Anton Belovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Silva Rood
Süüdistatav
ANTON BELOV
elukoht: XXXX; isikukood: 38807032212; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töö- või õppimise koht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.04.2009. a otsusega nr 1-08-13964 KarS § 200 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 4 aasta 2 kuu vangistusega tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Vilt
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Anton Belov KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Anton Belovi suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 (üks) aasta
pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1.elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX;
2.
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s 75 toodud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad želatiinkiled jalatsijälje fragmendi ja sõrmejälgedega ning kriminaalasja juures olev T.T. sõrmejälgede kaart. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Anton Belovilt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 1518 (üks tuhat viissada kaheksateist) eurot T.T. (Swedbank arvelduskonto nr XXXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Anton Belovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja muud menetluskulud kokku 672,21 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot 21 senti. Valitud kaitsja poolt õigusabi osutamise tasu 1589 (üks tuhat viissada kaheksakümmend üheksa) eurot 40 senti jätta Anton Belovi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Anton Belovil on õigus menetluskulud summas 1257 (üks tuhat kakssada viiskümmend seitse) eurot 21 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99915700055134. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse
teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 3. septembril 2015. a alates kella 14.00-st.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I.
Süüdistuse sisu
1.Anton Belovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 24.08.2013 ajavahemikul kell 10.00-21.00 tungis köögiakna kaudu sisse T.T. elukohta XXXX ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.T. kuuluvad sülearvuti Toshiba väärtusega 500 eurot, sularaha 950 eurot, 4 viina „ Finskaja Vodka“ koguväärtusega 12 eurot, 2 piiritusjooki Metaxa koguväärtusega 16 eurot, 2 konjakit Napoleon koguväärtusega 10 eurot, 1 pakk tablette aspiriin Upsa väärtusega 4 eurot, 3 pakki tablette Diclofenac koguväärtusega 6 eurot. Vargusega tekitati T.T. varalist kahju kokku 1498 eurot.
2.Sellega Anton Belov pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. II.
Kohtu seisukoht süüdistuse osas
3.Kannatanu T.T. ütlustega on tõendatud, et 24.08.2013. a hommikul lahkus ta kodust XXXX asuvast korterist umbes kella poole 10 paiku hommikul. Töölt koju jõudis ta umbes kella poole 9 paiku õhtul. Korteris põlesid tuled, aknad olid lahti, uks oli kinni. Korter on esimesel korrusel. Õue poole asuval aknal oli tuulutusaken sisse pressitud. See ei olnud eelnevalt haaki pandud ja seda oli kerge lahti lükata. Samas suures toas akna all oli spordikott tema isiklike asjadega, selles oli viis pudelit šampust ja laste fotoaparaadid. Küljetaskus oli valgete kilekottide rull. Sektsioonkapil oli klaas katki. Kaduma läks 8 pudelit alkoholi, 4 pakki tablette, arvuti Toshiba ja raha 950 eurot, mis oli olnud sektsioonkapis märkmiku vahel. Ta kutsus kohe politsei.
4.24.08.2013. a kell 22.00 on menetleja alustanud sündmuskoha vaatlust XXXX asuvas korteris. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tl 14-18) tõendab, et korter on
kolmetoaline ja asub esimesel korrusel. Fotodelt nähtub, et korteris on asjad segamini nii magamistoas kui ka elutoas. Elutoas oleva suure akna üks aknapool on avatud asendis. Elutoas põrandal on sinine spordikott, milles paiknenud alkoholipudelit „Ecusson“ kopeeriti tõmmiskilele naha papillaarkurrustiku fragmendid. Elutoa aknaplekilt kopeeriti želatiinkilele jalatsijäljefragment. Sündmuskohalt võeti kaasa elutoas spordikotis paiknenud kolm valget värvi tühja prügikotti. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana olevast tehnilise uuringu protokollist nähtub, et valgetel kilekottidel ilmnesid liimaurukapimeetodi kasutamisel papilaarkurrustiku fragmendid, mis kanti želatiinkilele ja pildistati. Sõrmejäljed SJ1-SJ18 on fotodel nr 3-20.
