lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3439/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3439/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
875
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-3439/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-3439

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-3439

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav K.M (ik XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus

mai

2015.

aasta

otsus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 18. mai 2015. a otsus K.M’ilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.
2.Esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Harju Maakohus tunnistas 18. mai 2015.a otsusega kokkuleppemenetluses K.M’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg, s.o kokku 7 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 04.03.2015, mil K.M oli kinni peetud ja vahistatud.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2 alusel K.M-ilt riigituludesse menetluskuludena välja kaitsjatasu 192 eurot ning sundraha 585 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab K.M maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. K.M taotleb võimaldada menetluskulude tasumist alates 27.09.2015, kui ta on vanglast vabanenud. K.M palub võtta arvesse, et ta viibib käesoleval ajal vanglas, mistõttu pole tal võimalik menetluskulusid tasuda.

1-15-3439

4.Tallinna Ringkonnakohus määras 09.06.2015 K.M-i kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis pooltele seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.06.2015.
5.Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas kohtule oma seisukohad prokurör Silvia Kruusmaa, kes palub jätta K.M-i kaebus rahuldamata. Prokurör märgib, et K.M on võimalus karistuse kandmise ajal tööd teha, et alustada menetluskulude tasumist juba kinnipidamisasutuses olles. Samuti toob prokurör välja, et K.M-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole tavapäratult suured, isik vabaneb peagi vangistusest ja pole esitanud infot, et tema tööle saamine vangistusest vabanemisel oleks tervislikel või muudel põhjustel raskendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 järgi kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Eeltoodust tulenevalt kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses ja mille menetlemine ei too endaga kaasa K.M-ile uusi menetluskulusid.
7.KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires. Määruskaebuses on taotletud menetluskulude tasumise edasilükkamist kuni ajani, mil K.M vangistusest vabaneb. Oma taotlust põhjendab kaebaja sellega, et vangistuses puudub tal võimalus sissetulekut teenida. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatava taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub seaduslik alus. Samuti ei saa nõustuda kaebaja väitega selle kohta, et kinnipeetavana puudub tal võimalus sissetuleku teenimiseks.
8.Süüdimõistetud isik peab üldreeglina vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude tasumise ajatamine seaduses ettenähtud ühekuulisest tähtajast pikema aja jooksul tuleb kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on eelnimetatud üldreeglist teinud erandi, kuna kohus pidas põhjendatuks kohaldada K.M-ilt menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid, mille alusel määras K.M-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtupraktika kohaselt on tegemist maksimaalse tähtajaga, mida on võimalik isikule määrata menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks. K.M-i taotlus määrata menetluskulude tasumine alates vangistusest vabanemise päevast, tuleb jätta rahuldamata, kuna kriminaalmenetluse kulud pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisest, mitte karistuse kandmiselt vabanemisel. KrMS § 423 sätestab üheselt, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest. K.M on võimalik pöörduda pärast kohtuotsuse jõustumist vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole, kui tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumise alustamiseks, tulenevalt KrMS §-dest 423 ja 424.
9.Nagu märgitud, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vangistuses viibimise tõttu tuleks menetluskulude tasumine ajatada vangistusest vabanemise ajale, kuna kinnipeetavana puudub tal võimalus sissetulekut teenida. K.M on tööealine ja –võimeline noor meesterahvas. Vangistusseadusest tulenevalt on ka kinnipeetaval võimalik vanglas töötada ja teenida sissetulekut, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Vangistusseaduse § 37 sätestab üheselt, et kinnipeetav on kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Tööhõive

1-15-3439 vanglas ei pruugi olla kindlustatud, kuid ei saa välistada, et K.M osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Kuivõrd vabatahtlik menetluskulude täitmise tähtaeg hakkab kulgema pärast käesoleva määruse jõustumist ning K.M ’i 6 kuu ja 23 päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks on loetud 4.03.2015.a, siis kulgeb vabatahtliku menetluskulude täitmise tähtaeg veel mitu kuud ka pärast seda, kui K.M on karistuse kandmiselt vabanenud. Teisisõnu on K.M tegelikkuses kõigi eelduste kohaselt võimalik menetluskulusid tasuda ka veel pärast vanglast vabanemist, s.o viisil nagu ta on enda määruskaebuses soovinud.

10.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg-st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18. mai 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.