R.R süüdistatuna KarS § 183 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 9, Alexander Pipchenko süüdistatuna KarS § 184 lg 1 ja Eliina Tungal süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu
28.aprilli
otsus kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni ja määruskaebuse esitaja Süüdistatav R.R Katrin Pärtlas Prokurör Süüdistatav
R.R , ik: XXX, varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2015 aasta kohtuotsus R.R-ile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ja kandmisele kuuluva karistuse osas. Uue otsusega:
1.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas asjas mõistetud 1 aastast vangistust Harju Maakohtu 17.09.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuu ja 5 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva vangistust.
2.KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse aeg 17.11.2014.a. – 21.12.2014.a, s.o. 1 kuu ja 5 päeva arvata kantud karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 22.detsember 2014.
3.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Asitõendi konfiskeerimise osas jätta R.R-i apellatsioon läbi vaatamata, muus osas apellatsioon rahuldada.
5.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
SÜÜDISTUS:
1.R.R isikuna, keda on varem, s.o 10.03.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 111-2735 karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, vahendas grupis koos MO’e ja Eliina Tungal’iga väikeses koguses (täpne kogus tuvastamata) narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit pakendatuna minigrip-kilekotti, mille MO andis 17.11.2014 Tallinnas xxxxxx xxx xx maja juures ebaseaduslikult edasi JS’le, kes nimetatud pakendatud narkootilise aine enne tema kahtlustatavana kinnipidamist 17.11.2014 kella 22.34 paiku neelas alla. Seega R.R pani toime isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
12.peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, narkootilise aine (fentanüüli) väikeses koguses ebaseadusliku vahendamise grupis, see on KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Samuti tema, 27.06.2014 ajavahemikul kella 16.14 kuni kella 16.20 paiku viibides Keilas XXXXX X asuvas XXXXXX kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt E AS-le kuuluvat kaupa kokku maksumusega 116,94 eurot Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti - 14.07.2014 ajavahemikul kella 17.50 kuni kella 18.55 paiku viibides Tallinnas Akadeemia tee 1 asuva Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ees olevas rattaparklas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt JS’ile kuuluva lukustatud tumehalli värvi raamiga jalgratta Kona väärtusega 700 eurot ja rattaluku väärtusega 30 eurot. - 15.07.2014 kella 15.40 paiku viibides Tallinnas XXXXX XXX XXX asuva XXXXXXX kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXXXX XXXXXXXX XXXXXX kuuluvat kaupa kokku maksumusega 69,14 eurot. -16.07.2014 ajavahemikul kella 10.45 kuni kella 15.00 viibides Tallinnas Akadeemia tee 1 asuva Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ees olevas rattaparklas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt SP ’ele kuuluva lukustatud musta-kuldse raamiga jalgratta Optima väärtusega 158 eurot. Seega R.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
3.Maakohus tunnistas R.R-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel luges käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse, s.o. 6 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 17.09.2014.a kohtuotsusega nr 1-14-7423 mõistetud raskema karistusega 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõistis 8 kuud vangistust. Tunnistas R.R-i süüdi KarS § 183 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõistis karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuu ja 15 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud aja 17.11.2014.a. – 21.12.2014.a, s.o. 1 kuu ja 5 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges 22.12.2014.a, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 6 kuud ja 10 päevane vangistus. Tõkendi, vahistamine, tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Kohus mõistis riigituludesse R.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt välja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 585 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot ja ekspertiisikulu 126.80 eurot. Kohustas R.R tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 71.31 eurot. Asitõnditena käsitatud R.R’ilt kinnipidamisel ära võetud 7 süstalt ja 20 piiritussalvrätikut ning purk vedelikuga ja mobiiltelefon Fly, (pakendatud ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi) – määras maakohus konfiskeerida ja hävitada.
APELLATSIOON:
4.Maakohus on mõistnud ebaseadusliku karistuse. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et eelmise, liidetud karistuse osas on ringkonnakohus teinud tühistava määruse, millega on vähendatud kandmisele kuuluvat karistust 10 päeva võrra. Seega peaks KarS § 65 lg 2 alusel mõistetavaks karistuseks olema 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva vangistust ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Palub ka talle tagastada telefon Fly, kuna selle hävitamise osas kokkulepe puudus.
MÄÄRUSKAEBUS:
5.Palub ühtegi põhjendust esitamata, menetluskulude ajatamist maakohtu poolt määratud 12 kuu asemel 18 kuule.
