Kohtulahend

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700049085. Selgitusse tuleb märkida „1-15-3474, menetluskulud, Toomas Pajumägi“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis 22. juulil 2015. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Toomas Pajumäele on esitatud KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema juhtis 20.05.2014. a kella 23.15 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi-Põltsamaa maantee 38,5. kilomeetril sõiduautot Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga 724 TGX, juhtimisõiguseta ja olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,81 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 4 p 1 nõuet (käesoleval aja kehtiva LS § 69 lg 2 p 1 ).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku Toomas Pajumägi süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 8 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Prokurör leiab, et arvestada tuleb asjaolu, et kuriteosündmus on toimunud rohkem kui aasta tagasi ja käesolevaks ajaks on mõistlik menetlusaeg ületatud ning seda mitte üksnes riigi süül vaid ka Toomas Pajumäel on selles oma süü, mistõttu on Toomas Pajumäe suhtes alus kohaldada šokivangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et Toomas Pajumäele mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 1 aasta vangistust ei pöörata täitmisele, kui Toomas Pajumägi ei pane 2 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kaitsja ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et Toomas Pajumäele tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Kaitsja leiab, et kuigi Toomas Pajumägi on varasemalt karistatud nii tingimusliku vangistuse kui üldkasuliku tööga, on Toomas Pajumäele võimalik karistuseks mõista vangistus ja asendada see üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et kui Toomas Pajumäe puhul ei ole võimalik vangistust asendada üldkasuliku tööga, siis tuleks Toomas Pajumäele karistuseks mõista šokivangistus pikkusega 1 kuu. Toomas Pajumägi selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. Toomas Pajumägi kahetseb oma tegu. Toomas Pajumägi soovib, et kohus ei kohaldaks reaalset vangistust kuna tal on kolm eelkooliealist last. Toomas Pajumägi leiab, et ta sai eelmisel korral määratud üldkasuliku töö tegemise ajal hakkama ja saaks ka nüüd, ühtlasi on ta nõus, et kohus määrab talle lisakohustused.

KOHTU SEISUKOHT

tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni võimalik tarvitada alkohoolseid jooke. Toomas Pajumägi toimetati Jõgeva politseijaoskonna arestimajja kainenema ja avariiline sõiduk teisaldati Jõgeva politseijaoskonna hoovi. Tunnistaja Taivo Rosi ütlusi kinnitab patrullileht, mille kohaselt olid 20.05.2014. a kella 20.00st kuni 21.05.2014. a kella 08.00ni patrullitoimkonnas Jõgevamaal Põltsamaa linna piirkonnas Taivo Rosi ja Rainer Onopa. Patrullilehelt nähtub, et politsei sai väljakutse, et Võisikult KolgaJaani poole on sõiduk Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga 724TGX, kraavis. Politseipatrull vormistas liiklusõnnetuse materjalid, paigutas isiku kainenema ning vahetas infot SIRENE bürooga (tl 16-17). Tunnistaja Taivo Rosi ütlusi ja patrullilehelt nähtuvat kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on 20.05.2014. a kell 23.15 Jõgevamaal, Põltsamaa vallas, Viljandi-Põltsamaa mnt 38,5ndal kilomeetril sõitnud sõiduteelt välja sõiduauto Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga 724TGX. Protokolli kohaselt paikneb sõiduk kraavis esiotsaga Viljandi poole. Sõiduki tagumine vasakpoolne ja esimene parempoolne osa on täielikult deformeerunud, parempoolne tagumine aken purunenud ning turvapadi lahti. