Kohtulahend

1-13-9770

Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 10.02.2015. N.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta kuni kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 otsusega nr 1-13-9770 tunnistati N.A süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja N.A karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.-08.07.2012, so 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.01.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (4 kuud vangistust) ning N.A-le mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati N.A-le mõistetud karistus - 11 kuud ja 28 päeva vangistust – 716 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati N.A üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatule. Ta kohustus: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 kohtuotsus jõustus 24.12.2013. 15.12.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne N.A suhtes ettepanekuga pöörata N.A-le mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Erakorraline ettekanne on esitatud, kuna N.A on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 15.12.2014 on N.A sooritanud 69 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 647 tundi ning viimati käis registreerimisel 06.10.2014. Seletusi ei ole saanud N.A-lt võtta, kuna hooldusalune ei ilmu registreerimisele. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest N.A eirab registreerimiskohustust ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. 14.04.2014 koostati ajakava nr 1, mille alusel N.A sooritas 31 tundi. 14.07.2014 koostati ajakava nr 2, mille alusel N.A sooritas ainult 11 tundi ettenähtud 40-st. 02.09.2014 koostati 2(4)

1-13-9770 ajakava nr 3, mille alusel N.A sooritas 27 tundi. 05.11.2014 N.A ei ilmunud registreerimisele. Samal päeval ta helistas kriminaalhooldusosakonda ning teatas, et ta on haige. 18.11.2014 hooldusalusele saadeti kutse. Registreerimine oli määratud 24.11.2014. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. 28.11.2014 saadeti hooldusalusele korduvkutse, mille hooldusalune sai isiklikult kätte. Registreerimine oli määratud 10.12.2014. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. 11.12.2014 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Alar Liivik teostas kodukülastuse hooldusaluse elukohta - kodus kedagi ei olnud. Juhindudes KarS § 69 lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata N.A-le mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui N.A ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku võtta N.A vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 31.12.2014 kohtuistungile N.A ei ilmunud ning kohtukutset ei õnnestunud talle kätte toimetada. Talle on jäetud korduvalt kutse postkasti, aga sellele ta ei ole reageerinud ja tema telefon ei vasta. Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik kuulutada N.A tagaotsitavaks ning kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine, kuna ta hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. 14.01.2015 kohtumäärusega kuulutati N.A tagaotsitavaks ning kohaldati tõkendina vahistamist. 10.02.2015 peeti N.A kinni. 18.02.2015 kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata N.A-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune N.A palus karistust täitmisele mitte pöörata selgitades, et ta ei ilmunud registreerimisele kuna oli haige. Võis olla, et kodukülastuse ajal oli ta parasjagu arsti juures. Üldkasulikku tööd ei saanud alati kokkulepitud ajal teha, kuna oli tööga hõivatud ning mõnel korral juhtus ka, et tööandjat ei olnud kohal. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek N.A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 15.12.2014 st aasta jooksul on N.A sooritanud vaid 69 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on 647 tundi. N.A ei ole kolmel korral ilmunud ettenähtud ajal kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning mingeid tõendeid mõjuvate põhjuste 3(4)

1-13-9770 olemasolu kohta ta esitanud ei ole. N.A põhjendas rikkumisi haigusega, kuid samas ei ole ta esitanud ühtki arstitõendit. Tema väited seab kahtluse alla ka asjaolu, et kriminaalhooldusametniku koduvisiidi ajal teda kodus ei olnud. Samuti ei olnud teda kodus, kui kohtukordnik püüdis N.A-le kohtukutset üle anda. Ei ole eluliselt usutav, et kriminaalhooldusametnik ja kohtukordnik sattusid tema juurde alati just sel ajal, kui N.A oli arsti juures. Neil asjaoludel on kohtul põhjust arvata, et N.A tervislik seisund võimaldas tal vabalt väljas ringi liikuda ning seega puudus igasugune takistus registreerimiskohustuse täitmiseks. Ka üldkasuliku töö teostamist takistanud asjaolude kohta ei ole N.A esitanud ühtki tõendid (nt tööandja tõendit põhitööga hõivatuse kohta vms). Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja N.A seletusi, on kohus veendunud, et N.A hoidis tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasulikust tööst ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud N.A täita registreerimiskohustust ja üldkasulikku tööd. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine N.A suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9770 mõistetud karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust (ehk 716 tundi üldkasulikku tööd). Kuna N.A on sooritanud 69 tundi üldkasulikku tööd ning alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt võrdub üks tund ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.