PROKURÖRI SEISUKOHT:
6.Prokurör peab kõigepealt vajalikuks märkida, et määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid erilisi asjaolusid, mis annaks alust juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega üle ühe aasta. Samuti leiab prokurör, et Harju Maakohtu seisukoht mobiiltelefoni osas on olnud põhjendatud ja seaduslik. KrMS § 245 kohaselt ei märgita kokkuleppesse asitõendeid ega võeta nende suhtes rakendatavate meetmete
osas seisukohta. Seega ei saanudki R.R nimetatud asitõendi suhtes võetava meetme osas midagi teada enne, kui kohus tegi vastavasisulise otsuse. KrMS § 126 lg 3 alusel nähakse asitõendi suhtes menetleja määruses või kohtuotsuses ette punktides 1 -6 sätestatud meetmed. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt R.R kasutas mobiiltelefoni narkootilise aine fentanüüli vahendamiseks, see tähendab tegemist on süüteo toimepanemise vahendiga, oli kohtul seaduslik alus nimetatud mobiiltelefoni konfiskeerimiseks. Kuivõrd nimetatud mobiiltelefonil ei ole sellist kaubanduslikku väärtust, et selle võõrandamisest oleks riigile tulu, on kohus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel põhjendatult leidnud, et mobiiltelefon kui väärtusetu asi tuleb hävitada. Apellant on õigesti märkinud, et tema poolt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus on 7 kuud ja 5 päeva, mitte 7 kuud ja 15 päeva. Seega on Harju Maakohtu otsuses 1-15-3154 KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks ekslikult märgitud 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva ning tegelikkuses peaks liitkaristus olema 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva ning isiku poolt kandmisele kuuluv karistus on 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 3411 kohaselt tühistab ringkonnakohus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe või rikutud on KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Prokuröri hinnangul käesoleval juhul ei esine eelpool toodud aluseid kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks. R.R ’ile on KarS § 183 lg 2 p 1,2 eest mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, mis vastab nimetatud paragrahvis toodud karistuse piirmääradele. Seega on tegemist karistusega, mida seadus selle eest ka ette näeb. Seejärel on seda seaduse alusel mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kuid ekslikult on ärakandmata osaks loetud 7 kuu ja 5 päeva asemel 7 kuud ja 15 päeva. Prokurör leiab, et eksimust või valearvestust liitkaristuse mõistmisel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa arvutamisel, ei saa pidada KrMS § 3411 p 2 sätestatud olukorraks, kuivõrd isikule on kuriteo eest mõistetud seadusele vastav karistus ning seejärel moodustatud liitkaristus. Asjaolu, et liitkaristuse mõistmisel selle liidetava osas, mida tuvastatakse faktiliselt ja mille üle kokkuleppe sõlmimisel ei saa olla vaidlust, on arvuliselt eksitud, ei ole prokuröri hinnangul kuriteo eest sellise karistuse mõistmine, mida seadus selle eest ette ei näe. Samas ei saa pidada aktsepteeritavaks ka olukorda, kus R.R peaks selle eksimuse tõttu kandma karistust 10 päeva rohkem, kuivõrd ilmselgelt ei ole see kokkuleppe sõlmimisel olnud ühegi osapoole tahe. Ainuke seadusest välja loetav lahendus oleks seega ikkagi kriminaalasja tagastamine prokuratuurile, kuid menetlusökonoomia seisukohalt ja süüdistatava olukorra suhtes ei saaks seda pidada mõistlikuks. R.R avaldas soovi lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses, mis peaks ilmselgelt olema kiireim võimalus jõuda lõpplahendini. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas pidanud sellises situatsioonis, kus seadusest tulenevalt on ainus variant toimiku tagastamine prokuratuurile, menetlusökonoomiast lähtuvalt ehk soovimata kriminaalasja tagastamist prokuratuurile ning arvestades süüdistatava huvisid, pidanud võimalikuks maakohtu otsust täpsustada (16.02.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsus 1-14-2629). Lisaks on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-12-15 seonduvalt uue karistusseadusega lähtuvalt menetlusökonoomiast pidanud võimalikuks kohtul teha kokkuleppest soodsamas suunas kõrvale kalduv otsus ja leidnud, et kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine on põhjendatud eeskätt siis, kui uue karistusseaduse kohaldamine eeldab uusi sisulisi
läbirääkimisi. Antud juhul eelpool kirjeldatud eksimuse korrigeerimine aga uusi sisulisi läbirääkimisi ei eelda, kuivõrd eelnevalt kohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa suhtes ei saa olla läbirääkimisi, kuna see asjaolu tuleb faktiliselt tuvastada ning sellest ei ole võimalik osapooltel kõrvale kalduda. Seetõttu prokurör leiab, et käesoleval juhul võiks ringkonnakohus analoogia korras kaaluda võimalust jätta kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamata ning teha maakohtu otsuses täpsustus seonduvalt R.R’i eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusega. Kokkuvõtlikult palub prokurör jätta rahuldamata R.R ’i määruskaebus ja muutmata Harju Maakohtu otsus asitõendi, mobiiltelefoni Fly, suhtes võetavate meetmete osas Täpsustada Harju Maakohtu otsust ning märkida KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel Harju Maakohtu 17.09.2014 otsusega 1-14-7423 mõistetud ärakandmata karistuse osaks 7 kuud ja 5 päeva vangistust ning R.R’i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangisust
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
7.KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Antud juhul on süüdistatav apellatsioonis vaidlustanud otsust ka asitõendi suhtes võetava meetme osas. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus pole eelnimetatud osas apelleeritav tuleb apellatsioon asitõendi konfiskeerimise osas jätta KrMS § 326 lg 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata. Süüdistatav on vaidlustanud apellatsioonis mõistetud karistust ja määruskaebuses menetluskulude väljamõistmist. Eelnimetatud osas on KrMS § 318 lg 4 ja § 189 lg 3 kohaselt süüdistataval õigus kokkuleppemenetluses maakohtu otsust vaidlustada.