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt ei arvestanud mootorsõiduki juht sõidukiirust valides oma sõidukogemust, tee- ning ilmastikuolusid ega ka muid liiklusolusid, mistõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis paremale poole teelt välja, rulludes üle katuse. Liiklusõnnetuses osalenud isikuks on märgitud Toomas Pajumägi, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 1-9). Tunnistaja Taivo Rosi ütlusi selle kohta, et mootorsõidukit juhtinud isikuks oli Toomas Pajumägi, kinnitab isiku tuvastamise akt, mille kohaselt 21.05.2014. a kell 04.33 Politsei- ja Piirivalveameti Jõgeva politseijaoskonnas asukohaga Suur tn 1, Jõgeva tuvastati mootorsõidukit juhtinud isik. Andmebaasi Kairi kaudu kontrolliti isiku andmeid ja politseiametnik tuvastas, et meetmetele allutatud isikuks on Toomas Pajumägi (tl 13). Seda, et sõidukit juhtinud isikuks oli 20.05.2015. a Toomas Pajumägi kinnitavad ka tunnistajate xxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxxx ütlused (tl 49). Kogutud tõenditega on tuvastatud, et tunnistajad xxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxx olid kaassõitjad. Lisaks nähtub Toomas Pajumäe enda ütlustest, et 20.05.2015. a juhtis mootorsõidukit just tema ja tema isik tuli tuvastada andmebaasi kaudu (tl 63). Tunnistaja Taivo Rosi ütlusi selle kohta, et Toomas Pajumägi joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga, tõendab 21.05.2014. a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri (DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria ARFA-0001) testi nr 913 väljatrükiga (tl 10-11). Nimetatud protokolli ja väljatrüki kohaselt on 21.05.2014. a kell 00.00 tuvastatud Toomas Pajumägi joobeks (kasutades DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria ARAF-0001) 0,90 mg/l kohta väljahingatavas õhus, võttes arvesse mõõtemääramatust 0,09 mg/l kohta, jäi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,81 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Toomas Pajumäe ütluste kohaselt tuvastati tõendusliku alkomeetriga tema lõplik alkoholijoove ja sellega ta ka nõustus (tl 63). 21.05.2014. a kell 00.00 on patrullpolitseinik Rainer Onopa koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille kohaselt kõrvaldati Toomas Pajumägi sõiduki juhtimiselt, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelvalve käigus selgus, et Toomas Pajumägi suust tuli alkoholi lõhna ja tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Toomas Pajumägi kõrvaldati juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni (tl 12). Asjaolu, et Toomas Pajumäel puudub juhtimisõigus tõendab õiend ARK andmebaasi andmetest Toomas Pajumägi juhtimisõiguse kohta (tl 58). Sündmuse asjaolusid (alkoholi tarvitamist, alkoholijoobes juhtimist, liiklusolusid ja liiklusõnnetuse toimumist) kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlused (tl 49), mille

kohaselt jõi ta 20.05.2014. a kella 23.00 paiku Viljandimaal, Kolga-Jaani vallas, Kolga-Jaani asulas koos Toomas Pajumägi ja xxxxxxxxxxxxxxxxa õlut. Seltskond otsustas sõita Põltsamaale. Sõiduautot juhtis Toomas Pajumägi, kõrvalistmel istus xxxxxxxxxxx. Toomas Pajumägi oli eelnevalt joonud mitu purki õlut. 20.05.2014. a õhtul sadas vihma ning tee oli libe. Teel Põltsamaale kaldus sõiduauto kurvist välja ning sõitis teelt välja. Tegemist oli sõiduautoga, mida kasutas Toomas Pajumägi. Lisaks tõendavad sündmuse asjaolusid ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxi ütlused (tl 50), mille järgi tarvitas ta 20.05.2014. a kella 23.00 paiku Viljandimaal, Kolga-Jaani vallas, Kolga-Jaani alevikus koos Toomas Pajumägi ja xxxxxxxxxxxxxx alkoholi - joodi nii õlut kui ka kangemat alkoholi. Seltskond otsustas sõita Põltsamaale. Selleks kasutati sõiduautot Toyota Avensis, milline on Toomas Pajumägi kasutuses ostu-müügilepingu alusel, kuid mida Toomas Pajumägi ei ole enda nimele vormistanud. Toomas Pajumägi oli koosxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxa joonud nii õlut kui ka rummi. Sõiduautot juhtis Toomas Pajumägi. xxxxxxxxxxxxxx jäi autos magama ning ärkas, kui sõiduautoga oli toimunud avarii. Autost väljudes kaotas xxxxxxxxxxxxxv teadvuse. xxxxxxxxxxxxxx sai liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastusi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Sõiduki andmete väljatrükist nähtub, et sõiduauto Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga 724TGX, omanikuks on OÜ Tela Kone (registrikood 11203605) ja kasutaja xxxxxxxxxxx (tl 25). 24.11.2013. a sõlmisid OÜ Tela Kone (registrikood 11203605) ja Toomas Pajumägi müügilepingu (tl 18), mille kohaselt OÜ Tela Kone müüs Toomas Pajumäele sõiduauto Avensis Verso, registreerimismärgiga 724TGX (VIN-kood JTEGG22B505015743). Seega on sõiduki omanikuks Toomas Pajumägi. Kriminaalasja arutamisel Toomas Pajumägi enda ülekuulamist ei taotlenud. 