Kohtulahend

5) katseajal läbima sõltuvusravi E.H vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.H tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.09.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja §215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 28.12.2012 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ja §200 lg 2 p 7, 9 järgi mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.02.2013 ja lõpp 09.12.2016. Kinnipidamisasutuses E.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama xxxÕppimise ja käitumisega olid kooli ajal probleemid, suunati kasvatusraskustega laste klassi. Hetkel ei oma motivatsiooni jätkata õpinguid. 05.05.2014 alustas vanglas puidupingitöölise eriala omandamist jättis pooleli. 16.01.2014- 14.07.2014 osales majandusabitöödel; 05.05.2014 alustas uuesti õpinguid puidupingitöölise ametikohal, õpingud peatati, kuna viibis Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil. Viru vanglasse naastes jätkas õpinguid, kuid mõned ained tuleb järgi teha, mis jäid ravil viibimise tõttu omandamata. Hetkel koolikohustust kohusetundlikult ei täida ja ei ole motiveeritud puuduolevaid aineid omandama; xxx. Sõprusringkond koosnes isikutest, kes rikuvad seadusi, on tegevusetud. On võtnud mõtlematuid riske, ei ole õppinud tehtud vigadest ja saadud karistustest. On olnud grupi poolt mõjutatav. Alkoholi hakkas tarbima 14,5a. Tarbis koos sõprade, tuttavatega, enda sõnul harva ja lahjat alkoholi. On olnud vägivaldne. Leiab, et alkoholi peaks vähem tarbima. Väidetavalt on kõik teod pannud toime kainena, kuid alkoholi tarvitamine suurendab isiku puhul riski. Diagnoositud psühhiaatrilised probleemid, seega peaks isik hoiduma kõikvõimalikest ainetest, mis võivad teda ettearvamatult käituma panna. Läbitud sotsiaalprogramm xxx. Alustas kanepi tarvitamist 15 aastasena. Enda väitel tarvitas kanepit igapäevaselt, üksinda ja sai seda tuttavate käest. Vanglas on isikule pandud sõltuvusdiagnoos. On avaldanud soovi peale vabanemist asuda sõltuvusravile, on oma soovi kinnitanud kirjaliku avaldusega 17.06.2015.a 11.08.2014-alustas osalemist xxx, programm jäi pooleli, sest see kattus kooliõpingutega ning isik otsustas õpingute kasuks; Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab esimest vangistust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et E.H avaldas soovi vabaneda enne tähtaegselt oma vanaemale kuuluvasse elamusse xxx Elamus on kõigil perekonnaliikmetel piisavalt ruumi. Info E.H võimaliku tööle asumise kohta xxx puudub. E.H on varasemalt käitumiskontrollile määratult rikkunud lisakohustust, millega oli talle määratud keeld mitte suhelda D. H xxx ́i, M. L xxx ́e jt. E.H jätkas kriminaalhooldusel olles

keelatud isikutega suhtlemist ning koos nendega uute süütegude toimepanemist. Pereliikmete sõnul on E.H näol tegemist väga mõjutatava isikuga. E.H on vabaduses olles käinud korduvalt nii psühhiaatri kui ka kliinilise psühholoogi juures ravil. 2014 aasta lõpus viibis E.H Tartu vangla psühhiaatria osakonnas statsionaarsel ravil. Vanglas viibides on E.H diagnoositud sõltuvushaigus. Psühholoogilist ja psühhiaatrilist ravi läbi viinud spetsialistide seisukohast lähtuvalt peaks E.H jätkama vabaduses nii psühhiaatrilise kui ka psühholoogilise raviga. E.H on kirjalikult avaldanud Viru vangla inspektor- kontaktisikule nõusoleku peale vabanemist asuda xxx 3-l korral karistatud kriminaalkorras ja väärteokorras 17 korda (AS, TubS, NPALS, KarS §262, Kars §218,

ÜTS).

Peamiseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks on E.H varasem käitumine, tervislik seisund, elustiil ja suhtlusringkond. Prokurör Kristiina Erte andis kirjaliku arvamuse ja on E.H ennetähtajalisele vabastamisele vastu. E.H kannab kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistust (liitkaristust) mh KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud esimese astme tahtlike kuritegude toimepanemise eest, ja tema puhul ei kuulu kohaldamisele KarS § -i 76-1 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue. Leiab, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Karistuse eesmärgid ei ole nimetud süüdimõistetu puhul saavutatud. E.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja palub ta vabastada vangistusest ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.H on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Vangistuse ajal osales maksimaalselt tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Vangla toetab E.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et E.H edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha ning garanteeritud töökoha olemasolu, lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel xxx E.H on 17.06.2015 kirjaliku avaldusega kinnitanud oma soovi peale vabanemist asuda sõltuvusravile. Vabaduses olles soovib E.H ka tööle asuda, esitades kaitsja vahendusel kohtule garantiikirja OÜ Vesimentor poolt. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida E.H võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. E.H esitas kohtule veenvad ja argumenteeritud seisukohad oma edaspidise elukorralduse kohta vabaduses. Ta on uurinud oma võimalusi vabaduses omandada keevitaja eriala koos keskharidusega. Vaba aja sisustamiseks soovib tegeleda rahvatantsuga. Esmalt aga on ta nõus asuma sõltuvusravile, et vabaneda ka suitsetamissõltuvusest, mis vanglas olles

on toonud kaasa põhilised distsiplinaarkaristused. E.H viibis vangistuse kestel ka Tartu vangla psühhi aatria osakonnas statsionaarsel ravil 2014.a lõpus. Kohus arvestab asjaolu, et kuritegude toimepanemise ajal oli süüdimõistetu alaealine ning ta kannab vangistust esmakordselt. Kohtu arvates on E.H põhjendatult motiveeritud vabaduses elama seaduskuulekalt ja täitma oma kohustusi kriminaalhoolduse järelevalve all nõuetekohaselt. Kohus leiab, et E.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata E.H püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu E.H (E.H) vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.