lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3463/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-3463/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3463/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5.augustil 2015. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-3463

Kohtukoossei

täitmiskohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Arvamuse andnud prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus

Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

M.L (ik: XXX; kannab Tartu Vanglas karistust)

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta M.L tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7448 tunnistati M.L süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust. M.L tunnistati süüdi ka KarS § 257 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati M.L süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.L 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 24.01.2014. Tartu Maakohtu 27.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3463 tunnistati M.L süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ning mõisteti temale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele M.L-ile Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7448 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust ning, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti temale kohtuotsuste kogumi eest lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust karistusaja algusega alates tema vahistamisest, s.o alates 29.04.2014. a. Kohtuotsus jõustus 13.12.2014. a. M.L viibib kinnipidamisasutuses seega alates 29.04.2014. a.; karistuse kestus – 29.04.2016. Vanglast ennetähtaegse vabanemise formaalne tähtaega saabus 29.07. 2015. Tartu Vangla saatis 29.07.2015 Tartu Maakohtule M.L-i materjalid tema ennetähtaegse vabastamise arutamiseks. Sel päeval avanes ka tähtaeg ennetähtaegse vabastamise arutamiseks. Arvestades M.L-i ohtlikkuse taset, Tartu Vangla ei toeta M.L-i vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus ei toeta samuti M.L-i vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on vangistuses toime pannud kuriteo, samuti on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid rohkem kui neli kuud , ning on olemas ka materiaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks; uute kuritegude risk süüdimõistetu osas on minimaalne. M.L on vaatamata oma noorusele juba kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud alkoholi kuritarvitaja, mis on soodustanud kuritegude toimepanemist. Tartu Vangla andmetel on M.L-i poolt uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent 86% kahe aasta jooksul pärast vanglast vabastamist ning Tartu Vangla ei toeta M.L-i vanglast ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Vanglast ennetähtaegne vabastamine ei ole reegel ,vaid süüdimõistetu peab oma käitumisega vanglas näitama , et ta on muutunud õiguskuulekaks ning allub samuti vangla korrale. Käesoleval juhul Tartu Vangla 14.07.2015 iseloomustusest tulenevalt nähtub, et M.L on vanglas pannud toime palju distsiplinaarrikkumisi- koguni 11 kehtivat distsiplinaarrikkumist. See näitab et M.L on vanglas allumatu. M.L-i iseloomutava materjali põhjal ei teki täitevkohtunikul veendumust selles, et M.L-i saab usaldada ning tõdeda, et ta väärib ennetähtaegset tingimuslikku vanglast vabastamist. M.L on näidanud allumatust, solvanud valvureid, ei ole mitmetel kordadel allunud valvurite korraldusele. Lähtudes eeltoodust puudub alus süüdimõistetu M.L-i ennetähtaegseks tingimuslikuks vanglast vabastamiseks. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.