26.05.2014. a kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Toomas Pajumägi ennast KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, süüdi. Toomas Pajumägi ütluste (tl 62-64) kohaselt tarvitas ta 20.05.2014. a õhtul oma kodus koos xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi. Koos joodi nii õlut kui ka rummi. Ühel hetkel otsustasid Toomas Pajumägi, xxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxx sõita Põltsamaale sealse ametikooli juurde. Orienteeruvalt 23.30 paiku hakkas seltskond Põltsamaalt tagasi Viljandimaale Kolga-Jaani sõitma. Toomas Pajumägi oli sõiduauto roolis ja ka sõidu ajal tarvitati alkoholi. Olles sõitnud läbi Võisiku küla, käis mingi jõnks, mille tagajärjel kaotas sõiduauto juhitavuse ja rullus üle katuse. Sadas vihma ja sõidutee oli märg. Sõidukiirus oli umbes 90-100 km/h. Sündmuskohale saabusid päästeteenistus, politsei ja kiirabi. xxxxxxxxxxxxxx vajas arstiabi. Toomas Pajumägi esialgu eitas politseile, et tema oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto roolis, kuid hiljem tunnistas seda. Toomas Pajumäel oli rahakott kadunud, seega polnud tal politseile esitada isikut tõendavat dokumenti ning politsei pidi Toomas Pajumäe isiku tuvastama politseiandmebaasi järgi. Politseinikud palusid Toomas Pajumäel puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas joovet. Seejärel palusid politseinikud Toomas Pajumäel tulla politseiautosse, kus Toomas Pajumäe joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga. Toomas Pajumägi kahetses juhtunut. 2.2 Eeltoodud Toomas Pajumäe ütlused on kohtu arvates kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega – nii kirjalike tõendite, kui ka tunnistajate ütlustega – ja seega usaldusväärsed. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Toomas Pajumägi juhtis 20.05.2014. a Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi-Põltsamaa mnt 38,5ndal kilomeetril mootorsõidukit Toyota Avensis Verso, olles seejuures alkoholijoobes. Asjas kogutud tõendite kohaselt tuvastati, et 20.05.2014. a oli Toomas Pajumäe väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,81 mg/l kohta. Seega juhtis Toomas Pajumägi sõidukit LS § 69 lg 4 p 1 (käesoleval ajal kehtiva LS § 69 lg 2 p 1) kohaselt

alkoholijoobes. Kuna Toomas Pajumäel puudus võimalus tarvitada alkoholi alates politseipatrulli sündmuskohale jõudmisest kuni tõendusliku alkomeetrisse puhumiseni, on Toomas Pajumäe juhtinud alkoholijoobe seisundis ka mootorsõidukit. Seega on Toomas Pajumäe tegevuses täidetud KarS § 424 sätestatud objektiivne süüteokoosseis. 2.3 Kohus on seisukohal, et Toomas Pajumägi on alkoholijoobes mootorsõidukiga juhtimise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Toomas Pajumäe ütlustest, aga ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ütlustest tulenevalt oli Toomas Pajumägi enne mootorsõiduki juhtimise alustamist 20.05.2014. a tarvitanud alkoholi – õlut ja rummi (tl 63,49,50). Seega olukorras, kus Toomas Pajumägi alustas alkoholijoobes sõitu marsruudil Kolga-Jaani - Põltsamaa - Kolga-Jaani, seadis ta eesmärgiks alkoholijoobes sõidukiga sõitmise. Toomas Pajumäe ütluste kohaselt jätkas ta alkoholi tarvitamist ka sõitmise ajal (tl 63). Kohus leiab, et Toomas Pajumägi pidi aru saama, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhtima hakkab, paneb ta toime süüteo. Toomas Pajumägi kavatsetust näitab kohtu arvates ka see, et Toomas Pajumägi oli täielikult teadlik sellest, et kui tema sõidab sõiduautoga Põltsamaale ja tagasi Kolga-Jaani, tuleb tal seda teha joobes. Seda kinnitavad Toomas Pajumäe ütlused, mille kohaselt oli ta tarvitanud enne sõitmist alkoholi ja sõidu ajal jätkati alkoholi tarvitamist. Kohus leiab, et Toomas Pajumägi tegevuses on täidetud KarS § 424 subjektiivne süüteokoosseis. 2.4 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Toomas Pajumäe süüd välistavaid asjaolusid. 2.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Toomas Pajumägi tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus.