5.03.09.2013. a määras menetleja sõrmejäljeekspertiisi (tl 23). Ekspertiisiaktist (tl 24-27) nähtuvalt esitati eksperdile kaks tõmmiskilet sündmuskohajälgede kaardil, 18 fotot DVD plaadil ning võrdlusmaterjalina T.T. sõrmejälgede kaart. Eksperdi arvamuse kohaselt võimaldas isiku identifitseerimist üks alkoholipudelilt „Ecusson“ sündmuskohal tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragment ning fotodel 6 ja 7 kujutatud kaks sõrmejälje fragmenti. Pudelil oleva sõrmejälje fragmendi on jätnud T.T. ning fotodel 6 ja 7 kujutatud kaks sõrmejälje fragmenti Anton Belov vastavalt vasaku käe väikesõrmega ja nimetu sõrmega.
6.Süüdistatav Anton Belov end varguse toimepanemises süüdi ei tunnista. Anton Belovi sõnul käis ta T.T. korteris koos K.K. remonti tegemas 2 aastat tagasi suve lõpul kahel päeval. Neil oli kokkulepe T.T., et nii tasub ta oma võla 40-50 eurot, mis oli tekkinud sigarettide ja viina eest. Vargusest sai ta teada selle toimumise päeval, kui T.T. talle helistas. Remondi jaoks käisid nad Ehituse ABC-st akrüüliballoone ostmas, mis pandi poekotti.
7.Vastuolude tõttu avaldas kohus prokuröri taotlusel Anton Belovi varasemad ütlused, mille kohaselt ta tegi T.T. korteris remonti koos K.K. ühel päeval. Anton Belov selgitas vastuolu sellega, et järgmisel päeval tulid nad paariks tunniks ja see ei mängi olulist rolli.
8.Tunnistaja K.K. kinnitas oma ütlustes remondi tegemist koos Anton Beloviga. T.T. juures käisid nad remonti tegemas kahel korral kaks aastat tagasi, kuid täpset aega ei osanud ta öelda. Teisel päeval käisid nad remonti tegemas seetõttu, et liim ei sobinud ning nad pidid ABC kauplusest uut ostmas. T.T. andis neile raha, et nad ostaksid silikooni. Täpselt ta ei mäletanud, kuid temale teadaolevalt oli neil remonti tegema minnes kaasas ainult akrüülipüstol. Kas nad remondi tegemise käigus mingeid kotte sinna viisid, tunnistaja ei mäletanud, kuid möönis, et see võis nii olla, et prügi koristada.
9.Vastuolude tõttu avaldas kohus prokuröri taotlusel K.K. 14.05.2015. a kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt tõid nad remondi tegemise käigus korterisse ainult silikooni, mille ostmiseks said raha T.T.. Tunnistaja kinnitas, et kui nii on kirjas, siis on see õige.
10.T.T. ütlused tõendavad, Anton Belov käis koos oma sõbraga, kes on kohtus tunnistajaks, 2013. a märtsikuus tema juures remonti tegemas. Kõik remondiks vajalikud asjad olid temal olemas, v.a sobiv liim, mille jaoks andis neile raha ning nad tõid selle Eedenist. Remonti tegema tulles neil midagi kaasas ei olnud ja nad lahkusid samamoodi. Tema viibis sel ajal kodus, lasi nad sisse ja ajas nad ära, kuna nad olid purjus. Remont jäi pooleli.
11.Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et 24.08.2013. a ajavahemikus kell 9.30-20.30 oli akna kaudu sisse tungitud T.T. XXXX asuvasse korterisse ning ära varastatud talle kuuluvad esemed. Samuti on tõendatud, et sama aasta märtsikuus käisid Anton Belov
ja K.K. samas kannatanu korteris remonti tegemas.
