Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. juuni 2015 määrus, millega jäeti rahuldamata Jaanus Kolpakovi taotlus menetlusabi saamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Jaanus Kolpakov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määruse lõppseisukoht jätta muutmata. Asendada maakohtu määruse põhjendused käesoleva määruse p-s 5.4 põhjendustega.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaanus Kolpakov esitas 2. aprillil 2015.a Tartu Maakohtule taotluse kriminaalasjas nr 113-8657 olevate dokumentide koopiate saamiseks. Tartu Maakohus selgitas taotlejale kirjaga, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 160 4 lg-tele 1,3 ja riigilõivuseaduse § 61 lg-le 1 tuleb igalt leheküljelt alates 21 leheküljest tasuda riigilõivu 30 senti. J. Kolpakov peaks seega tasuma 281,10 eurot.
2.
5. mail 2015.a esitas J. Kolpakov taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu maksmiseks. Koopiaid vajab ta selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 13. mai 2015 kirjaga palus maakohus täiendada menetlusabi taotlust järgmiste andmetega: millist Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artiklit on J. Kolpakovi suhtes rikutud ning milles rikkumine seisnes. Samuti soovis kohus teada, millist avaldust või taotlust soovib J. Kolpakov esitada ning välja tuua asjaolud, millest saab eeldada, et menetluses osalemine on edukas. Lisaks soovis maakohus põhjendusi selle kohta, miks taotletud koopiad on vajalikud. J. Kolpakov saatis kohtule avalduse koos täiendatud menetlusabi taotlusega.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
3.Maakohtu määrusega jäeti J. Kolpakovi taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et regulatsioon menetlusabi andmiseks kriminaalmenetluse seadustikus puudub, mistõttu tuleb J. Kolpakovi taotluse lahendamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavast regulatsioonist (TsMS §-d 180 ja 181). 3.1 Kohus leidis, et J. Kolpakovi majanduslik seisund on selline, mis annaks aluse talle riigilõivu [ilmselt peetud silmas siiski menetlusabi] andmiseks. Kohus analüüsis J. Kolpakovi majanduslikku seisundit (viimase nelja kuu sissetulek, liiklus-, kinnistu- ja täitemenetluse registriandmed) ning leidis, et taotlejal puuduvad nii kindlad sissetulekud kui ka vara, mille arvelt on võimalik riigilõivu tasuda. 3.2 Edasi märkis kohus, et ei saa lähtuda vaid isiku majanduslikust seisust, vaid peab hindama, kas J. Kolpakovi kavandatav osalemine menetluses on edukas (TsMS § 181 lg 2). Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna leidis, et J. Kolpakovi kaebuse puhul ei ole alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtu põhjendused olid alljärgmised. 3.2.1 J. Kolpakov on taotlustes selgitanud, et soovib toimikutest koopiaid, kuna pöördub Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Seega tuleb hinnata, kas J. Kolpakovi kaebus võetakse Euroopa Inimõiguste Kohtus menetlusse või kas sellel oleks perspektiivi. 3.2.2 Kohus märkis, et J. Kolpakovi taotluses on välja toodud riigisiseste kohtu poolt tehtud rikkumistena see, et kindlaks on jäetud tegemata lõhkeainete koostis ja omadused, puuduvad tõendid lõhkeaine soetamise ja kokkupuute kohta, asjas kasutati kõlbmatuid ja asjassepuutumatuid tõendusmaterjale, tunnistajad on andnud valeütlusi, tõendamata on tulirelva ja lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine. J. Kolpakovi väitel on tema suhtes rikutud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikleid 6, 6,1, 6.3d, 8.1, 9,1, 13 ja 14. Kohus leidis, et kaebus on selgelt põhjendamatu. Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu juhistele peab kaebuse esitaja tõendama, et kaevatavad asjaolud on seotud õigustamatu sekkumisega tema põhiõigustesse. EIK-sse ei ole võimalik kaevata selle peale, et otsus oli vale või et riigisisene kohus eksis. Kohus ei ole riigisiseste kohtute apellatsiooniastmeks ega saa muuta või tühistada nende tehtud otsuseid. 