Kohtulahend

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord.

1-15-4941

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 30. 07. 2015.a.

SÜÜDISTUS

H.N ’t süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 13.03.2015 umbes kella 04.50 paiku klaasi lõhkumise teel tungis sisse Kadi Ellusele kuuluvasse sõiduautosse BMW 730 reg.numbriga XXX, mis oli pargitud Tallinna linnas , aadressil Paavli tn 10 juurde ja varastas sealt sülearvuti Dell arvutikoti, maksumusega 80 eurot, milles olid erinevad elektroonilised detailid, üldmaksumusega 30 eurot ning sülearvuti Deltaco arvutikoti, maksumusega 50 eurot. Oma tahtliku teoga pani H.N toime KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav H.N tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagiga, kohtus ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, tõendid lubatavad ja küllaldased. Kaitsja taotles isikule leebema karistuse mõistmist. Prokurör asus seisukohale, et süüdistus on tõendatud. Isikut on varem 7-l korral karistatud, teda on korduvalt karistatud ka väärteokorras, vabanes vanglast eelmise karistuse kandmiselt jaanuaris, juba märtsis aga jätkas uute kuritegude toimepanemist. Palub karistada süüdistatavat § 199 lg 2 p 8, 9 järgi toimepandud kuritegude eest 1-aastase vangistusega, mida vähendada 8 kuuni vastavalt lühimenetluse sätetele ning rahuldada esitatud tsiviilhagi.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leidis, et süüdistatava H.N süü on tõendatud järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Kannatanu XXXütlustega (tlk 2-3, 70-71), millest nähtuvalt parkis ta 12.03.2015 kella 20.00 paiku oma sõiduauto BMW reg nr XXX RIMI vastas olevas parklas, aadressil Tallinn Paavli 10 ning järgmisel hommikul helistati talle politseist ja teatati, et sõiduautosse murti sisse. Kohale tulles, avastas

1-15-4941

kannatanu, et autos on lõhutud juhipoolne aknaklaas, väärtusega 200 eurot, kindlalaekas oli lahti, puudus magnetoola Pioneer koos esipaneeliga, automaki kohal rippusid juhtmed, esipaneelist varastati triipkompuuter, pagasiruumist varastati kaks sülearvutikotti – üks nendest DELL, väärtusega 80 eurot, sees oli mobiiltelefonide detailidega, väärtusega 30 eurot, teine sülearvutikott DELTACO, väärtusega 50 eurot. Kotid sai kannatanu tagasi. Klaasi lõhkumisega koos uue klaasi paigaldamisega tekitatud kahju suuruseks hindas kannatanu 200 eurot. Kannatanu ütlusi varguse toimepanemise asjaolude osas tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tlk 4-8). Asjaolule, et varguse pani toime H.N , viitavad tunnistajate XXXja XXXütlused (tlk 10-11, 64-66), millest nähtub, et olles patrullteenistuses, nägid nad 13.03.2015 kella 04.50 ajal Tallinnas Sõle tänava poolt Paavli 10 läheduses asuvas parklas pargitud sõiduautot BMW, millel töötas signalisatsioon, põlesid ohutuled, salongis põles tuli, juhipoolse akna juures seisis noormees, kellel oli kott üle õla ja paar kotti käes. Nähes politseinikke, alustas noormees põgenemist ning Puhangu 3 juures õnnestus ta tabada, kontrollimisel selgus, et tegu oli H.N’ga. Kohapeal teostatud turvakontrolli käigus leidis tunnistaja H.N pükstesse peidetud kruvikeeraja, mille kohta isik väitis, et see ei ole tema oma, vaid pärineb sõiduauto juurest, mille kõrval ta oli eelnevalt seisnud. Nimetatud sõiduauto juhipoolne klaas oli purustatud. Kohale kutsutud koerapatrull leidis üles asjad, mille H.N oli põgenedes maha visanud. Juhtunust teatati auto omanikule ja ta tundis ära põgenenud isiku poolt mahavisatud kaks musta värvi kotti. Tunnistajate ütlusi isiku kinnipidamise asjaolude osas kinnitab asitõendi – CD-plaadi – vaatlusprotokoll (tlk 12-19), samuti isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 20) ja isiku ja asjade läbivaatuse protokoll koos fotodega (tlk 21-22, 36-38, 41-48). Kahtlustatavana ülekuulatud tunnistas H.N enda süüdi kahe koti varguses ning seletas, et 13.03.2015 öösel teel koju nägi sõiduautot, millel põlesid tuled ja salongis oli nõrk valgus. Ta tuli auto juurde, nägi vasakult poolt lõhutud aknaklaasi ja avatud pagasiruumi, kust ta võttis kaks sülearvutikotti ja kruvikeeraja. Nähes politseiautot, ta ehmus ja hakkas jooksma ning jooksmise ajal viskas varastatud asjad käest ära (tlk 30-33, 81-86). Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatava H.N süü talle inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.N tegutses kindla eesmärgiga võõra vara äravõtmise järgselt see omastada. Selline tegevus viitab ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et H.N on inkrimineeritava kuriteo toime pannud tahtlikult, tegu on õigusvastane ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Riigikohus on selgitanud (3-1-1-66-13), et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on H.N ’le kujunenud elustiiliks. H.N on varem varavastaste kuritegude eest karistatud, nimelt viimase kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 18.09.2014 otsusega tunnistati teda süüdi samuti süstemaatiliste varguste toimepanemises, millised on ta toime pannud 07.03.2014, 14.03.2014 ja 17.03.2014 (tlk 93-94). Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse H.N’t uue varguse toimepanemises 13.03.2015, kusjuures ta vabanes peale viimase kohtuotsusega talle mõistetud karistuse kandmiselt alles 07.01.2015, s.o 2 kuu möödumisel, seega on ta aasta jooksul toime pannud 4 vargust, tegude vahel on olemas sisemine seos ning seetõttu on H.N käitumine õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja süstemaatilise vargusena.

