Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-13-5534
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.I isikukood xxx viibib Viru vanglas
Kaitsja
Kaido Kooga
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta R.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus R.I ́ile riigi õigusabi osutamise e est tasu määramiseks summas 48 eurot. Vastavalt kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda puudumise tõttu tasumiseks mõistliku aja jooksul.
süüdimõistetul piisavate
vahendite
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.I tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.09.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 28.12.2012 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 200 lg 2 p 7, 9 järgi
mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.02.2013 ja lõpp 09.12.2016. Kinnipidamisasutuses R.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on vangistuse kestel 10 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. On lõpetanud 9 klassi. Õppimisega oli probleeme, keskendumisraskuste tõttu. Pidevad probleemid käitumisega, sellest ka kasvatusraskustega laste klassi suunatud. Hetkel omab motivatsiooni jätkata õpinguid. 05.05.2014 alustas puidupingitöölise eriala omandamist. Vabaduses oli Töötukassas arvel üle seitsme kuu ja sealt suunati keevitus ja ehituspraktikale, mille läbis edukalt. Kinnipeetavat toetab vangistuses rahaliselt vanaema. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peale vabanemist on võimalik tööle asuda xxx. Alkoholi proovis 13a, kuid hakkas tarbima 14,5a. Tarbis koos sõprade, tuttavatega, enda sõnul harva ja lahjat alkoholi. On olnud vägivaldne, väidetavalt vaid enesekaitseks. Leiab, et alkoholi peaks vähem tarbima. Väidetavalt on kõik teod pannud toime kainena, kuid alkoholi tarvitamine suurendab isiku puhul riski. Läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Enda sõnul proovinud kanepit, esmakordselt 15 aastasena. Enda väitel tarvitas kanepit enne vangistust igapäevaselt, üksinda ja sai seda tuttavate käest. Vangistuses on R.I läbinud järgmised tegevused: - ajavahemikul 17.05-11.07.2013 osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening; - 17.06.2013 alustas õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid loobus; - 16.01.2014 kuni 14.07.2014 osales majandusabitöödel; - 05.05.2014 alustas uuesti õpinguid puidupingitöölise ameti kohal, õpingud peatatud, kuna viibib xxx; - 11.08.2014 alustas osalemist sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, kuid peatatud õppetöös osalemise tõttu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel R.I on esinenud pidevalt käitumisprobleeme. Lasteaias esines vägivaldset käitumist oma rühmakaaslaste vastu ning käitumisprobleemid jätkusid ka koolis. Probleemid süvenesid, kui R.I asus vanaema juurde elama, siis hakkas esinema põhjuseta puudumisi ning puudus kontroll tema koolis käimise üle. R.I elas vaheldumisi oma ema ja vanaema juures. Käesoleval ajal on R.I ema koos noorema vennaga asunud elama xxx ja R.I on avaldanud soovi vabaneda elektroonilisele järelevalvele oma vanaema xx juurde - xxx. Elamus on kõigil perekonnaliikmetel piisavalt ruumi. R.I vanaema, vanaema elukaaslase xxx ja tädi xxx ́i sõnul on R.I näol tegemist väga mõjutatava noore inimesega, kes sõprade survel on võimeline toime panema ebaseaduslikke tegusid. Elamu võimaldab antud aadressile elektroonilist valvet paigaldada. Oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on andnud majaomanik, vanaema xxx ja vanaema elukaaslane xxx kellega koos R.I peale vabanemist elama asuks. xxx juhatuse liikme xx xx ́i sõnul oli R.I enne vanglasse sattumist tööharjutusel/tööpraktikal nende ettevõttes ja xx. xx iseloomustab R.I kui tublit töölist. xx xx kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et on nõus R.I-le tema vabanemisel tööd pakkuma, esialgu küll poole kohaga, kuid hooaja saabudes täiskohaga. R.I on varasemalt käitumiskontrollile määratult rikkunud lisakohustust, millega oli talle määratud keeld mitte suhelda xx ́i, xxx ́e jt. R.I jätkas kriminaalhooldusel olles keelatud isikutega suhtlemist ning koos nendega uute süütegude toimepanemist. R.I oli määratud kriminaalhooldusele alates 07.06.2012.a, katseaeg kulges negatiivselt kuna R.I jätkas kriminaalhooldusel olles süütegude toimepanemist ning ei olnud kriminaalhooldusametnikega suheldes koostöövalmis.
R.I on vabaduses olles käinud korduvalt nii psühhiaatri kui ka kliinilise psühholoogi juures ravil, viibinud Tartu vangla psühhiaatria osakonnas statsionaarsel ravil. Psühholoogilist ja psühhiaatrilist ravi läbi vi inud spetsialistide seisukohast lähtuvalt peaks R.I jätkama nii psühhiaatrilise kui ka psühholoogilise raviga. Karistusregistri andmetel on R.I 3-l korral karistatud kriminaalkorras ja väärteokorras 17 korda (AS, TubS, NPALS, KarS §262, Kars §218, ÜTS). Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R.I taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. R.I nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 10 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. R.I on kriminaalkorras karistatud kolm korda (varavastased, sh 1 astme kuriteod), vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest. Korduvalt karistatud väärteokorras. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud AS ja NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem R.I-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.I
uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö - ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.