Viru Vangla materjalid G.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
G.E, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.02.2013 ja lõpp 31.08.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 871 , § 75 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4.
RESOLUTSIOON
Kohaldada G.E suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades G.E käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata käitumiskontrolli tähtajaks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada G.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada enda elukohas xxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohustada G.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 ,4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Määrata G.E kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus saata Viru Vanglale, G.E-le ja prokurörile. -
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.30.06.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
2.G.E kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 27.03.2013 kohtuotsusega mõistetud karistust, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (perioodil 05.06.2011 kuni 07.08.2012 toime pandud 8 kuriteo episoodi) ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 07.08.2012 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7508 G.E-le mõistetud karistusega, mis on 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud liitkaristuse aja hulka G.E poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.02.-27.04.2012.a, s.o 2 (kaks) kuud 11 (üksteist) päeva. KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse kandmata osa on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. G.E tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (perioodil 10.-21.08.2012 toime pandud 4 kuriteo episoodi) ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati G.E-le mõistetud karistust 07.08.2012 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7508 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust, võrra ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti G.E-le 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti G.E poolt eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.09.2012, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel G.E-le kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust, mille algust arvestatakse alates 14.02.2013.a, s.o tema kinnipidamisest.
Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav G.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vangla spetsialistid soovitavad karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata G.E-le
KarS § 75 lg 2 p 2 , 4, 8 alusel täiendavad lisakohustused - mitte tarvitada narkootikume, otsida endale töökoht, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud ajaks ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Maakohtu istung
3.Kinnipeetav G.E avaldas kohtuistungil, et ta sõidab 05.09.2015 xxxx ja tal ei ole xxxx korterit ega midagi. Kinnipeetav avaldas, et ta kahetses, mis juhtus ja ta ei kavatse rohkem midagi toime panna. Tal on tekkinud erinevad eesmärgid. Kontrollnõudeid rikkus ta, sest sõitis pikaks ajaks xxxx ära. Kinnipeetav soovib uut normaalset elu alustada. Xxxx on kõik dokumendid tehtud, tal on elamisluba ja elukoht. Ta arvas kohtuistungil, et ta ei pane kunagi enam ühtegi kuritegu toime. Kinnipeetav avaldas veel, et ta ei hakka ennast kuskil registreerimas käima, vaid ta lendab teise riiki.
4.Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kes on 9-l korral karistatud, kes paneb pidevalt ja jätkuvalt toime varavastaseid kuritegusid, viibib 3-s kord vanglas. Ka vanglas viibimise ajal on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Käitumiskontrollile allutamise alused on olemas. On mitmeid karistusi, mis on olnud pikemad kui 1 aasta. On väga suur tõenäosus, et G.E jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, see on 62%. G.E ise küll kinnitab, et tal ei ole kindlat elukohta, kuid see ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. See väide, et ta kavatseb minna välismaale elama, siis ka see ei takista karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Prokurör leidis, et tuleb vangla taotlus rahuldada ja kohaldada käitumiskontrolli isegi pikemalt, s.o 1,5 aastat peale vabanemist. Kohtumääruse põhjendused
5.Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
6.KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87' sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
7.Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et G.E suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.
8.G.E on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Ta kannab karistust, s.o vangistust KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Vabanemisel 31.08.2015 on G.E kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses.
9.Seega, on G.E suhtes KarS §-s 87 sätestatud formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos (materiaalne alus), et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb kohtul analüüsida kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.
10.Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude laad ei ole muutunud, karistatud on varavastaste kuritegude eest. Kuriteo ajendiks on materiaalse kasu saamine, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Seega ei olnud kinnipeetava poolt toime pandud uued kuriteod juhuslikku laadi.
11.Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta lühiajalise väljasõidul suhtles kõrvaliste isikutega. Olukorras, kus G.E pole ka vangistuses olles õppinud käitumisreegleid järgima ning on toime pannud korduvaid distsiplinaarrikkumisi on põhjendatud oht, et vabaduses võib ta samuti õiguskorda suhtuda ükskõikselt ning jätkata kuritegude toimepanemist.
12.Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohtlikus seisneb materiaalse kahju tekitamises. Oht on suurem, kui isikul tekivad majanduslikus raskused ning isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kohtu hinnangul on oht suur, kuna isikul puudub vabanedes kindel töökoht, tal on tasumata võlanõudeid suurusjärgus 4447,69 eurot ning tal on endiselt olemas risk sõltuvusainete tarvitamiseks. Juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib isik taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Seega on olemas arvestatav tõenäosus, et isik paneb majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt G.E puhul hinnatud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 62 %.
13.Vangla hinnangul kinnipeetav käitub kuritegusid toime pannes impulsiivselt, tagajärgedele ei mõtle. Kinnipeetav otsib kiireid ja efektiivseid lahendusi. Karistusregistri väljavõttest selgub, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isiku elustiiliks. Isikule on korduvalt antud võimalusi ennast muuta, kuid ta ei ole soovinud eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teha ning õiguskuulekat elu elada. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli tingimusi, mis näitab veelkord, et kinnipeetav ei hooli kehtestatud reeglitest ja ühiskonnas kehtivatest normidest.
14.Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et G.E puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et G.E vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda kohtu arvates tagada G.E ise. Seega tuleb G.E suhtes kohaldada karistusjärgset
käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
15.KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks G.E käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud kohustusi. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 14.09.2015 Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 14. augusti 2015. a määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta muutmata ja G.E määruskaebus rahuldamata. 14.08.2015 Viru Maakohtu kohtumäärus 1-13-2905 jõustus 07.10.2015 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Kai Rosar Referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.