12.Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kas olemasolevad tõendid annavad aluse nimetatud varguse inkrimineerimiseks Anton Belovile.
13.Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud isiku süüditunnistamine kaudsetele tõenditele tuginedes, kuid sealjuures omandab erilise tähenduse nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium 08.03.2012. a otsuses nr 3-1-1-15-12 punktis 14, öeldes järgmist: „ Kui kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust.“.
14.Asitõendi näol on käesolevas asjas olemas üks kaudne tõend, mis kinnitab Anton Belovi viibimist kannatanu korteris ja mida kohus peab hindama kogumis teiste tõenditega. Selleks tõendiks on kannatanu korterisse jäetud kilekottidelt leitud ja fikseeritud süüdistatava sõrmejäljed. Hinnates eelnimetatud tõendit kogumis teiste tõenditega, milleks on kannatanu ja tunnistaja ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, osaliselt süüdistatava enda ütlused, on kohus seisukohal, et varguse T.T. korterist sai 24.08.2013. a toime panna ainult Anton Belov.
15.T.T. ütlustega on tõendatud, et Anton Belov ja K.K. tegid tema korteris remonti 2013. a märtsis, s.o 5 kuud enne kannatanu korterist esemete vargust. Kumbki neist ei toonud korterisse oma esemeid ega saanud sinna midagi maha jätta, sealhulgas valgeid kilekotte. Seda kinnitas ka tunnistaja K.K.. T.T. viibis remondi tegemise ajal kodus koos Anton Belovi ja K.K. ning viimase sõnul näitas neile remondiks vajalikke asju, mistõttu on välistatud, et väikeses toas kapi otsas olevasse kotti asetati need valged kilekotid remondi tegemise ajal. Kannatanu sõnul ei ole tema kunagi valgeid prügikotte ostnud ning need prügikotid, millelt leiti Anton Belovi sõrmejäljed, tekkisid tema korterisse varguse toimepanemise päeval. Kannatanu ütlused tõendavad ka seda, et spordikotti hoidis ta väikeses toas kapi peal, kuid 24.08.2013. a oli see toodud suurde tuppa avatud akna alla, mille kaudu oli korterisse sisse tuldud. Seda kinnitab samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll. Seega sai ainult varguse toime pannud isik nimetatud spordikoti ära võtta selle esialgsest asukohast ja paigutada akna alla. Kuna korteris kannatanu äraolekul kedagi peale varguse toime pannud isiku 24.08.2013. a ei käinud ning samal ajal tekkisid spordikotti võõrad kilekotid, sai need sinna panna ainult isik, kes tungis läbi akna korterisse ja kellel olid need kilekotid kaasas. Nimetatud valgetel kilekottidel on kaks Anton Belovile kuuluvat sõrmejälge, mis kinnitab, et tema oli selleks isikuks,
kes neid kilekotte kasutas. Eeltoodust tulenevalt sai ainult tema olla ka selleks isikuks, kes korterisse sisse tungis ja kannatanule kuuluvad esemed ära varastas.
16.Anton Belovi ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik sellest, et T.T. müüb Vene Föderatsiooni maksumärgiga alkoholi, sigarettide ja viina ostmisega tekkinud võla katteks käis ta oma sõnul kannatanu juures ka remonti tegemas. Kannatanu korterist varastati muuhulgas märkimisväärses koguses alkoholi. Spordikotis oli viis pudelit šampust. Spordikoti paigutamine akna alla, mille kaudu korterisse tungiti ja kannatanu vara ära viidi, näitab et varguse toimepanijal oli kavas ka spordikott koos selles oleva alkoholiga kaasa võtta, mistõttu on loogiline, et ta asetas sinna talle kuuluvad kilekotid. Mis põhjusel Anton Belov loobus spordikoti kaasavõtmisest, ei ole kohtus uuritud tõendite alusel võimalik tuvastada.
