lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-5185/83

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-5185/83
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1288
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-5185/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.06.20121-12-5185/22Tartu Ringkonnakohus27.02.20141-12-5185/91Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.09.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-5185

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. augusti 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dmitri Kudinovi lepinguline vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus

kaitsja

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 13. augusti 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Dmitri Kudinov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 7 aasta pikkuse vangistusega. Tema karistusaeg algas 04.01.2012 ja lõpeb 04.01.2019.
2.Viru Maakohtu 13.08.2015 määrusega jäeti D. Kudinov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Vastava otsustuse tegemisel pidas kohus oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 D. Kudinovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab ta teistkordselt. Varasemalt on teda karistatud narkootiliste ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning kehalise väärkohtlemise eest. Seega ei olnud uue kuriteo

toimepanemine juhuslik. Soodusteguriteks on olnud soov saada rahalist kasu ja seda eriti siis, kui majanduslik olukord halveneb ning lisanduvad grupi mõju ja võimalikud suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. 2.2 Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt kipub D. Kudinov probleeme lahendama hetkeemotsioonist lähtuvalt ja ta võib olla teiste poolt mõjutatav. Riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Kinnipeetav väärtustab materiaalset heaolu ja on selle nimel valmis toime panema kuritegusid. Ka käesolev kuritegu oli teadvustatud tegevus ning ei toimunud hetkeemotsiooni ajel. Vangla hinnangul seisneb D. Kudinovi ohtlikkus avalikkusele narkootikumide vahendamises ja vägivalla kasutamises. Oht on seda suurem, kui isikul tekivad majanduslikud raskused või tekib konfliktsituatsioon. 2.3 D. Kudinovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on läbitud. Kohus leidis aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. D. Kudinovi juba kantud karistusosa on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ja seda olukorras, kus teda on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetava näol ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud.

3.Maakohtu määruse vaidlustas D. Kudinovi kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes taotleb kohtulahendi tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada kaitsealune vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on D. Kudinovi vabastamine võimalik järgmistel argumentidel. 3.1 D. Kudinovi tuvastatud uue kuriteo toimepanemise risk on madal, s.o 10-17% kahe aasta jooksul. Kriminaalhooldusega on võimalik riske veelgi vähendada. Samuti on kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel olulisim vaadata tema vangistusaegset käitumist. Sellest seisukohast on D. Kudinovi isikuomadused väga positiivsed. 3.2 KarS § 76 lg-st 3 ei tulene, et ennetähtaegse vabastamise küsimise otsustamisel peab kohus arvestama juba kantud karistuse pikkust võrreldes mõistetud karistusega. Samuti ei välista ennetähtaegset vabastamist samalaadsete kuritegude toimepanemise fakt. Käesolevaks ajaks ei ole alust järeldada, et D. Kudinov ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isik. Kohtu selline hinnang on vastuolus asjaoluga, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud seadusekuulekas ja seda rohkem kui 3 aasta 6 kuu kestel. D. Kudinov viibib vangla avaosakonnas ja töötab vanglast väljaspool, rikkumisi ei ole ning tööandja iseloomustab teda positiivselt. 3.3 KarS § 76 lg 3 näeb ette õiguslikud võimalused süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamiseks. Seega on kinnipeetaval õiguspärane ootus, et teatud tingimuste täitmisel on tal reaalne võimalus vabaneda. D. Kudinov püüdis need tingimused nõuetekohaselt täita. Ei saa jätta tähelepanuta isiku pingutusi teenimaks ära ennetähtaegne vabanemine. Lisaks soovib kinnipeetav juhtida tähelepanu sellele, et eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vanglakaristuse kandmisest oli ta ennetähtaegselt vabastatud ja allutatud elektroonilisele valvele. Katseaja läbis ta edukalt.

APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab Tartu Ringkonnakohus, et D. Kudinovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud seisukohtadega ning vastab määruskaebusele vaid järgmist.
5.D. Kudinovi hinnangul saab tema vangistusaegse normikuuleka käitumise pinnalt leida, et kantud karistus on praeguseks juba oma eesmärgi täitnud ja maakohus, tehes tema jaoks negatiivse otsustuse, ei ole seda infot piisavalt arvesse võtnud. Ringkonnakohus kinnipeetava etteheitega ei nõustu. Esimene kohtuaste on positiivsena käsitanud D. Kudinovil distsiplinaarkaristuste puudumist ja individuaalses täitmiskavas püstitatud tegevuste läbimist. Seejuures on maakohus aga õigesti leidnud, et kinnipeetava vabastamise kaalumisel ei saa tugineda üksnes teda heast küljest iseloomustavale teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid nende kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada, et nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid kuriteo raskuse, isiku süü suuruse ja tema varasema karistatuse motiivil. Eeltoodut arvesse võttes ongi maakohus käesoleval juhul pidanud vajalikuks jätta D. Kudinovi edasi karistust kandma. Kriminaalkolleegium peab esimese kohtuastme sellist otsustust ka veatuks.
6.Ringkonnakohus nõustub D. Kudinoviga selles, et esineb mõningaid asjaolusid, mis kõnelevad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nii on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt, osalenud vangla tööhõives, töötab väljaspool vanglat, ta asub avavanglas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on D. Kudinovil vabaduses olemas elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama. Kolleegiumi hinnangul on kõik loetletud asjaolud positiivsed, ent vaadates neid kogumis toimepandud kuriteo asjaolude, D. Kudinovi süü suuruse ja tema varasema elukäiguga, ei veena need kohut, et juba kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav enda jaoks vajalikud järeldused teinud.
7.Ringkonnakohus peab sarnaselt esimese kohtuastmega oluliseks, et D. Kudinovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesolevalt kannab ta karistust esimese astme kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Ka varasemalt on teda karistatud sama koosseisu järgi ning samuti on teda süüdi mõistetud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise eesmärk. Lisaks on D. Kudinovit karistatud ka hulgaliste väärtegude eest. Kolleegiumi hinnangul annab uue raske kuriteo toimepanemine tunnistust sellest, et varasemad karistused, sh reaalne vanglakaristus, ei ole suutnud D. Kudinovile piisavat paranduslikku mõju avaldada. Sellest arusaamast lähtudes, s.o olukorras, kus süüdimõistetu on eelnevale kriminaalkorras karistatusele vaatamata jätkanud kuritegude sooritamist, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja suunanud teda oma käitumist muutma. Eeltoodu valguses ei veena kolleegiumi vastupidisele seisukohale ka määruskaebuse argumendid, mille kohaselt on D. Kudinovist lähtuv risk vanglas läbiviidud riskihindamise andmetel madal ning seda vähendab veelgi kriminaalhoolduse teostamise võimalus. Kriminaalkorras korduvalt karistatud raskeid kuritegusid sooritanud süüdimõistetu usaldamine ja vabastamine rohkem kui kolm aastat enne temale määratud karistusaja lõppu ei ole põhjendatav vaid tema vangistusaegsele heale käitumisele ja teda vabanemisel ootavatele elutingimustele tuginedes. Lisaks tuleb märkida, et õiguskuulekas käitumine peakski olema normiks ka kinnipidamisasutuses.
8.Teiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et arvestades D. Kudinovi varasemat elukäiku ja kuritegude raskust tuleb tema käesolevaks ajaks kantud vangistust pidada ebaproportsionaalselt lühikeseks võrreldes talle mõistetud karistusega. Selline tõdemus lähtub esmalt juba väljendatud arusaamast, et D. Kudinovi karistuse eesmärgid ei ole praeguseks ajaks täidetud. Teisalt on esimese kohtuastme selline seisukoht kantud ka vajadusest panna tähele ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega ei pea apellatsioonikohus mõjusaiks määruskaebuse väiteid, mille kohaselt ei ole tähendust süüdimõistetu veel kandmata karistusosa pikkusel ega toimepandud kuriteol, st kuriteoliigil.
9.Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et D. Kudinovil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistusasutuses. Oma jätkuva positiivsuse ja seaduskuulekusega saab ta näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ega ajendatud pelgalt soovist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb alles 04.01.2019, on tema vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi.
10.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.