal ning piinaval viisil, samuti röövimise ja vargused. Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2003 otsusega mõisteti M. Nigolile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 18 aastat vangistust. Sellele liideti Harju Maakohtu 4. mai 2005 otsusega KarS § 331 järgi mõistetud kahekuuline vangistus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks kujunes 15 aasta 2 kuu ja 17 päevane vangistus, mis algas 04.05.2005 lõpeb 20.07.2020.
1-15-348/134
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
07.08.2019
1-15-348/147Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.09.2019
1-15-348/154Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja07.01.2020
2.Tartu Vangla esitas 19. juunil 2015 Tartu Maakohtule materjalid M. Nigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla M. Nigoli ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu kõrgohtlikkusele viidates ei toetanud.
4.Ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa oma 28.07.2015 kirjalikus seisukohas ei toetanud M. Nigoli ennetähtaegset vabastamist. Prokurör viitas sellele, et süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Ta on pannud vanglas toime distsiplinaarrikkumisi. M. Nigolil oleks vabaduses raske tööd leida, sest tema haridus on puudulik ja talle on määratud 80% töövõimetus. M. Nigol soovib asuda elama oma juhututtava U.L. juurde, kelle korteris tundis kriminaalhooldaja alkoholi lõhna. Samas aga M. Nigoli puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks märgitud alkohol. M. Nigoli suhted oma perekonnaga on väga halvad. Süüdimõistetu on impulsiivselt käituv inimene, kes ei anna endale aru oma tegude tagajärgedest. Maakohtu määrus
5.Tartu Maakohus jättis 10. augusti 2015 määrusega M. Nigoli talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
6.M. Nigolit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu on sooritanud eriliigilisi, aga muu hulgas ka äärmiselt raskeid kuritegusid. Et ühe kuriteo (KarS § 331) pani M. Nigol toime vanglas, viitab sellele, et süüdimõistetust tulenevad riskid, mis peaks kontrollitud keskkonnas maandatud olema, ei ole seda mitte.
7.Positiivne on, et M. Nigol on läbinud sotsiaalprogramme ja õpib puhastusteenindaja eriala.
8.Süüdimõistetu on järjepidevalt rikkunud vangla eeskirju ja saanud distsiplinaarkaristusi. Praegu on tal kehtivad karistused keelatud esemete omamise ja neist mitteteatamise eest. Varem on M. Nigol hakanud vanglaametnikele vastu ja vallanud keelatud esemeid. Et isik ei suuda õiguspäraselt käituda juba järelevalve all, ei anna põhjust uskuda, et ta on õiguskuulekas vabaduses.
9.M. Nigol soovib asuda elama U.L. juurde, kes on süüdimõistetust paarkümmend aastat vanem meesterahvas. Samas aga peaks M. Nigol tasuma elukoha kommunaalarveid. Nende tasumine ja raha teenimine üleüldse võib aga M. Nigoli jaoks keerukaks osutuda. Tal ei oleks vabanedes kindlat töökohta. Et M. Nigolil pole korralikku haridust ja et ta on suuresti töövõimetu, oleks tal ka keeruline tööd leida.
10.Isiku kahjuks räägib ka asjaolu, et tema suhted oma perega on väga halvad. Juhututtavate tugi aga ei pruugi olla piisav M. Nigoli resotsialiseerumiseks.
11.Niisiis ei ole süüdimõistetu vabastamine tulenevalt M. Nigoli varasemast elukäigust, kuritegudest, käitumisest vangistuses ja vabanemisjärgsetest elutingimustest võimalik.

Määruskaebus

12.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Nigol, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, pannes talle kohustuse kanda jalavõru.
13.Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides. Ta oli kuritegude toimepanemise ajal väga noor. Ta on olnud vanglas üle 13 aasta, mis on väga pikk aeg. Kaebaja kahetseb, et on õpingud pooleli jätnud. Ei saa olla nõus, et ta ei leia tööd: 33 aastane mees leiab hõlpsasti töö. Tal on vabanemisfondis 1200 eurot. Suhted perekonnaga on tal neutraalsed. Vanglas on teda vääriti koheldud. Vabanedes oleks tal olemas elukoht. Ennetähtaegselt on vabastatud isikuid, kes väärivad seda temast vähem. Ta on nõus kandma jalavõru. M. Nigol pole võtnud omaks vangide loodud subkultuuri. Pikk vangistus on kaebajat väsitanud ja kurnanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14.Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et M. Nigoli tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kriminaalkolleegium on nõus maakohtu määruses esitatud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Seetõttu märgib kohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
15.Paljuski on ringkonnakohtu kaalutlused samad, nagu M. Nigolit 24. aprilli 2013 määrusega vabastamata jättes, sest ka käesolevaks ajaks ta ei ole asunud otsustavalt paranemise teele.
16.On tõsi, et esinevad mõned süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Nimelt on M. Nigol läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Tal oleks vabanedes elukoht (seda vähemalt tingimuslikult eeldusel, et ta tasub kommunaalmakseid). Tal on vabanemisfondis mõningane raha.
17.Samas on siiski mitmeid olulisi asjaolusid, mis süüdimõistetu vabastamise ligi viis aastat enne karistusaja lõppu ringkonnakohtu hinnangul võimatuks teevad. M. Nigol on sooritanud terve hulga kuritegusid, millest mitmed on väga rasked, eeskätt eriti piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmine. Vangistuse jooksul on ta pidevalt rikkunud vangla sisekorda – ka praegu on tal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega näitab M. Nigoli käitumine (nii kuritegude toimepanek kui ka vanglas aset leidnud distsiplinaarrikkumised), et tal on väga suuri probleeme õiguskuuleka käitumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et M. Nigol võib sattuda kuritegelikule teele ka tulenevalt potentsiaalsetest vaba elu tingimusega kohandumise raskustest. Süüdimõistetu on puuduliku haridusega suures ulatuses töövõimetu inimene, kellel on seega keeruline tööd leida ja raha teenida. Sellest tulenevalt võib tema jaoks osutuda raskeks ausal teel hakkama saada. Samuti ei soodusta M. Nigoli resotsialiseerumist asjaolu, et tal puudub perekonna tugi.
18.Ringkonnakohus märgib siiski, et mida lähemale jõuab M. Nigoli karistusaja lõpp, seda suuremaks muutub võimalus, et kohus ta järgmise taotluse esitamise korras ennetähtaegselt vabastab. Kuivõrd süüdimõistetu ei saa muuta kuriteo toimepanemise asjaolusid, muutub järgnevate taotluste korral eriti tähtsaks see, kuidas M. Nigol vanglas edaspidi käitub. Kui

ta suudab hoiduda distsiplinaarrikkumistest, võib kohtul järgmisel korral tekkida lootus, et M. Nigol suudaks ka vabaduses olles õiguskuulekalt käituda, mistõttu saaks ta vabastada.

19.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10. augusti 2015 määruse muutmata ja M. Nigoli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.