3.2.3 EIK tahab eelkõige ausa ja õiglase kohtumenetluse läbiviimist, mis ei rikuks menetlusosaliste põhiõigusi ja inimõigusi. Asjaolu, et J. Kolpakov ei nõustu tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsusega, ei anna talle kaebeõigust pöördumiseks EIK-sse tõendite ümberhindamiseks ja siseriikliku materiaalõiguse järgimise tuvastamiseks. Nimetatud küsimused EIK pädevusse ei kuulu. 3.2.4 J. Kolpakovi kriminaalasi on läbinud kõik kolm siseriiklikku kohtuastet, mille kohaselt on J. Kolpakov talle süüks arvatud kuriteod toime pannud. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, sh ka kõrgemate kohtuastmete poolt. 3.2.5 Kohus andis J. Kolpakovile võimaluse täpsustada ja täiendada menetlusabi taotlust ning põhjendada nii suures mahus koopiate tegemise vajadust. J. Kolpakov on küll selgitanud, et ta on oma valiku teinud ja et kõik dokumendid on talle vajalikud, samas ei ole ta täiendavalt välja toonud asjaolusid, kuidas seonduvad peaaegu kõik kohtutoimikutes olevad materjalid esitatava kaebusega ning tema suhtes väidetavalt toime pandud rikkumistega.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Kolpakov, kes taotleb menetlusabi andmist. Samuti on ta esitanud avalduse, et on võimeline tasuma koopiate eest graafiku alusel osamaksetena. 4.1 Esmalt märgib J. Kolpakov, et maakohus on eksinud tema taotluste kuupäevade osas ning et osadele järelpärimistele ei ole kohus vastanud. Dokumentidega tutvumist võimaldati talle pärast korduvaid taotlusi, s.o 25. märtsil 2015. Samuti ei ole kohus arvestanud J. Kolpakovi seisukohaga tasuda koopiate eest graafiku alusel. J. Kolpakov töötab täistööajaga puidutsehhis. 4.2 Tartu Maakohus on tuvastanud, et taotluse esitajale kuulub sõiduauto (aastast 1976) ja kaks traktorit (ehitusaastad 1985 ja 1989), millele on seatud keelumärge. J. Kolpakov kinnitab, et füüsiliselt ei ole antud masinaid alles enam ca 10 aastat ning ta ei tea, kuidas on neile sõidukitele seatud keelumärge. 4.3 Lisaks on kohus leidnud, et kavandatav menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtus ei ole edukas. Määruskaebuse esitaja seab kahtluse alla, kas teda süüdi tunnistanud kohtunik on pädev otsustama küsimust kavandatava menetluse edukusest, sest selleks peaks ta tunnistama, et on rikkunud seadust. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse asja tähendust menetlusabi saajale. J. Kolpakov sedastab, et kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud. Taotluse esitaja on kandnud märkimisväärset kahju. Nii leiab J. Kolpakov, et riigisiseste kohtute ja menetlejate poolt on menetlustoimingute tegemisel rikutud erinevaid seadusi, jäetud kogumata oluline tõendusmaterjal, Tartu Ringkonnakohus ei lubanud kutsuda kohtusse J. Kolpakovi poolseid tunnistajaid, maakohus on muutnud lõhkeine koosseisu ja fabritseerinud tõendeid ning kasutanud kunstlikult loodud tõendeid, samuti asjasse mittepuutuvaid asjaolusid. Maakohus keeldus lisatunnistajaid kohtusse lubamast ning lisatõendite kogumisest ja lisaekspertiiside määramisest. J. Kolpakov väitel on tema suhtes rikutud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikleid 3, 6, 6,1, 6,2,6,3c, 6.3d, 8.1, 9, 9,1, 13 ja 14. 4.4 J. Kolpakov märgib, et kuuest talle esitatud süüdistuspunktist kahes mõisteti ta õigeks, ehkki põhitunnistajad olid samad nii süüdi- kui ka õigeksmõistmisel ning kohus kinnitas, et ütlusi on kontrollitud (kuskilt seda aga välja ei loe). Kohtueelses menetluses pöördus J. Kolpakov Tartu Maakohtu ja prokuratuuri poole rikkumiste probleemiga. Maakohus jättis vastamata ja prokuratuur vastas, et J. Kolpakovi süü kõigis kuues süüdistuspunktis on tõendatud ning keeldus rikkumiste uurimisest. 4.5 Euroopa Inimõiguste Kohtule lubab J. Kolpakov lisada isikute tunnistused, ametkondade poolt väljastatud tõendid, asutuste kirjavahetuse ja järelepärimised, mis tõendavad tema põhiõiguste ja vabaduste rikkumist. J. Kolpakov leiab, et tema suhtes ei ole toimunud ausat ja õiglast kohtumenetlust. Erinevad ametkonnad ei soovi rikkumistega tegeleda. 4.6 Kohtu põhjendused, et J. Kolpakov ei ole täiendavalt välja toonud asjaolusid, kuidas seonduvad kõik kohtutoimikus olevad materjalid esitatava kaebusega ning väidetavate rikkumistega, on põhjendamatud. Kohtutoimik on mahukas ja sisaldab palju tõendeid, mis on omavahel seotud ning iseloomustavad kogumis J. Kolpakovi suhtes toime pandud rikkumisi. 