2.Mõista Y.B-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 199,76 eurot, perioodil 11.10.2023-19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 23,22 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital sissenõutavaks muutunud viivisenõue euro 21,58 euro ulatuses.
4.Mõista Y.B-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 20.09.2024 kuni põhinõude (199,76 eurot) tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta hageja menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 364 eurot. Mõista Y.Blt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 313,04 eurot. Y.B-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (313,04 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.09.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 199,76 eurot, viivise 44,80 eurot ja sissenõudekulude 25 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.09.2024 kohtumäärusega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TKM Finants AS ja kostja lepingu, mille kohaselt võimaldas TKMF kostjale ostulimiidi 200 euro kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul.
3.Kostja asus TKMF poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 11.09.202330.09.2023 ostulimiiti 199,76 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 647229 alusel tähtajaga 10.10.2023. Nimetatud arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid tegemist on kaupade ostuhinnaga.
4.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 11.10.2023-19.09.2024 eest 44,80 eurot.
5.Kostjale toimetati 19.09.2024 hagiavaldus koos lisadega ja 23.09.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 03.12.2024 e-posti vahendusel. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Hageja põhinõue on kohtu hinnangul hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja ei täitnud kostja ja TKM Grupi vahel sõlmitud Partner kuukaardi lepingust (dtl 30) tulenevaid kohustusi. Leping öeldi rikkumise tõttu VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel 25. detsembril 2023 üles ja nõue loovutati 25. detsembril 2023 hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 2(4)
§ 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 199,76 eurot. Põhivõlgnevuse suurus on tõendatud kostjale esitatud arvega (dtl 44).
8.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale (vt ka RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 15). Tarbija on VÕS § 1 lg 5 kohaselt füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seostu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Ettevõtja on sama seaduse tähenduses VÕS § 1 lg 6 järgi isik, kes teeb tehingu, mis seostub iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Eelnevast järeldub, et kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja. /.../ ainuüksi intressi maksmise kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt maksta intressi, kuid ainuüksi selle sätte sõnastus ei anna alust leida, et intressi maksmise kokku leppimata jätmine tähendab, et lepingut ei sõlmitud hageja majandus- või kutsetegevuses (vt RKTKo 11.10.2023, 221-20479, p 11).
9.Hageja tugineb viivisenõudes lepingule, mille kohaselt oli viivisemäär 0,065% päevas (dtl 30). Hageja on seisukohal, et kuna ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid, siis ei ole tegemist tarbijaga. Kohus hageja hinnanguga ei nõustu. Käesoleval juhul on laenuandja ettevõtja ning kostja tarbija, laenuandja ja kostja sõlmisid seega tarbijakrediidilepingu. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Pooled leppisid laenulepingus kokku viivise 0,065% päevas, kuid vaidlusalusel ajal oli seadusjärgne viivisemäär 0,0329% päevas. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping, milles ei ole intressi tasumist kokku lepitud, on põhjendatud rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.
10.Lepingus kokkulepitud viivisemäära tühisuse tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määrab viivise vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis on lahendi tegemise seisuga 23,22 eurot.
11.Sissenõudmiskulu 25 euro osas peab kohus hageja nõuet põhjendatuks.
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 86% ulatuses (271,96 euro suuruse hagihinna ulatuses. Kohus jätab 86% menetluskuludest kostja kanda ja 14% hageja kanda.
13.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ning õigusabikulu 427 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 484 2 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
14.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Kohtu hinnangul on 427 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja tunnitasuna 122 eurot tunnis, kuid põhjendatud ei ole esindamisele kulunud aeg. Põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks käesolevas asjas on 2 tundi. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus 3(4)
lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 244 eurot.
16.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 364 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 244 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetluskulusid tekitavaid menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 313,04 eurot (86% 364-st).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.