Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26. august 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-804
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Rainer Objartel
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Nikita Kopjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
NIKITA KOPJEV, isikukood 39707250232, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 29.01.2015 ja lõpp 26.11.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Nikita Kopjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Nikita Kopjevilt menetluskuluna riigituludesse 165,60 eurot kaitsetasu v. adv. Rainer Objarteli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 165,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu Nikita Kopjevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikita Kopjevile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Kopjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.02.2014 kohtuotsusega tunnistati Nikita Kopjev süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 61 lg 1, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Nikita Kopjev ei pane 18kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 4, 8 alusel kohustati Nikita Kopjevi omandada põhiharidus ja osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Harju Maakohtu 29.12.2014 kohtumäärusega 1-14-804 pikendati Nikita Kopjevile Harju Maakohtu 12.02.2014 kohtuotsusega määratud 18-kuulist katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 11.10.2015. Harju Maakohtu 29.01.2015 kohtumäärusega pöörati täitmisele Nikita Kopjevile Harju Maakohtu 12.02.2014.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Nikita Kopjevi karistusaja alguseks loeti 29.01.2015. Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Nikita Kopjev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta teab, et kui ta vabaneb enne tähtaegselt siis ta peab täitma kontrollnõudeid. Vabanemisel lõpetab kõigepealt kooli ja hakkab elama vanaema juures. Vanaema oli küll teos kannatanud, kuid ta on nõus enda juurde võtma. Kinnipeetav avaldas, et kui ta kooli läheb, siis hakkab teda isa üleval pidama. Kinnipeetav on mõelnud ka vabanedes tööle minna, kui tekib selleks võimalus. Alkoholi vabaduses tarbima ei hakka, narkootikume tarvitanud ei ole. Kinnipeetav avaldas, et talle mõisteti tingimisi karistus, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid, sest ta ei võtnud seda asja tõsiselt. Vanglas on ta selle üle järgi mõelnud ja talle sai selgeks, kuidas tuleb edasi elada. Vabaduses vanade sõpradega suhtlema ei hakka. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Prokurör leidis, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju maakohtu 12.02.2014 kohtuotsusega ning 29.12.2014 kohtumäärusega (pikendati katseaega 2 kuu võrra) antud võimalust karistust vabaduses kanda. Süüdimõistetu on rikkunud katseaja tingimusi. Ta ei suutnud jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseaja ning kriminaalhooldusele allutamisega anti talle selline võimalus. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldus, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne
vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuuleka elu elamiseks. Tema vabastamisel saaks ühiskonna heaolu ohustatud. Kaitsja leidis, et kinnipeetava puhul tuleb pöörata tähelepanu tema käitumisele, millised tingimused teda vabaduses ootavad. Tegemist on esimese vangistusega ja ta sattus vanglasse alaealisena. Materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on olnud korralik pereelu. Isikule peaks pakkuma vabaduses välistuge, kuna ta tarvitas noorena alkoholi. Vangistus on saatnud isikule vajaliku signaali ja ta on oma hoiakuid muutnud. Kinnipeetav on aru saanud, et rikkumistel on tagajärjed. Kui kinnipeetav ei tarvita alkoholi, ei suhtle kriminaalse taustaga inimestega, asub tööle või registreerib end töötuna või asub õppima, siis saab kinnipeetava puhul esinevaid riske maandada. Kinnipeetaval on jäänud kanda 3 kuud vangistust ja praegu saaks vabanemisel panna talle kontrollnõuded pikemaks ajaks kui hetkel veel karistust kanda on. Kaitsja palub vangla taotlus rahuldada ning kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav elas enne kinnipidamist koos vanaema, ema ning õega xxxx ühetoalises korteris, mis kuulub vanaemale. Elutingimused on üsna kehvad. Kinnipeetav tihti kakles ning riidles perekonnaliikmetega. Vanaema, kes on nõus kinnipeetavat toetama eluruumiga, on kannatanu. Kinnipeetava kriminaalkorras karistatud tuttavad ja sõbrad, kellega koos ta tarvitas alkoholi ja sooritas õigusrikkumisi, elavad samas piirkonnas. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 12.02.2014 kohtuotsustega ning 29.12.2014 kohtumäärusega (millega pikendati katseaeg 2 kuu võrra) antud võimalust karistust vabaduses kanda. Süüdimõistetu on rikkunud katseaja tingimusi. Ta ei suutnud jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga ning kriminaalhooldusele allutamisega anti talle selline võimalus. Kohtul puudub veendumus, arvestades kinnipeetava isikut, et kinnipeetav suudaks täita katseaja kohustused nõuetekohaselt. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust (vangistust) mh röövimise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldse äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Lisaks väärib kohtu hinnangul märkimist, et käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes (Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses) pooleli kriminaalasi nr 14230112975 (KarS § 120; KarS § 215 lg 2 p 1, 2).
Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, kuna isik võib omastada võõrast vara ning rünnata füüsiliselt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav on korduvalt olnud politsei huviorbiidis alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, selle eest, et ta korraldas kambris uputuse ja omavoliliselt avas teise kambri toiduluugi. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav on korduvalt olnud politsei huviorbiidis seoses paljude õigusrikkumistega. Kinnipeetav ei oska näha oma tegevuse tagajärgi ega hooli nendest. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.