Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 2. juuli 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava Toomas Pajumägi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, apellatsioon
süüdistuses
KarS
§
järgi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Toomas Pajumägi kaitsja Marina Valge apellatsioon Tartu Maakohtu 2. juuli 2015. a otsuse peale läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Toomas Pajumägilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
4.Toomas Pajumägil tasuda väljamõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700049085 ning selgitus: „Toomas Pajumägi 1-15-3474 menetluskulud“.
5.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Toomas Pajumägile on esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et ta juhtis 20. mail 2014 kella 23.15 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi-Põltsamaa maantee 38,5. kilomeetril sõiduautot Toyota Avensis Verso (reg.märgiga XXX ) ilma juhtimisõiguseta ja seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,81 mg/l kohta, millega ta rikkus LS § 69 lg 4 p 1 nõuet (käesoleval ajal kehtiva LS § 69 lg 2 p 1).
2.Tartu Maakohtu 2. juuli 2015. a otsusega tunnistati T. Pajumägi KarS § 424 järgi süüdi ja teda karistati 2-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti T. Pajumägile lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et T. Pajumägile mõistetud karistusest kuulub kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui T. Pajumägi ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati T. Pajumäge käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. 2.1 T. Pajumägi süü kuriteo toimepanemisel on olnud suur. Ta juhtis mootorsõidukit, milles viibis kaks kaasreisijat, olles ise joobeseisundis. T. Pajumägi oli täielikult teadlik oma joobest, aga ka sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Kuigi T. Pajumägi oli alkoholi tarvitanud enne sõiduki juhtimist, jätkas ta alkoholi tarvitamist ka juhtimise ajal. T. Pajumägi eesmärgiks oligi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kohtu hinnangul mõjutab T. Pajumägi süü suurust ka asjaolu, et ta ei suutnud alkoholijoobest tulenevalt hinnata objektiivselt tee- ja ilmastikuolusid. Kogutud tõenditest nähtuvalt olid teeolud halvad – pime, vihmasadu ja sellest tingituna märg ja libe teekate. T. Pajumägi rikkus seega mitmeid liiklusnõudeid ja sellest tulenevalt põhjustas liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduautos viibinud kaasreisija sai tervisekahjustusi. 2.2 Kohtu hinnangul tuleb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes arvestada T. Pajumägi puhtsüdamlikku kahetsust. T. Pajumägi väljendas juba eeluurimisel kahetsust juhtunu pärast ja kordas seda kohtus. Kohtul puudus alus kahelda selle siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 2.3 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas arvestas kohus T. Pajumägi suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates T. Pajumägi varasem karistatus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. T. Pajumäge on karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1189 (ei ole kehtiv). Karistuseks on talle mõistetud vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Uue samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistati T. Pajumäge Tartu Maakohtu 21. novembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1112739. T. Pajumägile mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Uue samalaadse kuriteo pani T. Pajumägi toime vähem kui 6 kuud pärast eelmist kohtuotsust. T. Pajumägile mõisteti Tartu Maakohtu 7. mai 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4430 liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. T. Pajumägile karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 2 aastat otsuse jõustumisest, s.o 22. mai 2014. Ühtlasi määrati maakohtu otsusega T. Pajumägile KarS § 74 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Seega pani T. Pajumägi uue samalaadse kuriteo toime mõned päevad enne nimetatud tähtaja saabumist. T. Pajumägi on talle Tartu Maakohtu 7. mai 2012. a otsusega mõistetud karistuse ära kandnud. Lisaks karistati T. Pajumäge Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2013. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-4751 LS § 201 lg 2 ja § 236 lg 1
alusel 20-päevase arestiga. T. Pajumägi juhtis mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina rikkus politseile liiklusõnnetusest teatamise nõuet. 2.4 Kuivõrd T. Pajumägi on järjepidevalt jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, järeldub sellest, et mõistetud karistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud. T. Pajumägile on varasemalt mõistetud eriliigilisi karistusi ja talle on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Kohtu hinnangul on oluline karistada samalaadsete süütegude toimepanijaid järjest rangemate karistustega, et tagada karistuseesmärkide saavutamine (et süüdlane hoiduks edaspidi samalaadsete tegude toimepanemisest). Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud T. Pajumäge oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi korrektiive. Vaatamata sellele, et T. Pajumägile on mõistetud karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, ja vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga, on ta toime pannud uue kuriteo vaid mõned päevad enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja saabumist. Sellest järeldub, et T. Pajumägile varasemalt mõistetud karistused ei olnud efektiivsed ega täitnud oma eesmärki. