lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3961/29

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-3961/29
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3961/6Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus28.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3961

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 25. juuni 2015 määrus Marko Jõgi karistuse muutmata jätmise ja vangistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Marko Jõgi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 25. juuni 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega nr 1-13-3961 tunnistati Marko Jõgi süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 65 lg-te 1, 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Jõgi liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendati vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT) tähtajaga 2 aastat. M. Jõgi oli kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
2.
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 11.05.2015 Tartu Maakohtule ettekande M. Jõgi kohta, kuna isik ei teinud korrektselt ÜKT-d. Juhindudes KarS § 69 lg-st 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 25.06.2015 määrusega jäeti M. Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega mõistetud karistus muutmata ja pöörati selle ärakandmata osa 9 kuud ja 9 päeva vangistust täitmisele.
3.1.Erakorralise ettekande kohaselt hoidis M. Jõgi ÜKT-st kõrvale alates 11.04.2014 ehk enne 2015. aastat. Tulenevalt eeltoodust tuleb käesolevas asjas juhinduda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 redaktsioonist, kuna KarS § 69 uuel redaktsioonil tagasiulatuvat jõudu ei ole (RKKKm nr 3-1-1-18-15). Enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
3.2.M. Jõgi kriminaalhoolduse algus oli 12.06.2013 ning lõpp 11.06.2015. Süüdimõistetu broneeriti 26.06.2013 ÜKT tunde tegema Võru Linnavalitsuse juurde, kus ta töötas Võru kalmistul heakorratöödel. Töö tegemise lõpptähtaeg saabus 11.06.2015 ning M. Jõgile määratud 730 üldkasuliku töö tunnist on alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates 12.06.2013 sooritatud vaid 172 tundi. Seega on tegemata kokku 558 tundi. Süüdimõistetule anti võimalus sooritada ÜKT tunnid kahe aasta jooksul, s.o seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul. M. Jõgi on ÜKT mittesooritamise vabanduseks toonud perekondlikke põhjusi, väsimust, töö kõrvalt vaba aja puudumist ning hirmu võlgade tõttu tekkinud kättemaksu ees. Üldkasuliku töö tundide arvestusest (tl 117) nähtub, et isik ei ole perioodil 16.02.2014 kuni 31.07.2014 sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Kuigi M. Jõgil oli piisavalt aega töö ärategemiseks, hoidus süüdlane ilma mõjuva põhjuseta ning erinevaid vabandusi ettekäändeks tuues kõrvale tundide tegemisest. ÜKT mittesooritamise tõttu tehti süüdlasele ka kaks hoiatust: 02.01.2015 ja 08.04.2015. Hoolimata hoiatustest ei sooritanud M. Jõgi kõiki talle määratud ÜKT tunde.
3.3.Riigikohtu 16. märtsi 2015 määruse nr 3-1-1-18-15 punkti 22 kohaselt saab üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1:1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel lähtuda KarS § 69 lg 6 uue redaktsiooni teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või hiljem. Seega tuleb M. Jõgi poolt kandmata karistuse arvestamisel lähtuda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 lg 6 redaktsioonist, s.o vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
3.4.M. Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega mõistetud vangistus asendati 730 tunni üldkasuliku tööga, millest on sooritamata 558 tundi. Tulenevalt eeltoodust on süüdimõistetu poolt kandmata karistuseks Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsuse nr 1-13-3961 järgi 9 kuud ja 9 päeva vangistust (558:2 =279 päeva). Määruskaebuse sisu
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Jõgi kaitsja vandeadvokaat O. Preem, kes palub tühistada 25. juuni 2015 määrus ning pikendada ÜKT tundide tegemise tähtaega 6 kuu võrra. Alternatiivselt taotleb kaitsja M. Jõgi suhtes karistuse täitmisele pööramisel lugeda kandmata karistuseks 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Kaitsja märgib, et M. Jõgil puudusid objektiivsed võimalused ÜKT tundide tegemiseks, kuna seda takistasid töö ja pereelu. Ka oli tal probleeme võlausaldajatega ning seetõttu ei julgenud isik Võru linnas liikuda. Samas ei teavitatud teda võimalusest taotleda kohtult KarS § 69 lg 3 korras ÜKT tegemise tähtaja peatamist ning uue tähtaja määramist. Seetõttu arvab kaitsja, et antud juhul saanuks kohus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Alternatiivselt leiab kaitsja, et karistuse täitmisele pööramisel tulnuks lähtuda KarS § 69 lg 1 kehtivast redaktsioonist ning

lugeda kantud karistuseks 172 vangistuspäeva. Sellisel juhul oleks kandmata karistus 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Vaidlustatud määrus on igakülgselt põhjendatud ning selles ei esine menetlus- ega materiaalõiguse rikkumisi. Kuna maakohtu lahend on niivõrd põhjalik, vastab kolleegium määruskaebusele vaid järgmist.
6.Erakorralisest ettekandest on näha, et M. Jõgi hoidus teadlikult ÜKT tegemisest kõrvale ega teinud tunde ära selleks ettenähtud aja jooksul. Vastavaid asjaolusid on maakohtu määruses üksikasjalikult käsitatud (vt p 3.2.). Süüdimõistetule määrati maksimaalne töö tegemise tähtaeg, kuid sellest hoolimata ei suutnud isik ÜKT-d ära teha. Ta leidis pidevalt ettekäändeid, mis tegelikult töö tegemata jätmist ei vabanda. Paljudel ÜKT tegijatel on töökoht ja perekond, kuid vastava motivatsiooni olemasolul on võimalik ettenähtud töö ära teha. M. Jõgil selline tahe puudus ning seepärast ei piisanud talle töö tegemiseks ka kahest aastast. Kuna M. Jõgi ei teinud ettenähtud aja jooksul ÜKT-d ära ja KarS § 69 ei näe ette võimalust pikendada töö tegemise tähtaega üle kahe aasta, tuleb tema karistus täitmisele pöörata. Eelnevast tulenevalt ei saa rahuldada ka kaitsja taotlust ÜKT tegemist tähtaja pikendamiseks.
7.Maakohus on igakülgselt selgitanud ka seda, miks tuleb M. Jõgi karistuse täitmisele pööramisel juhinduda enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 69 redaktsioonist (vt p 3.3.). Ringkonnakohus leiab, et vastavad põhjendused on igati asjakohased ning kooskõlas seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Seega puudub alus maakohtu otsustuse muutmiseks. Kuna M. Jõgil jäi tegemata 558 ÜKT tundi, on tema kandmisele kuuluv karistus 9 kuud ja 9 päeva.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.