8.Mõistetud karistuse osas kolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited on asjakohased ning annavad koostoimes süüdistatava karistusandmetega aluse järelduseks, et süüdistatavale on mõistetud ebaseaduslik liitkaristus ja sellest johtuvalt on ebaõige ka kandmisele kuuluv karistus. Maakohus on kinnitades kokkuleppe, võtnud liitkaristuse kohaldamisel aluseks Harju Maakohtu 17.09.2014 aasta kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osana 7 kuud ja 15 päeva nagu on märgitud Harju Maakohtu 22 detsembri 2014 aasta määruses, millega pöörati 17.09.2014 aasta otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu 21 jaanuari 2015 aasta määrusega on maakohtu määrus osaliselt tühistatud ja eelnimetatud otsusega kandmata karistuseks loeti ringkonnakohtu poolt 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 30. märtsil 2015 aastal ehk enne kui maakohus vaidlustatud otsuse tegi.
Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud 1 aastast vangistust Harju Maakohtu 17.09.2014 aasta otsusega mõistetud ärakandmata k aristuse võrra, st 7 kuu ja 5 päeva võrra ning mõistetavaks liitkaristuseks on 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb lugeda vahi all viibitud 1 kuu ja 5 päeva kantud karistuse hulka ning seega kandmisele kuuluvaks karistuseks algusega 22. detsember 2014 tuleb lugeda 1 aasta 6 kuud vangistust.
9.KrMS § 3411 kohaselt tühistab ringkonnakohus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe või rikutud on KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et antud juhul pole tegemist karistusega, mida seadus üldse ette ei näe vaid on rikutud KrMS 9 peatüki 2 jao sätteid kuna KrMS § 245 lg 3 kehtestab, et kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr. Antud juhul on karistuse määr küll märgitud, kuid see on ebaõige ning kohus on kokkulepet aluseks võttes mõistnud süüdistatavale ebaõige liitkaristuse, millise rikkumise tunnistab ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks rikkumiseks mis on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning ebaseadusliku kohtuotsuse, mis omakorda tingib kohtuotsuse tühistamise. Antud juhul on apellatsioonimenetluses riiklik süüdistaja, kokkuleppe üks pool, nõustunud apellandi, süüdistatava poolse seisukohaga, et temale on mõistetud ebaseaduslik liitkaristus ning liitkaristuse määra tuleb leevendada 10 päeva võrra, mistõttu puudub vajadus uuteks sisulisteks läbirääkimisteks. Kuna prokurör on loobunud kokkuleppes taotletud liitkaristusest ning nõustunud süüdistatava poolse ettepanekuga liitkaristuse määra osas, on ringkonnakohtul võimalik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata, rikkumine ise apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Antud juhul on ringkonnakohus pädev tühistama kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsuse üksnes osaliselt, s.o osas, mida tuvastatud menetlusrikkumine puudutab ja jätma maakohtu otsuse muus osas muutmata. Kolleegium leiab, et eelnimetatud menetluskäik on kooskõlas Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1215, 3-1-2-4-12 esitatud põhimõtetega.
10.Menetluskulude osas on süüdistatav maakohtus taotlenud nende ajatamist 12 kuu peale. Kohtuotsusega ongi kohus juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 ja KrMS § 313 lg 1 p -st 7 eelnimetatud taotluse rahuldanud ning pikendanud süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni põhistusega, et süüdistataval ei ole reaalselt võimalik seaduses ettenähtud 1 kuu jooksul menetluskulusid tasuda. Määruskaebuses on süüdistatav taotlenud vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamist 18 kuule. Kolleegium osutab, et menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada saab üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, seejuures sellise mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Süüdistatav pole esitanud ühtegi põhjendust miks on tema enda taotletud tähtaeg kas siis ebaseaduslik või ebamõistlik ning millistel alustel peaks ringkonnakohus veelgi tasumise tähtaega pikendama. Maakohus on kohtupraktikas omaksvõetud tähtaega piisava selgusega põhjendanud ning selles osas maakohtust erinevale seisukohale jõudmiseks igasugused alused puuduvad. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus menetluskulusid puudutavas osas on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 4, § 326 lg 2, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 339 lg 2, § 340 lg 2 p 4, § 390 lg 1,2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. aprilli 2015 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Süüdistatava R.R-i apellatsiooni asitõendi konfiskeerimise osas jätab läbi vaatamata, muus osas rahuldab. Määruskaebuse jätab rahuldamata. Ivi Kesküla, Orvi Tali, Sten Lind (allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt tühistatud Riigikohtu 02.12.2015 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2015. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2015. a otsus R.R-ilt asitõendina äravõetud mobiiltelefoni Fly hävitamise osas.
2.Tagastada mobiiltelefon Fly R.R-ile.
3.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada.
5.Määrata OÜ-le Kull Advokaadibüroo kassatsioonimenetluses R.R-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.