Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Bõvševi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Bõvšev kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-5912 04.01.2012 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temale mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel suurendati karistust 5 aastat vangistust Viru Maakohtu poolt 29.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 aastat 16 päeva - võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 aastat 16 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates 23.11.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Andrei Bõvševit kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud. Varasemalt on muu hulgas esinenud huligaansust ja avaliku korra raske rikkumine. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". 04.08.2014 on toimunud motiveeriv vestlus kriminaalhooldusametnikuga, vestluse teemaks oli majanduslikku toimetulekut mõjutavad tegurid ja kulutamisharjumuse muutmise vajalikkus. Alates 18.02.2015 toimuvad pidevad analüüsivad vestlused inspektor-

kontaktisikuga isiku ellusuhtumisest, ühiskonna reeglite aktsepteerimisest, perekonna väärtustest, vangistuse eesmärkidest ja kinnipeetava isiklikust motivatsioonist loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on osalenud vangla majandustöödel ruumide koristajana ning omandanud abikoka eriala, alates 02.09.2013 omandas keevitaja eriala IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses, lõpetas juunis 2015. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on planeeritud elukoht aadressil xxxx, kus hetkel elab isiku abikaasa T. B koos lapsega. Abikaasa selgitas, et korteri omanik elab välismaal, korteris elatakse suulise kokkuleppe alusel. Korter on 4-toaline, kõigi mugavustega ning sellel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava abikaasa on nõus elektroonilise valve rakendamisega Andrei Bõvševi suhtes oma elukohas, samuti saatis sellekohase kirjaliku nõusoleku korteri omanik. Rahvastikuregistri andmetel on isik sisse registreeritud aadressile xxxx emale kuuluvasse korterisse. Isikul on Narva Kutseõppekeskuses omandatud üldehituse ehitaja eriala. Isik on aastaid tegelenud tippspordiga ja seda ka Eesti koondise tasemel. Enne vangistust oli isikul väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda olenemata sissetuleku suurusest. Sel põhjusel oli sooritatud käesolev kuritegu. Isikul on tahe elustiili muuta, on kujunenud motivatsioon majanduslikult seaduslikul teel end kindlustada tänu läbitud sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“, motiveerivatele vestlustele vangistuse aja jooksul, õppimisele, perekonna toetusele ja väljakujunenud positiivsele ellusuhtumisele. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxxx, mille direktor V Š kinnitas nii telefonivestluses kui ka garantiikirjas, et kinnipeetavale garanteeritakse töö xxxx põhipalgaga xxxx eurot kuus. Firma müüb kive Narva bastionide ehitamiseks. K-raha andmetel isikul võlad puuduvad, vabanemisfondis on piisavalt raha. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa, poeg (sünd xxxx), ema, samuti elavad xxxx kinnipeetava sugulastest tädi ja vanaema. Kinnipeetava abielu on sõlmitud 2010. aastal. Abikaasa sõnul on omavahel tihe suhtlemine telefonitsi, samuti käib ta kokkusaamistel. Abikaasa on valmis isikule osutama moraalset tuge, ta usub ja loodab, et isik katkestab igasugused suhted varasema kriminaalse suhtlusringiga. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud grupis, isiku suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Kinnipeetav väärtustab perekonda ning kõige rohkem hindab nende toetust. Isikul on suur motivatsioon muuta oma elu just nimelt oma perekonna pärast. Karistusregistri andmetel on isikule määratud AS § 70 alusel trahvid, samuti on isikut karistatud LS § 7419 alusel. Kuriteod on varasemalt toime pannud alkoholijoobes. Käesoleva vangistuse aja jooksul on kinnipeetavaga vesteldud muu hulgas ka agressiivsest käitumisest ning probleemide lahendamisest, kuna varasemalt on kasutanud tahtlikult vägivalda teiste isikute suhtes. Kinnipeetav saab aru, millised on kuritegeliku käitumise tagajärjed. Isiku tuleviku plaanid on realistlikud ja teostatavad. Katseajal on isik toime pannud uue esimese astme kuriteo. Ametiisikute suhtes on isik positiivselt meelestatud, tehes koostööd. Oht seisneb kinnipeetava puhul rahvatervise kahjustamises ning füüsilise ja moraalse vägivalla kasutamises. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 12%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Vastavalt riskiprotsendile Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 (kakskümmend neli) kuud. Tehakse ettepanek määrata isikule

KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata kuus kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on abikaasa T B, poeg M B, ema A K, samuti elavad xxxx kinnipeetava sugulastest tädi ja vanaema. Vestluses selgitas abikaasa, et korteri aadressil xxxx omanik J G elab välismaal. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on Andrei Bõvševit määratud varasemalt ühel korral ning isik võeti katseajal vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Andrei Bõvševi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa ning käitumiskontrolli pikkuseks

kuud. Samuti oleks kriminaalhooldusametniku arvates otstarbekas määrata kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kuus kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Andrei Bõvšev ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on varem kriminaalhoolduse all olnud ja teab, mida tähendab käitumiskontroll. Ka enne ei olnud tal sellega probleeme ja ühtegi erakorralist ettekannet tema suhtes ei esitatud. Vanus oli selline, et ta oli noor ja käitus mõtlematult. Nüüd on ta juba selles vanuses, et saab aru oma tegudest. Nüüd on tal pere ja ta tahab osaleda lapse kasvatamises. Poeg on sündinud vangistuse ajal. Andrei Bõvševi väitel ta ise narkootikume ei tarvita. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrei Bõvševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 01.06.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav A. Bõvševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. A. Bõvševi käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalabiprogrammides osalemine, abikoka ja keevitaja eriala omandamine, majandustöödel töötamine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada A. Bõvševil uute süütegude toimepanemise riski. Prokuratuur leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Andrei Bõvševi tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Bõvševi võib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme kuritegude eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrei Bõvševit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka ja keevitaja eriala, töötanud majandustöödel ruumide koristajana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Andrei Bõvševil on vabanedes kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx. Kinnipeetaval on moraalset toetust pakkuvad lähedased, eelkõige tema oma perekond. Asjaolu, et kinnipeetaval on vabanedes olemas garanteeritud töökoht, vähendab kohtu hinnangul majanduslike raskuste ilmnemise riski ja mõjutatavust, vajadust toime panna uusi kuritegusid oma majandusliku olukorra parandamiseks. Positiivne on kohtu hinnangul seegi, et K-raha andmetel isikul võlad puuduvad. Vabanemisfondis on piisavalt raha, et tagada esialgne toimetulek vabaduses. Kohtu hinnangul on Andrei Bõvševi puhul reaalselt vangistuses viibitud aeg oma eesmärgi täitnud. Andrei Bõvšev kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 09.12.2018, millest esimeseks kahekümne neljaks kuuks tuleb ta allutada käitumiskontrollile koos lisakohustuste määramisega ning esimeseks kuueks kuuks tuleb kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Andrei Bõvšev viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada käitumiskontrolli ajaks Andrei Bõvševile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Andrei Bõvševile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.