17.Anton Belov ise ei ole kohtule esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas said tema sõrmejäljed varguse toimepanemise päeval kannatanu korterisse tekkinud kilekottidele. Küll aga on ta andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kui mitmel korral ta käis pärast remondi tegemist kannatanu korteris, millest võib järeldada Anton Belovi soovi näidata, et tema sõrmejäljed võisid sattuda korteris olnud kilekottidele mõnel muul viisil/korral kui varguse toimepanemise päeval. Kohus leiab, et Anton Belovi ütlused selle kohta, kui mitu korda ta käis T.T. juures pärast remondi tegemist, on ebausaldusväärsed ja neile ei saa tugineda. Kaitsja küsimustele vastates väitis Anton Belov, et on kannatanu korteris käinud palju kordi, kuna seal on olnud joominguid. Prokuröri küsimustele vastates ütles Anton Belov esmalt, et pärast remondi tegemist on ta käinud T.T. juures ühe korra ja koos temaga viina võtnud. Küsimusele, millal see oli, vastas Anton Belov, et käis praktiliselt igapäevaselt seal. Järgnevalt vastas ta, et on kannatanu korteris viibinud peale remonti mitmeid kordi ja lõpetas kannatanuga suhtlemise kaitsja nõuandel. Viimaks jäi Anton Belov selle juurde, et „igapäevaselt“ on piltlik väljend, kuid ta käis kannatanu korteris tihti. Seega on Anton Belovi kohtuistungil antud ütlused omavahel vastuolus, mida ta ei suutnud selgitada.
18.Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus kannatanu ütlustega. T.T. ütlustest nähtuvalt ajavahemikus märtsist kuni varguse toimumiseni 24.08.2013. a Anton Belov tema korteris ei käinud, küll aga tuli ta tema juurde ühel korral pärast vargust - samal päeval kui ta oli käinud politseis. Kannatanu ütlused selles osas haakuvad Anton Belovi väitega, et ta lõpetas kannatanuga suhtlemise kaitsja soovitusel. See ei saanud toimuda enne kui kaitsjaga oli õigusabi osutamise leping sõlmitud. Teisisõnu pidigi see jääma sellises olukorras kannatanu ja Anton Belovi viimaseks kokkusaamiseks. Kohus loeb kannatanu ütlustega tõendatuks, et pärast remondi tegemist märtsis 2013 kuni varguse toimepanemiseni 24.08.2013 Anton Belov kannatanu korteris ei viibinud ja ei saanud seetõttu sinna jätta ka mingeid temale kuuluvaid esemeid, sh valgeid prügikotte.
19.Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal, et 24.08.2013. a tungis Anton Belov akna kaudu T.T. korterisse ja varastas sealt T.T. omandis olevat, s.o tema jaoks võõrast vara, kokku 1498 euro väärtuses.
20.Varastatu rahaline väärtus ületas teo toimepanemise ajal kehtinud, samuti praegu kehtivat 20 miinimumpäevamäära. 2013. a oli selleks 64 eurot ja käesoleval ajal 200 eurot. T.T. varastatud vara väärtus on tõendatud tema enda ütlustega. Kannatanu eksis kohtuistungil alkoholi ja tablettide hindade osas, kuid jäi pärast ütluste avaldamist varem öeldud süüdistuses kajastatud hindade juurde. Kohus on seisukohal, et selline vastuolu ei anna alust tema ütlustes kahelda. KrMS § 68 lg 3 kohaselt on kannatanul
ütluste andmisel õigus kasutada arvandmete ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente. Kannatanu kinnitas, et talle ei antud pärast ülekuulamist ühtegi dokumenti, mistõttu on tal summad meelest läinud. Kohtus ei olnud kannatanul kasutada märkmeid ega dokumente. Seega on eluliselt usutav, et ajas muutuvate hindade puhul ei suutnud kannatanu kaks aastat pärast vargust meenutada rohtude ja alkoholi maksumust. Samas on ainuüksi sülearvuti Toshiba, mille ta sai kingituseks 60-ndaks juubeliks, väärtus 500 eurot. Juubel oli T.T. 2012. a oktoobris, varguse hetkel oli arvuti olnud seega kasutuses alla ühe aasta, mistõttu ei ole sülearvutite hindu arvestades tegemist kannatanu poolt ülepakutud hinnaga. Lisaks varastati sularaha 950 eurot. Kannatanu põhjendas nii suure koguse sularaha kodus hoidmist sellega, et usaldab seda rohkem kui panka. Ta kogus raha Saksamaale sõitmiseks. Pärast vargust maksid sõidu kinni tema Saksamaal elavad õed. Kannatanu sellistes ütlustes ei ole alust kahelda.