4.7 J. Kolpakov leiab, et tal on õigus esitada EIK-le kõik materjalid, mida ta peab antud asjas vajalikuks, millega on põhjendatav ka selline materjali maht. Sisulist arutelu toimunud ei ole ning põhjendamatult on sekkutud J. Kolpakovi põhiõigustesse, millega on põhjustatud ühe inimese surm. J. Kolpakov on kandud märkimisväärset kahju. Eeltoodu tõttu leiab ta, et kavandatav menetlus on edukas, mistõttu on menetlusabi andmine põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määrusega ja J. Kolpakovi esitatud määruskaebusega, leiab, et edasikaebust edu ei saada. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada koopiate taotlemisega seotud menetluskorda ning muuta maakohtu määruse põhjendusi. 5.1 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on õigesti märkinud, et taotlust koopiate väljastamiseks reguleerib eriseadusena kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 160 4 lg 1 kohaselt võimaldatakse juhul, kui isikul on kriminaalmenetluse seadustiku alusel õigus tutvuda menetlusdokumendiga, talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui käesolevas seadustikus ei ole reguleeritud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tasutakse koopia eest riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lõikes 1 sätestatud määras. Vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 5 on riigilõivust vabastatud kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine. RLS § 61 lg 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest. Riigilõivu tasutakse iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Antud juhul on kohus J. Kolpakovile selgitanud, et kuna ta taotleb kohtuotsuste ja kohtumääruste koopiaid, tuleb ka nende kordusärakirjade väljastamise eest tasuda riigilõivu. 5.2 J. Kolpakov on taotlenud riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seejuures on ta nii maakohtult (VI kd, lk 60), kui ka hilisemas menetluses ringkonnakohtult (VI kd, lk 80) taotlenud riigilõivu tasumise võimaldamist osamaksetena. Samas on ta taotlenud ka menetlusabi, et riigilõivu tasuda. Maakohus on menetlusabi taotluse rahuldamata jätnud. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et ehkki J. Kolpakovi majanduslik seisund võimaldaks talle menetlusabi anda, ei oleks tema kaebusel Euroopa Inimõiguste Kohtus perspektiivi. Taotlust riigilõivu tasumiseks maksegraafiku alusel kohus ei analüüsinud. 5.3 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud menetlusõigust, kui asus J. Kolpakovi taotluse läbivaatamisel analüüsima talle menetlusabi andmist riigilõivu tasumiseks ning kohaldas selleks tsiviilkohtumenetluse sätteid. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik eriseadusena ei reguleeri menetlusabi andmist, puudus kohtul alus vaadata läbi J. Kolpakovi taotlust talle menetlusabi andmiseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused J. Kolpakovi kaebuse perspektiivitusest Euroopa Inimõiguste Kohtus ei ole asjakohased. Seoses sellega ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata J. Kolpakovi poolt maakohtu seisukohta ümberlükkavatele väidetele. 5.4 Tartu Ringkonnakohtult taotleb J. Kolpakov jätkuvalt menetlusabi andmist, millist võimalust aga kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Samas on taotleja märkinud, et ta on määratud tööle AS-i Eesti Vanglatööstus tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse puidutsehhi abitöölisena alates 15.06.2015. Avaldusest nähtub, et J. Kolpakovi kuupalgaks on minimaalselt ca 100 eurot kuus. Ta on kinnitanud, et suudaks maksegraafiku alusel koopiate tegemise eest riigilõivu tasuda. RLS § 9 lg 1 alusel tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus riigilõivu tasumise ajatamiseks ning J. Kolpakovil tuleb koopiate taotlemise korral tasuda esmalt nende eest riigilõiv.
6.Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb maakohtu määruse põhiosast välja jätta kohtu põhjendused ja asendada need käesoleva määruse p-s 5.4 põhjendustega. Maakohtu lõppjäreldus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.