Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. juuni 2015 määrus Vladimir Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Vladimir Smirnov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. juuni 2015 määrus Vladimir Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Vladimir Smirnov (ik XXX) talle Harju Maakohtu 19.04.2005 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
3.Vladimir Smirnovi katseaja pikkuseks määrata kuus kuud alates isiku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest.
4.Määrata Vladimir Smirnov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5.Kohustada Vladimir Smirnovi järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 4 kohaselt kohustada Vladimir Smirnovi katseajal mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või registreerima ennast töötuna Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist.
7.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab Vladimir Smirnov ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
8.Kui Vladimir Smirnov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda KarS § 76 lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
9.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 19.04.2005 otsusega tunnistati Vladimir Smirnov süüdi KarS § 114 p 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ,8 järgi ning KarS § 64 ja § 65 lg 1 kohaldamisega karistati teda 12 aasta 5 kuu 9 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 16.07.2003 ja lõpp 22.12.2015.
2.Viru Vangla esitas 19.05.2015 Viru Maakohtule materjalid V. Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu jättis 2. juuni 2015 määrusega süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
3.1.Kohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole täitnud eesmärki. Süüdimõistetu on jätkanud süütegude toimepanemist hoolimata varasemast karistatusest ning ta ei hooli ühiskonnas kehtivatest käitumisreeglitest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus ei nõustunud Viru Vangla iseloomustuses tooduga, et kinnipeetava risk ühiskonnas oleks madal või väheoluline. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all seadusekuulekat elu.
3.2.Samas luges maakohus positiivseks, et V. Smirnov on vangistuses õppinud eesti ja inglise keelt, läbinud sotsiaalprogrammid, lõpetanud 12. klassi ja osalenud majandustöödel. Alates
28.07.2014 töötab V. Smirnov Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on süüdimõistetu pingutanud, et korrigeerida oma isikut ja seda tuleb arvestada olulise asjaoluna ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval garanteeritud elukoht ja töökoht ettevõttes XXX OÜ monteerijana. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad lisaks abikaasale ja alaealisele lapsele V. Smirnovi ema, noorem vend ja noorem õde.
3.3.Karistuse eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine, sealjuures väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemine, ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kuigi V. Smirnovil on kanda karistust pisut üle poole aasta, ei olnud kohus veendumusel, et karistuse eesmärgid oleksid saavutatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Smirnov, kes palub tühistada 02.06.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Määruskaebuse kohaselt eksis maakohus, kui leidis, et V. Smirnov ei vääri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Ennetähtaegse vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Katseaeg ja kriminaalhooldus võimaldavad kinnipeetaval paremini ühiskonda sulanduda, seda eriti pikka aega vanglas viibinud isikute puhul. On selge, et maakohtu vabastamist välistavad argumendid ei kao ka poole aasta pärast, mil V. Smirnov vanglast vabaneb.
4.2.V. Smirnov leiab, et on saavutanud talle individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Lisaks taasühiskonnastavates tegevustes osalemisele on kinnipeetav tasunud võlgnevused ning kogunud ka raha vabanemisfondi. Vabaduses on V. Smirnovil tagatud töökoht ja elukoht. Kinnipeetav on vanglas olles abiellunud ning tal on väike tütar. Abikaasa kasvatab hetkel üksinda kahte laste ning ühe lapse halva tervise pärast ei saa naine tööl käia. V. Smirnov soovib osaleda laste kasvatamisel ning olla oma naisele toeks.
4.3.Kinnipeetav pani toime raske kuriteo ning talle mõisteti selle eest vanglakaristus, mis on praeguseks sisuliselt ära kantud. Ühiskonna õiglustunnet ei saa riivata, kui vabastatakse kinnipeetav, kes on karistuse eesmärgid saavutanud. On kõigi huvides, et V. Smirnov taasühiskonnastuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et V. Smirnov tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult väikest tähelepanu pööranud V. Smirnovi iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele. Erinevalt esimese astme kohtust pöörab apellatsioonikohus lisaks süüteo toimepanemise asjaoludele ja isiku varasemale elukäigule suuremat tähelepanu ka V. Smirnovi käitumisele karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimustele ja nendele tagajärgedele, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7.V. Smirnovi kuriteo toimepanemise asjaolud on küll äärmiselt rasked, kuid arvestades juba kantud karistusaja pikkust ning kinnipeetava head käitumist, ei välista need siiski isiku tingimisi vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, omandanud hariduse ja tööharjumuse ning õppinud keeli. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning V. Smirnov avaldab motivatsiooni käituda seaduskuulekalt. Nii vangla kui prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist olenemata varasematest karistustest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest. Käesolevas asjas 11.04.2014 tehtud määruses oli Tartu Ringkonnakohus arvamusel, et selleks ajaks kantud karistus ei olnud piisav, et kinnipeetav vabastada. Määruses leiti aga, et V. Smirnov saab õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. Praegusel hetkel on kolleegium arvamusel, et V. Smirnovi käitumine annab tõesti kinnitust, et isikus on toimunud positiivsed muutused.
8.Lisaks käitumisele karistuse kandmise ajal tuleb arvestada, et V. Smirnovi elutingimused vabaduses on väga head. Tal on perekonna toetus, elukoht ja garanteeritud töökoht. Lisaks on kinnipeetaval tasutud kõik võlgnevused ning tema vabanemisfond on täis. Need andmed annavad põhjust uskuda, et V. Smirnovil on vabaduses olemas tagatised, mis koosmõjus kriminaalhooldajaga aitavad tagada süüdimõistetu positiivset käitumist ka edaspidi.
9.Lähtudes eeltoodust ning arvestades V. Smirnovi vanust ning motivatsiooni muutuda, nõustub ringkonnakohus prokuröriga, et isiku taasühiskonnastamise huvides on võimalik kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Et mõjutada isikut õiguskuulekale teele on vajalik kohaldada tema osas KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning teatavaid sama paragrahvi lg-s 2 toodud kohustusi.
10.Kuigi nõustuda tuleb maakohtuga, et isiku varasem elukäik tekitab teatavat usaldamatust, usub ringkonnakohus, et isiku tugivõrgustik, kontrollnõuded ning kriminaalhooldaja toetus suudavad vabaduses V. Smirnovi positiivselt mõjutada ning seeläbi ka uute kuritegude toimepanemise ohtu vähendada. Kinnipeetav on määruskaebuses selgitanud, et on vangistuses saanud aru oma varasematest vigadest ning soovib vabaduses enda käitumist muuta. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetule tuleb see võimalus anda ning osutada talle võimalikku abi ühiskonda sulandumisel.
11.Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg p-de 2, 21 ja 4 alusel panna V. Smirnovile kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht või registreerida ennast töötuna Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist.
12.Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, mistõttu tuleb V. Smirnovile määrata kuue kuu pikkune katseaeg.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 02.06.2015 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada V. Smirnov talle Harju Maakohtu 19.04.2005 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega kuue kuu pikkuse katseajaga ning rahuldada määruskaebus.
Mati Kartau
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.