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et olles Tartu Maakohtu 7. mai 2012. a otsusega süüdi mõistetud, pani T. Pajumägi 17. juunil 2012 Soome Vabariigis toime kehalise väärkohtlemise, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi. Kohtu arvates ilmestab nimetatud asjaolu T. Pajumägi suhtumist õiguskorda üldiselt. 2.5 Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõidukijuhi kohustuseks on rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimeerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on mootorsõidukijuht rikkunud olulisel määral oma kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht. Käesoleval juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et T. Pajumägi juhtis sõidukit, omamata selleks ka vastavat õigust. Ainuüksi asjaolust, et T. Pajumägil puudub juhtimisõigus, järeldub, et tal puudub nõutav väljaõpe ja vajalikud kogemused selleks, et liikluses turvaliselt osaleda. T. Pajumägi ei valinud juhtimisel sellist sõidukiirust, mis oleks arvestanud tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid ning ta põhjustas liiklusõnnetuse. Üks kaasreisijatest sai liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastusi. Seega realiseerusid käesoleval juhul rasked tagajärjed. Lisaks leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. 2.6 Eeltoodust tulenevalt pidas kohus T. Pajumägi puhul kohaseks karistusliigiks üksnes vangistust. Kohus ei pidanud võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Siinjuures arvestas kohus, et üldkasulik töö on reaalse vangistuse viimane alternatiiv ja T. Pajumägile ei ole üldkasulik töö avaldanud vajalikku mõju. T. Pajumägi on küll teinud nõuetekohaselt ära talle määratud üldkasuliku töö tunnid, kuid ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. T. Pajumägi on liikluses ohtlik ja teda ei ole võimalik mõjutada vangistuse alternatiividega (üldkasulik töö) alkoholijoobes sõidukit mitte juhtima. 2.7 Võttes arvesse kuriteo toimepanemise aega, s.o 20. mai 2014, leidis kohus, et T. Pajumägile mõistetavat vangistust on võimalik pöörata täitmisele vaid osaliselt. Kuigi kriminaalasja arutamise viibimine ei ole tingitud riigipoolsest tegevusetusest, mõjutab kahtlematult teo karistamisväärsust teo toimepanemisest möödunud aeg, milleks on käesoleval juhul rohkem kui üks aasta. Viibimine on olnud põhjustatud T. Pajumägi loovutamisest Soome Vabariigile. Sellele vaatamata on kriminaalmenetluse raames teostatud viimased menetlustoimingud juunis 2014 (tunnistajate
ülekuulamine). Samuti arvestas kohus, et T. Pajumägi on pärast Soome Vabariigis karistuse ärakandmist leidnud endale kindla töökoha XXX AS-is ning tal on kolm alaealist last. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et T. Pajumägist lähtuvat ohtlikkust on võimalik maandada nn šokivangistusega, mille pikkus peab olema lühiajaline. Ülejäänud T. Pajumägile mõistetav vangistus on võimalik jätta tingimuslikult täitmisele pööramata.
3.T. Pajumägi kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist osas, milles kohus pidas vajalikuks karistada T. Pajumäge reaalse vangistusega. Kaitsja palub asendada T. Pajumägile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Apellatsioonis esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 T. Pajumägi andis kohtus selgitusi, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. T. Pajumägi kahetseb oma tegu. Ta soovib, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust, sest tal on kolm eelkooliealist last. T. Pajumägi leiab, et ta sai eelmisel korral määratud üldkasuliku töö tegemise ajal hakkama ja saaks ka nüüd. Ühtlasi on ta nõus, et kohus määrab talle lisakohustused. T. Pajumägi töötab AS-is XXX . Minnes kandma šokivangistust, kaotab T. Pajumägi töökoha. Sellega saavad kahjustatud eelkõige tema perekonna ja laste huvid ja heaolu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, hinnates T. Pajumägi kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Apellatsiooni sisuks on taotlus asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus T. Pajumägile karistust mõistes juhindunud KarS §-st 56 ja põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra, sh seda, miks T. Pajumägi suhtes ei saa kohaldada vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seejuures tugines kohus T. Pajumägi süüteo toimepanemise asjaoludele, tema varasemale elukäigule ja sellele, et süüdistatavat on korduvalt sarnaste süütegude eest karistatud. Kohus võttis arvesse, et Tartu Maakohtu 7. mai 2012. a otsusega asendati T. Pajumägile KarS § 424 järgi mõistetud ning KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, ent see ei omanud tema suhtes piisavat paranduslikku mõju. Mõned päevad enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja saabumist pani T. Pajumägi taas toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellistel asjaoludel on maakohus põhjendatult järeldanud, et T. Pajumäge tuleb karistada reaalse vangistusega. Olukorras, kus süüdistatavat on varem karistatud tingimisi vangistusega ning kohaldatud on vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ei ole uue sarnase kuriteo toimepanemisel põhjendatud kohaldada leebemat karistust (sh vangistuse
asendamist üldkasuliku tööga). Maakohtu otsus on karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.
6.Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
7.T. Pajumägi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks üks tund, s.o kaks pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud
7.aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 järgi T. Pajumägi kanda.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.