21.Seega täitis Anton Belov T.T. vara äravõtmisega KarS § 199 lg-s 1 sätestatud varguse objektiivse koosseisu.
22.Kohus on seisukohal, et Anton Belov pani varguse toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo toimepanemise asjaolud näitavad, et Anton Belov tungis kannatanu korterisse eesmärgiga võtta sealt kaasa T.T. kuuluvaid asju, teades, et see on tema jaoks võõras vara. Ta viis kavatsetu täide, lahkus korterist kannatanule kuuluvate esemete ja rahaga, kehtestades neile oma valduse ilma kannatanu nõusolekuta.
23.T.T. XXXX asuvasse korterisse siseneti läbi tuulutusakna, aken oli lahti surutud. Anton Belovil puudus õigus siseneda T.T. korterisse, tema tegevus oli ebaseaduslik ja vastab KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustele. Anton Belovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.04.2009. a otsusega (tl 35-41) KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, karistatus ei ole kustunud. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, mistõttu vastab Anton Belovi tegevus KarS § 199 lg 2 p-le 4. Seega on Anton Belovile süüks arvatud tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.
24.Antoni Belovi teos ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III.
Kohtu seisukoht karistuse osas
25.KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
26.KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
27.KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
28.KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid Anton Belovi puhul ei ole,
samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud.
29.Kohus on seisukohal, et Anton Belovi ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Anton Belovil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda karistati Tartu Maakohtu 17.04.2009. a otsusega nr 1-08-13964 KarS § 200 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 4 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. Ta ei ole käesolevas kriminaalasjas talle süüks arvatud tegu kahetsenud, mis annab aluse arvata, et rahaline karistus ei ole piisav, et teda mõjutada varavastastest süütegudest hoiduma.
30.Samas leiab kohus, et Anton Belovile on võimalik mõista vangistus KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana, milleks on 10 kuud. Anton Belovi süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse seda, et kannatanule tekitatud kahju ei ole väga suur ning KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud üheksast kvalifitseerivatest asjaoludest esineb ainult kaks. Samuti võtab kohus arvesse seda, et vargus on toime pandud kaks aastat tagasi, mis annab aluse arvata, et 10 kuu pikkune vangistus on piisav, et mõjutada Anton Belovi uutest kuritegudest hoiduma.
31.Kohus leiab, et Anton Belovi suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega üheaastase katseajaga. Kuna Anton Belov ei ole kahe aasta jooksul uusi süütegusid toime pannud, on kohtu hinnangul alust eeldada, et Anton Belov on võimeline jätkuvalt õiguskuulekalt käituma, seda eriti olukorras, kus vastupidine käitumine toob kaasa võimaluse tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kuna aga Anton Belov on uue varavastase kuriteo toime pannud ajal, mil varasem röövimise ja varguse eest mõistetud karistus ei olnud veel kustunud, tuleb tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli vastavalt KarS § 74 lg-le 1. IV.
Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas
32.T.T. on esitanud tsiviilhagi 1518 euro nõudes, millest varastatud esemete väärtus on 1498 eurot ja kapi klaasi lõhkumisega tekitatud kahju 20 eurot.
