1.Jätta süüdistatava Eduard Raua (Raud) apellatsioon läbi vaatamata.
2.Jätta süüdistatava Eduard Raua kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3.Välja mõista Eduard Raualt (Raud) riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 09.juuni 2015 otsusega mõisteti Eduard Raud kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2, § 64 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 1 kuu vangistust. Kohaldati karS § 69 lg 1 sätteid ning vangistus 1 aasta 1 kuu asendati üldkasuliku
tööga 395 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määrati 18 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega mõisteti Eduard Raualt välja menetluskulud sundraha summas 585 eurot, joobe tuvastamise kulu 131 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
2.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Eduard Raud ja tema kaitsja Merike Allikmäe. 2.1 Eduard Raud palub määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat ja mitte võtta ära juhtimisõigust, kuna temal on neid vaja, et teha tööd. 2.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 09.06.2015.a otsus krim.asjas nr 1-15-4272 Eduard Raud suhtes ja saata kriminaalasi uuesti arutada esimese astme kohtule. Eduard Raud leiab, et tema kriminaalasja arutanud kohtukoosseis on rikkunud menetlusnorme ning tema kriminaalasi tuleb uuesti arutada esimese astme kohtus. Eduard Raud on seisukohal, et vaatamata sellele, et ta nõustus prokuratuuris kokkuleppega ja kohtus selle juurde jäi, ei ole see tema vaba tahe, et mootorsõiduki juhtimisõigus temalt kümneks kuuks ära võeti. Eduard Raud ei oska selgitada, mis põhjusel ta kohtuistungil jäi kokkuleppe juurde. Eduard Raud tundis ennast kuriteo toimepanemises süüdi, kuid töötades firmas XXX taksojuhina, kus muud võimalused igapäevateenistuseks puuduvad, ei saa ta enam nõustuda mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kümneks kuuks. 26.05.2015, enne kokkuleppe allkirjastamist Põhja Ringkonnaprokuratuuris, palus Eduard Raud võimalust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks ajaks kui 10 kuud, kuid prokurör sellega ei nõustunud. Eduard Raud esitas oma taotluse ja selgitas, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal enam väljavaateid töö saamiseks. Prokurör küsis nii kohtualuselt kui tema kaitsjalt, et kas talle seadust selgitati ning et kokkuleppemenetluses on kaebeõigus piiratud. Eduard Raud vastas, et sellise otsuse korral on tema elu läbi ning allkirjastas kokkuleppe, kuid oma taotlusest ta ei loobunud. Kaitsja, kellel lasub kohustus selgitada kaitsealusele kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete sisu, on kaitsealusele kokkuleppe sõlmimisel seadust selgitanud. Eduard Raud nõustus 26.05.2015 kokkuleppega ja kinnitas seda 09.06.2015 kohtuistungil. Ka kohus oli seisukohal, et Eduard Raud on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Sellistel tingimustel kokkuleppe sõlmimist, kus isik kaotab pikaks ajaks oma töö, riivab kokkuleppemenetluse läbiviimine oluliselt süüdistatava huve, on Eduard Raud hinnangul võimalik käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Tänaseks on Eduard Raud ́il soov sõlmitud kokkuleppest lahti öelda. Kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 sätestatud korras ja rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Eduard Raua apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Apellatsiooni, mille on esitanud Eduard Raud, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb süüdistatava Eduard Raua apellatsioon jätta läbi vaatamata.
4.Süüdistatava Eduard Raua kaitsja Merike Allikmäe on apellatsioonis viidanud asjaolule, s.o süüdistatava vaba tahte puudumisele kokkuleppe sõlmimisel, millise vaidlustamine on võimalik eeltoodud punktis viidatud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses. Samas kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud oma lahendites nt 3-1-1-64-11 ja 3-1-1-43-11, et muuhulgas ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kriminaalasjas on Eduard Raua, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 26.mail 2015.a (lk 42-44). Eduard Raud kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (lk 44). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegu, kuriteo kvalifikatsiooni kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, s.h lisakaristust. Seega on nii süüdistatav ja kaitsja nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudnud kokkuleppele prokuröriga ka karistuste liigi ja määra osas, s.h ka lisakaristuse osas. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Eduard Raud kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (lk 47) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra ning ka lisakaristuse osas. Lisaks on süüdistatav Eduard Raud kinnitanud kohtule, et nõustub kokkuleppega vabatahtlikult ja väljendas oma tõelist tahet ning palus kohtul kokkulepe kinnitada ( lk 47- 47 pöördel). Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning süüdistatava kaitsja väide, et Eduard Raual puudus kokkuleppe sõlmimisel vaba tahe, on ainetu.
Lisaks on kaitsja jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga. Tulenevalt eeltoodust on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu, mistõttu jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.
5.Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 0,5 tund (apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 24 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 24 eurot koos käibemaksuga.
6.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Eduard Raua apellatsiooni läbi vaatamata. Kaitsja apellatsiooni jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lgst 3 üksmeelselt kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.