Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.08.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-9770
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Marina Valge
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.J , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 10.02.2015 ja lõpp 29.11.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta S.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 103,20 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 103,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu S.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 otsusega nr 1-13-9770 tunnistati S.J süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja S.J-i karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.08.07.2012, so 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.01.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (4 kuud vangistust) ning S.J-ile mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati S.J-ile mõistetud karistus - 11 kuud ja 28 päeva vangistust – 716 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati S.J-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatule. Viru Maakohtu 18.02.2015 kohtumäärusega pöörati täitmisele viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus 11 kuud 28 päeva vangistust, millest arvati maha tehtud üldkasulik töö 69 tunni ehk 69 päeva ulatuses ja kandmisele kuulus 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.02.2015. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung S.J taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Varasem kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile allutamine ei andnud positiivseid tulemusi, sest ta oli lihtsalt haige ja ei saanud tõendeid tuua. Kohus peaks täna teda usaldama, sest ta sai vangistuses aru, mis elu seal on ja ta ei taha sinna enam tagasi pöörduda. Vabanemise korral hakkab elama koos emaga. Töökoht vabaduses on olemas. Lähedasteks on tema ema. Oma perekond on tal olemas, aga abikaasaga koos ei ela, lihtsalt külastab lapsi. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja toetas kinnipeetava enne tähtaegset vabastamist. Põhjenduseks on see, et isik kannab esmakordset vanglakaristust. Isik on saanud aru, mis on vangla ja mida tähendab vangistust. Alles jäänud karistusaja pikkus ei ole nii suur ja katseaja pikkus võiks olla selline, et saaks näidata, et ta on teinud vangistusest tõsised järeldused.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse järelevalve all olles süstemaatiliselt rikkunud kontrollnõudeid, ta suhtus kohustustesse kergemeelselt ja seetõttu pöörati ÜT täitmisele. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav käesoleval hetkel suudaks kontrollnõudeid järgida ja talle määratavaid kohustusi täita. Isik suhtub ühiskonda negatiivselt, paneb toime uusi kuritegusid, mida ei aktsepteerita. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Lisaks leiab kohus, et käesolevaks ajaks kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on jätkuvalt vangla hinnangul ohtlik ühiskonnale ja ka konkreetsele lähedasele pereliikmele. Ohtlikkus seisneb võimalikus liiklusõnnetuse põhjustamises ning kehalises väärkohtlemises. Ohu tõenäosus on suurem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% ja 52%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Kohus rõhutab, et sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.