põhjustas liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduautos viibinud kaasreisija sai tervisekahjustusi. 3.2 Prokuröri hinnangul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada Toomas Pajumäe kahetsust. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. Kohtu hinnangul on Toomas Pajumägi juba eeluurimisel väljendanud kahetsust juhtunu osas ja ühtlasi on Toomas Pajumägi väljendanud kahetsust kohtus. Kohtul puudub alus kahelda selle siiruses. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks arvestada kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 3.3 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus inimese suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestab kohtu arvates Toomas Pajumägi varasem karistatus, aga ka tema suhtumine talle varasemalt mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. Toomas Pajumäed on karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest (s.o KarS § 424 järgi) Tartu Maakohtu 27.01.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1189 (ei ole kehtiv). Karistuseks on talle mõistetud vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (tl 70-71). Uue samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistati Toomas Pajumäed Tartu Maakohtu 21.11.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12739. Toomas Pajumäele mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (tl 72-73). Uue samalaadse kuriteo pani Toomas Pajumägi toime vähem kui 6 kuud pärast eelmist kohtuotsust (06.05.2012. a). Toomas Pajumäele mõisteti Tartu Maakohtu 07.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4430 liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Toomas Pajumäele karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 2 aastat otsuse jõustumisest, s.o 22.05.2014. a. Ühtlasi määrati maakohtu otsusega Toomas Pajumäele KarS § 74 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi (tl 41-42). Seega pani Toomas Pajumägi uue samalaadse kuriteo toime mõned päevad enne nimetatud tähtaja saabumist. Toomas Pajumägi on talle Tartu Maakohtu 07.05.2012. a otsusega mõistetud karistuse ära kandnud. Lisaks karistati Toomas Pajumäed Tartu Maakohtu 21.10.2013. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-4751 väärteo toimepanemise eest (LS § 201 lg 2 ja § 236 lg 1) alusel 20-päevase arestiga. Toomas Pajumägi juhtis mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina rikkus politseile liiklusõnnetusest teatamise nõuet. Kohus, hinnates Toomas Pajumägi varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd Toomas Pajumägi on järjepidevalt jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, järeldub sellest, et mõistetud karistused ei ole Toomas Pajumäele ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Toomas Pajumäele on varasemalt mõistetud eriliigilisi karistusi ja talle on antud korduvalt võimalust kanda karistust vabaduses. Sellele vaatamata on Toomas Pajumägi jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Kohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline karistada samalaadsete süütegude toimepanijaid järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine (et süüdlane hoiduks edaspidiselt samalaadsete tegude toimepanemisest). Lõpptulemusena on oluline, et Toomas Pajumägi edasiselt enam samalaadseid kuritegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud Toomas Pajumägi oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Vaatamata sellele, et Toomas Pajumäele on mõistetud karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, ja vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Toomas Pajumägi on uue kuriteo toime pannud (mida käesolevas kriminaalasjas arutatakse) vaid mõned

päevad enne üldkasuliku töö tegemise tähtaja saabumist. Sellest järeldab kohus, et Toomas Pajumäele varasemalt mõistetud karistused ei olnud efektiivsed ja täitnud oma eesmärki. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et olles Tartu Maakohtu 07.05.2012. a otsusega süüdi mõistetud, pani Toomas Pajumägi 17.06.2012. a Soome Vabariigis toime kehalise väärkohtlemise, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi (tl 74-75). Kohtu arvates ilmestab nimetatud asjaolu Toomas Pajumäe suhtumist õiguskorda üldiselt. 