33.Kohus leiab, et T.T. hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel.
34.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui on rikutud kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
35.Kui süüdistatav Anton Belov ei oleks sisse tunginud kannatanu korterisse ning võtnud sealt ära sülearvutit Toshiba, sularaha 950 eurot, 8 pudelit alkoholi ja 4 pakki tablette, sealjuures ära lõhkunud sektsioonkapi klaasi, ei oleks T.T. tekkinud varalist kahju kogusummas 1518 eurot. Seega on olema põhjuslik seos õigusvastase teo ja T.T. tekitatud kahju vahel. Kuna õigusvastase teo, mille tagajärjel tekkis kahju, pani toime Anton Belov, on ta kahju tekitamises süüdi.
36.T.T. vargusega tekitatud kahju suurus on tõendatud kannatanu enda ütlustega. Kohus eelnevalt märkis, et kannatanu ütlustes varastatud esemete väärtuse kohta ei ole vaatamata esinenud vastuoludele alust kahelda. Vargus pandi toime kaks aastat tagasi, ka hagiavaldus on koostatud 28.08.2013. a, mistõttu sellise aja möödumise tõttu ei pruugi kannatanu enam mäletada, mis oli esemete täpne väärtus.
37.T.T. jäi kohtueelses menetluses öeldud hindade juurde, mis on kirjas hagiavalduses, kuna siis mäletas ta neid paremini. Sülearvuti Toshiba maksis 500 eurot, 4 viina väärtusega 3 eurot pudel, 2 Metaxat väärtusega 8 eurot pudel, 2 konjakit väärtusega 5 eurot pudel, 1 pakk tablette aspiriin väärtusega 4 eurot ja 3 pakki tablette Diclofenac väärtusega 2 eurot pakk. Samuti võeti varguse käigus ära raha 950 eurot. (Vt lisaks otsuse punkt 20). Seega on vargusega tekitatud kahju 1498 eurot. Alkoholi tõi T.T. oma sõnul Venemaalt. Seda, et kannatanul oli kodus Vene maksumärkidega alkoholi, kinnitas ka tunnistaja K.K.. Viin maksis 4.50 eurot, hiljem 5 eurot pudel. Arvestades tunnistaja ütlusi alkoholi hindade kohta, saab öelda, et kannatanu poolt nimetatud hinnad vastavad sellele, millega ta ise Venemaalt alkoholi ostis ja sellises ulatuses on talle ka kahju tekitatud. Varastatud esemete väärtusele lisandub sektsioonkapi lõhutud klaasi väärtus 20 eurot. Seega tuleb Anton Belovil VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel hüvitada T.T. 1518 eurot. V. Kohtu seisukoht menetluskulude osas
39.Süüdistatava menetluskuludeks on valitud kaitsja poolt õigusabi osutamise tasu 1589 eurot, kutsete saatmise kulu 9,21 eurot (tl 44), sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot (tl 28), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).
40.Seega tuleb Anton Belovil tasuda riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 eurot ja muud menetluskulud kokku 672,21 eurot. Samuti jääb seoses süüdimõistva kohtuotsusega tema kanda ka valitud kaitsja poolt õigusabi osutamise tasu 1589,40 eurot.
41.KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
42.Kohus leiab, et menetluskulude suurust arvesse võttes on põhjendatud anda Anton Belovile võimalus tasuda neid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kogu summa tasumine korraga ühe kuu jooksul käib talle ilmselt üle jõu. Riigi tuludesse makstavate menetluskulude suurus on kokku 1257,21 eurot. Lisaks tuleb Anton Belovil hüvitada tsiviilhagi 1518 euro suuruses summas, osaliselt on tasumata valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Anton Belov töötab käesoleval ajal. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl 42) ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 43) nähtub, et Anton Belovi 2012. a netosissetulekuks oli 952 eurot ning päevasissetulekuks pärast mahaarvamisi 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.