Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Jaan Beljajevit karistati Tartu Maakohtu 09.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7680 KarS § 392 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 9 kuu vangistusega, KarS § 121 järgi 2 aasta vangistusega ning KarS § 120 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning kuritegude kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust karistuse kandmise algusajaga 12.02.2014. a. Kohtuotsus jõustus 28.01.2015. a. Tartu Maakohus vaatas läbi Jaan Beljajevile Tartu Maakohtu 09.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7680 mõistetud karistused tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest ning vabastas Jaan Beljajevi KarS § 392 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest. Kriminaalasjas KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus jäeti muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.02.2014. a ja lõppeb 12.11.2016. a. Jaan Beljajevi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 27.06.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Jaan Beljajev on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Jaan Beljajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Jaan Beljajevil olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning on olemas ka nõusolek elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks elamusse. Õe T.N. sõnul on suhted perekonnas head ning perekond on valmis Jaan Beljajevit majanduslikult aitama. Vabanemisel on võimalus tal asuda tööle XXXX või XXXX. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Marek Soomaa esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab Jaan Beljajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Jaan Beljajev kannab esimest reaalset vangistust ning prokuröril on alus uskuda, et kantud reaalne vangistus on avaldanud Jaan Beljajevile piisavalt mõju, et hoida teda eemale uute kuritegude toimepanemisest. Tal on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht ja head suhted lähedastega. Prokurör leidis, et Jaan Beljajevile tuleb määrata lisakohustusteks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatu isikutega. Süüdimõistetu Jaan Beljajev kinnitas, et soovib vabenda elktroonilise valve alla ja asuda elama XXXX. Esialgu asuks ta tööle XXXX, kuna XXXX objektid asuvad üle Eesti ja Soomes. Kaitsja toetab Jaan Beljajevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuniku seisukoht Jaan Beljajev kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Jaan Beljajev temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning mitte vähem kui neli kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Jaan Beljajevi vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jaan Beljajevit on kriminaalkorras karistatud kahel korral (esimene karistus kustunud) ning ta kannab esimest reaalset vangistust suures koguses narkootilise aine omandamise, hoidmise ja vedamise eest, kehalise väärkohtlemise ning ähvardamise eest. Uute kuritegude toimepanemise risk ei ole kõrge. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 13%. Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel ei ole Jaan Beljajevit distsiplinaarkorras karistatud. Jaan Beljajevil on vabaduses olemas tingimused, mis aitavad tal seaduskuulekalt elada. Tal on olemas kindel elukoht XXXX, mida üürib tema õde. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht kas XXXX või XXXX. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et tal on toetavad suhted lähedastega, kes on avaldanud valmisolekut Jaan Beljajevit igakülgselt toetada, sh ka majanduslikult. Vangla iseloomustuse kohaselt on Jaan Beljajevi vastu hagisid 26.05.2015. a seisuga kogusummas 4297,16 eurot ja vabanemisfondis 227 eurot. Kohtu hinnangul on Jaan Beljajevil võimalik vabaduses viibides parandada oma majanduslikku seisukorda ning likvideerida seeläbi võlgnevusi. Kuigi Jaan Beljajev on toime pannud muhulgas ka raske esimese astme kuriteo, annab eeltoodu aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele valvele allutamisega. Jaan Beljajev kannab reaalset vangistust esimest korda ning on valmis oma käitumist muutma. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb Jaan Beljajevile määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle ühe kuu jooksul alates vabanemisest ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Samuti tuleb ta allutada elektroonilisele valvele, vastava nõusoleku on ta andnud. Kohus ei pea põhjendatuks määrata Jaan Beljajevile kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Viimase kohtuotsusega, mille alusel Jaan Beljajev kannab karistust, ei ole ühtegi tsiviilhagi temalt välja mõistetud. Kuna Jaan Beljajev on toime pannud tahtlikud esimese ja teise astme kuriteod, on võimalik talle KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-12 kuud. Kohus leiab, et 4 kuud on selleks piisav aeg. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Jaan Beljajevi karistuse kandmise aeg lõpeb 12.11.2016. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et Jaan Beljajev tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.