Kriminaalasi nr 1-13-2905
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
18. juuni 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-2905
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.R’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.R, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 14.02.2013 ja lõpp 31.08.2015
Jätta K.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
K.R kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 27.03.2013 kohtuotsusega mõistetud karistust, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (perioodil 05.06.2011 kuni 07.08.2012 toime pandud 8 kuriteo episoodi) ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 07.08.2012 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7508 K.R-ile mõistetud karistusega, mis on 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud liitkaristuse aja hulka K.R-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.02.-27.04.2012.a, s.o 2 (kaks) kuud 11 (üksteist) päeva. KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse kandmata osa on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. K.R tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (perioodil 10. 21.08.2012 toime pandud 4 kuriteo episoodi) ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.R-ile mõistetud karistust 07.08.2012 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7508 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust, võrra ja KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti K.R-ile 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti K.R-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.09.2012, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel K.R-ile kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust, mille algust arvestatakse alates 14.02.2013.a, s.o tema kinnipidamisest. K.R-i on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kinnipeetavat on alates 15 eluaastast peale karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on vanglas töötanud üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 25.09.2013 töötab ta majandustöödel köögitöölisena. Isik on läbinud vangistuses riigikeele kursused A1 tasemel. Ajavahemikul 03.09.2013 kuni 22.10.2013 on kinnipeetav läbinud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma venna D K juurde aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab kinnipeetava vend D K antud elamispinnal üksi. D K on nõus venna K.R-i elama asumisega tema juurde. Kinnipeetaval on algharidus, sest xxxx jäi tal 9. klass lõpetamata. Isik erialast haridust ei oma. Enne vangistust oli K.R tegevusetu. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda xxxx. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja R R selgus, et ta on nõus võtma K.R-i tööle oma firmasse, olles teadlik viimase kriminaalsest minevikust. Kinnipeetava ema on nõus poega materiaalselt toetama. 08.05.2014 seisuga on isikul tasumata võlanõudeid summas 6138,55 eurot, vabanemisfondis on 269,84 eurot. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest välismaal elav ema N K , vend D K ja õde N K . Venna sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega rahuldavad. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, tal ei ole. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas alkoholi ca kord kuus (veini). 01.07.2012 sooritas kinnipeetav väärteo LS § 224 lg 2 alusel. Probleemi isik antud valdkonnas ei näe. Vanglapäringust nr 77016 (2008) selgub, et kinnipeetava abielu lahutamise
üheks põhjuseks (2007) oli alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on proovinud vangistuses 2-l korral amfetamiini. Vestlusest kinnipeetavaga selgus, et 12-aastaselt alustas ta kanepiga. Varasemalt on isik olnud töövõimetuspensionil 70%. Kuritegusid toime pannes käitub isik impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata. Eesmärgid tulevikuks on realistlikud ja teostatavad – leida töö, võimalusel kolida Eestist ära ning hoiduda kuritegevusest. Kinnipeetav asus kuritegelikule teele noorukieas. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kuritegude toimepanemine olnud tema elustiil. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ning talle on mõistetud vangistus. Isikul on soov muutuda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 64% (kõrge risk). Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada K.R ennetähtaegselt, oleks eesmärgipärane tulenevalt riskifaktoritest temale määrata KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma venna D K korterisse aadressile xxxx. D K töötab. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kui kohus peab võimalikuks K.R tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks kriminaalhooldusametniku ettepanekul otstarbekas riskide maandamiseks panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. K.R avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on töökoht vabaduses ja toetus olemas lähedaste poolt. Kinnipeetav palus, et talle antakse võimalus vabaneda, et ta saaks seaduskuulekalt elada. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 08.05.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. K.R-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eelnimetatud kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumiga, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 07.08.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid. Viru Maakohtu 18.02.2013 kohtumäärusega nr 1-12-7508, millega karistus täitmisele pöörati, on tuvastatud, et „K.R ei ole talle täitmiseks määratud 948 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud mitte ühtegi tundi, ta lahkus kolmeks kuuks Eesti territooriumilt ilma eelneva kriminaalhoolduseametniku loata. Kriminaalhooldus K.R-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidus kõrvale üldkasulikust tööst ja ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt rikkus K.R kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel ... Käitumiskontrolli käigus on tuvastatud, et isik rikkus registreerimisnõuet, elukohanõuet ja jättis ÜKT tegemata. ... K.R-i reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki.“ Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni
31.08.2015, st karistusaja lõpuni, umbes ühe aasta ja kahe kuu jooksul suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64 % (kõrge risk). Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda tagasi uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja tagajärgedest, on ühiskond endiselt ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks ja korteripuutumatuse tagamiseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokuratuur ei toeta K.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. K.R-i on kriminaalkorras 9-l korral karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kinnipeetavat on alates 15 eluaastast karistatud varavastaste kuritegude eest, mistõttu saab järeldada, et see on olnud isiku elustiil. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, sest ka käesolevat karistust kannab kinnipeetav varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 07.08.2012 otsusega asendati K.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mida ta tegema ei asunudki, hoidudes seega üldkasulikust tööst kõrvale ja rikkudes käitumiskontrollinõudeid, mistõttu Viru Maakohtu 18.02.2013 määrusega pöörati karistus täitmisele. Nimetatud karistust kannab kinnipeetav alates 14.02.2013. Käesoleval ajal kannab K.R Tartu Maakohtu 27.03.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust – 2 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust samast ajast arvates. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist, mistõttu ei vastaks kohtu hinnangul tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele ja ootustele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine, mistõttu võib seda pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kahjuks ei näe isik ise alkoholi tarvitamises probleemi. Enne vangistust oli K.R tegevusetu. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mistõttu pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava K.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega ja sõltuvusaineid tarvitades, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht,
samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega, sest arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 64%, mis on kõrge risk. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.R-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab K.R-i vangistuse jooksul.
selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.