1-15-4941

Süüdistusaktist nähtuvalt on vargused H.N poolt toime pandud sissetungimisega sõiduautosse. Seepärast on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemisena sissetungimisega.

TSIVIILHAGI

Kohtueelses menetluses on kannatanu esitanud vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagi. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule on vargusega kahju tekitanud H.N tsiviilhagis näidatud summas. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta süüdistatava poolt varastatud esemed tagasi ning tsiviilhagi summa sisaldab lõhutud aknaklaasi maksumust ja selle paigaldamisega seotud summat, kokku 200 eurot. Kohus ei leia, et nimetatud tsiviilhagi oleks alusetu või tõendamata. Asjaolu, et kannatanu ei ole oma nõuet dokumentaalselt tõendanud, ei anna alust tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. Kannatanu ütluste kohaselt oli aknaklaasi vahetus teostatud omal jõul ning kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nimetatud summad üle hinnatud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud vargusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Lisaks sellele on süüdistatav võtnud tsiviilhagi õigeks, mistõttu juhindub kohus selle rahuldamisel TsMS § 440 lg 1 nõudest. Ülaltoodud sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav H.N on tekitanud kannatanule kahju tsiviilhagis märgitud ulatuses ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-15-4941

Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatava H.N süü raskusastet hinnates, leiab kohus, et tema süü suurust iseloomustab varguse toimepanemine sissetungimisega, millist asjaolu hindab kohus H.N süüd suurendavana. Tema süüd aga vähendab kohtu hinnangul asjaolu, et vargusega ei tekitatud kannatanutele olulist kahju ning kannatanu sai osaliselt oma esemed tagasi. Kohus leiab ülaltoodut arvesse võttes, et H.N süüd toimepandud varguses võib pidada alla keskmiseks. Riigikohus on märkinud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Arvestades aga H.N isikut ja tema karistusandmeid, on kohus seisukohal, et tema suhtes ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teisiti, kui vaid üksnes reaalset vangistust mõistes. H.N on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kuid ta ei ole teinud eelnevatest karistustest mingisuguseid järeldusi, jätkates ka edaspidi kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et H.N ei oma töökohta ega mingisugust sissetulekut. Varavastaste kuritegude intensiivsus annab alust teha järelduse, et elatusvahendite hankimine teiste isikute arvelt ongi H.N jaoks tuluallikas, ta ei avaldanud kahetsust enda poolt toimepandu suhtes, ei pidanud isegi vajalikuks kohtuistungile ilmunud kannatanult vabandust paluda talle varalise ja moraalse kahju tekitamise eest, mistõttu puudub tal kohtu arvates vähimalgi määral motivatsioon oma elustiili muutmiseks. Karistusregistri andmetel on H.N’l käesoleval ajal 7 kehtivat kriminaalkaristust ning talle on korduvalt karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Viimasest kohtuotsusest nähtuvalt pani H.N vargused toime ajavahemikul 07. – 17.märts 2014, kuigi teda oli alles 04.märtsil 2014 varguskatse toimepanemises süüdi tunnistatud (tlk 93-94, 95-99). Seega rikub H.N õiguskorda süstemaatiliselt lühikese aja jooksul, millest kohus järeldab, et ta on vabaduses olles jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning kohus ei usu, et H.N suudaks ka nüüd oma elu jätkata ilma süütegusid toime panemata. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et on välistatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Samuti oleks vastuolus nii kohtupraktikaga kui ka karistuse eesmärkidega tema suhtes vangistusest tingimuslik vabastamine, kuna süüdistatavale inkrimineeritud tegu ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel. Kohus leiab, lähtuvalt H.N süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, et H.N suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel toimepandud kuriteo eest karistusena vangistust, mis jääb sanktsioonimäära 1⁄4 piiresse. Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates, arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.N puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle tööleasumist kohus eeldab. On märkimist väärivaks, et H.N ’t süüdistatakse tahtliku kuriteo toimepanemises, millest järeldub, et kuritegude toimepanek on olnud tema enda vaba valik ning eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja(de)

1-15-4941

menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna H.N kanda. Arvestades aga väljamõistmisele kuuluvate summade suurust, sh tsiviilhagi suurus, leiab kohus, et süüdistatavale võib anda võimaluse hüvitada väljamõistetavad menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, s.o 1 aasta jooksul, kohaldades KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid.

Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.