3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates mootorsõiduki juht rikkunud olulisel määral oma kohustusi. Seeläbi on seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Käesoleval juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et Toomas Pajumägi juhtis sõidukit, omamata selleks ka vastavat õigust, s.o juhtimisõigust. Ainuüksi asjaolust, et Toomas Pajumäel puudub juhtimisõigus, järeldub, et Toomas Pajumäel puudub nõutav väljaõpe ja vajalikud kogemused, selleks, et liikluses turvaliselt osaleda. Toomas Pajumägi ei valinud juhtimisel sellist sõidukiirust, mis oleks arvestanud tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid ning Toomas Pajumägi põhjustas liiklusõnnetuse. Üks kaasreisijatest sai liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastusi. Seega realiseerusid käesoleval juhul rasked tagajärjed. Lisaks leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. 3.5 Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks Toomas Pajumäe puhul üksnes vangistust. Võttes arvesse kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, ei ole kohtu arvates rahaline karistus kohane karistusliik. Kohus ei pea võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Siinjuures arvestab kohus, et üldkasulik töö on reaalse vangistuse viimane alternatiiv ja Toomas Pajumäele ei ole üldkasulik töö avaldanud vajalikku mõju. Toomas Pajumägi on küll teinud nõuetekohaselt ära talle määratud üldkasuliku töö, kuid ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et Toomas Pajumägi on ohtlik liikluses ja teda ei ole võimalik mõjutada vangistuse alternatiividega (üldkasulik töö) alkoholijoobes sõidukit mitte juhtima. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise aega, s.o 20.05.2014. a, leiab, et käesoleval juhul on võimalik Toomas Pajumäele mõistetavat vangistust pöörata täitmisele vaid osaliselt. Kuigi kriminaalasja arutamise viibimine ei ole tingitud riigipoolsest tegevusetusest, mõjutab kahtlematult teo karistamisväärsust teo toimepanemisest möödunud aeg, milleks on käesoleval juhul rohkem kui üks aasta. Viibimine on olnud põhjustatud Toomas Pajumägi loovutamisest Soome Vabariigile (tl 31-34). Sellele vaatamata on kriminaalmenetluse raames teostatud viimased menetlustoimingud juunis 2014. a (tunnistajate ülekuulamine). Samuti arvestab kohus, et Toomas Pajumägi on pärast Soome Vabariigis karistuse ärakandmist leidnud endale kindla töökoha UPM-KYMMENE OTSEPÄÄ AS-is (tl 82-83) ning tal on kolm alaealist last. Kuigi kohus leiab, et Toomas Pajumäed on vajalik karistada vangistusega, ei ole kohtu arvates karistuse tervikuna ärakandmine Toomas Pajumäe puhul otstarbekas ja seda eelkäsitletud põhjendustel. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Toomas Pajumäest lähtuvat ohtlikkust on võimalik maandada nn šokivangistusega, mille pikkus peab olema lühiajaline. Ülejäänud Toomas Pajumägile mõistetav vangistus on võimalik jätta tingimuslikult täitmisele pööramata.

3.6 Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Toomas Pajumäed vangistusega 2 aastat. Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, tuleb karistusest maha arvestada 1/3. Lõplikuks karistuseks jääb seega 1 aasta 4 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele tuleb määrata 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus jääb tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Toomas Pajumägi ei pane 2 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Selleks, et maandada Toomas Pajumäest lähtuvaid riske uute süütegude toimepanemiseks, tuleb Toomas Pajumäele määrata lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Toomas Pajumäele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Toomas Pajumägi peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kogusummas 218,88 eurot (85,44 eurot+133,44 eurot). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2015. a) määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 390 eurot. Seega on sundraha suuruseks 585 eurot. Menetluskulud kokku on 803,88 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus sellele, et Toomas Pajumägi töötab AS-is UPM-KYMMENE OTEPÄÄ frontaallaaduri juhina, mistõttu tal on kindel ja regulaarne sissetulek. Toomas Pajumäel on kolm alaealist last. Toomas Pajumäe segituste kohaselt on ta ka varasemalt menetluskulusid tasunud ning aastaga on ta varasemalt suutnud menetluskulud tasuda. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, Toomas Pajumäe sissetulekut ja ülalpidamiskohustusi, on seisukohal, et Toomas Pajumäele käib ilmselgelt üle jõu menetluskulude tasumine ühe korraga. Selleks, et võimaldada Toomas Pajumäel vabatahtlikult tasuda väljamõistetavad menetluskulud, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.