Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Sten Lind ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Marek Krabi süüdistusasi KarS § 424 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2015. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Marek Krabi kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Aarne Pruus
Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Marek Krabi, isikukood 37610250282, EV kodanik, emakeel eesti, XXXXXXXXXXX, S OÜ XXXXXXX, karistatud 19. augustil 2011.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahatrahviga 90 päevamäära ja 27.aprillil 2010.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega kolm (3) kuud, mille kandmisest vabastati KarS 73 lg. 1 alusel kolme (3) aastase katseajaga, elukoht XXXXX XXXXXXX
XXXXXXXX XXXX XXXXXX XX-X
Vandeadvokaat Natalia Suvorova
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2015. a kohtuotsus Marek Krabi suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Marek Krabi’lt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Natalia Suvorova’le makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marek Krabile esitati KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema 06.12.2014.a. kella 21.47 ajal juhtis Rapla maakonnas XXXXXXXX alevis XXXXX XXX X asuvast M kaupluse parklast kuni Märjamaa vallas XXXXXX külas maja nr XX juurde sõiduautot Volkswagen registrimärgiga XXXXXX alkoholijoobe seisundis – tema veres leidus ühe grammi kohta 2,98 milligrammi alkoholi.
2.Pärnu Maakohtu 29.04.2015 otsusega tunnistati M. Krabi süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata, kui M. Krabi ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, Eesti Vabariigist lahkumiseks, väljaspool Eesti Vabariiki viibimiseks ja elu- või töökoha vahetamiseks. Lisakaristusena võeti M. Krabilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Samuti konfiskeeris maakohus riigi tuludesse M. Krabi sõiduauto VW Passat registrimärgiga XXXXXX. Auto arest jäeti kuni kohtuotsuse täitmiseni kehtima. Kohus mõistis M. Krabilt välja menetluskulud, mis koosnesid sundrahast, ekspertiisikulust ja määratud kaitsja tasust. Kohus määras, et M. Krabil on võimalik menetluskulusid tasuda vabatahtlikult ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ühes kuus kokku 87 eurot.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Apellatsiooni esitas süüdistatava Marek Krabi kaitsja advokaat Natalia Suvorova, kes vaidlustab M. Krabi süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja taotleb mõista M. Krabi õigeks. Süüdistatava kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 tähenduses ja kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7,8 järgi. Kaitsja osutab, et kohtuotsus on osaliselt motiveerimata ja maakohtu resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele.
2(11)
Kaitsja juhib oma apellatsioonis tähelepanu, et M. Krabi ei ole süüd tunnistanud ja kinnitab, et ei ole süüdistuses nimetatud ajal autot juhtinud. Apellatsioonis on ära toodud M. Krabi versioon juhtunust – 06.12.2014.a istus ta oma autos koos tunnistaja AK-ga politsei tuleku ajal, eelnevalt liikus ta M kauplusesse alkoholi järgi jalgsi. Apellatsioonis on osutatud, et maakohus on hinnanud tunnistajate MP ja KV ütlusi kui usaldusväärseid. Samas ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et tunnistajate ütlused ei saa kinnitada ega tõendada M. Krabi alkoholijoovet. Alkoholijoove on tuvastatud juba hiljem Raplas ning see ei kinnita, et M. Krabil esines alkoholijoove auto juhtimise ajal (kui see üldse oli toimunud). Politsei M. Krabi auto juhtimiselt ei tabanud, vaid eemaldasid ta seisvast autost, kus M. Krabi oli alkoholi tarvitanud. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et on jäänud tõendamata, et M. Krabi oli üldse autot juhtinud ja seda enam alkoholijoobes. Kaitsja on apellatsioonis seisukohal, et tunnistaja KV sündmuskohal viibimist ei tõendanud ükski tunnistaja, seega tulnuks tema tunnistus tõendite hulgast välja jätta. Kohus on leidnud, et puudub alus kahelda selles, et koos MP-ga oli autos ka KV, kuigi AK ja JK kinnitavad, et MP autos rohkem kedagi ei olnud ja KV nad ei näinud. JK ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda, sest ta oli kaine ja viibis terve aja sündmuskohal. Kohus ei ole motiveerinud, miks ta leiab, et poeg on andnud need ütlused isa poolt mõjutatuna nii nagu poja ütlused selles, et isa auto oli seisnud maja ees sama koha peal pikemat aega ja sel päeval isa kuskile ei sõitnud, vaid tarvitas alkoholi autos. Lisaks märgib kaitsja, et vähetähtsad ei ole eksimused sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollis ja ekspertiisimääruses, kus on valesti märgitud auto number ja sündmuse kellaaeg. Mitmekordne eksimine autoregistreerimise numbris ja seda tõendiks olevates dokumentides, tõendab M. Krabi ütlusi selles, et tema endale kuuluvat sõidukit ei juhtinud ja tunnistaja MP võis eksida sõites järele mingile teisele autole sarnase registreerimisnumbriga. Maakohus on kaldunud kõrvale KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud põhimõttest, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kogutud tõendid on vastuolulised ning ei võimalda täie usaldusväärsusega tõendada M. Krabi süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.
PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE
4.Tallinna Ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonile palub ringkonnaprokurör Aarne Pruus jätta M. Krabi kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 29.04.2015 kohtuotsus muutmata. Prokurör ei nõustu apellandi väitega, et kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta tõendamiseseme asjaoludele, samuti sellega, et kohtuotsus on motiveerimata. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu järeldustega, ei tähenda seda, et kohtuotsus on põhistamata ja kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Kohtotsuse põhiosas on kohus esitanud tõendid ja põhistused, miks kohtu arvates on M. Krabi toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kohtuotsuse resolutiivosas ka Marek Krabi nimetud kuritegudes süüdi mõistnud, mistõttu on alusetu apellandi väide, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohtu resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, mistõttu ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte.
3(11)
Prokurör nõustub maakohtuga, et ebatäpsus auto numbri osas ja politsei poolt koostatud dokumentides ei sea kahtluse alla tunnistajate MP ja KV ütlusi. Tunnistajad on kindlad selles, et nad nägid 06. detsembri õhtul 2014.a. enne kella 22.00-i Märjamaal M kaupluses kahte ilmsete joobetunnustega meest, kes nende ees kassas alkoholi eest tasusid ja seejärel asus üks meestest kaupluse juurest parklast juhtima sõiduautot. Üks meestest oli tunnistajatele varasemast ajast tuttav AK, kes istus juhi kõrvale. Juhikohale istunud mehel olid pikemad juuksed, seljas kandis tumedat nahktagi ja siniseid teksapükse. Autoks oli tumedam Volkswagen Passat. Auto liikus tunnistajate nähes kaupluse juurest Pärnu maanteele ja edasi alevist välja XXXXXX suunas. Tunnistajad asusid auto järel sõitma ja MP helistas patrullis olnud politseiametnik RR-le, kes on tunnistajale ühise töökoha tõttu tuttav. Vahepeal kaldus auto ka vastassuuna vööndisse. MP oli oma autoga ees liikunud autost 15-20 meetrit taga pool. Tunnistajate nähes sõitis auto XXXXXX elamute juurde ja peatus majade nr. XX ja XX nurga juures. MP läks auto juurde ja avas juhiukse. Juht tuli välja ja ütles, et tal ei ole juhtimisõigustki. Autost tuli välja ka AK, kes ütles, et tunnistaja ei helistaks politseisse ja neil minna laseks. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne tunnusteks on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis. Süüdistuaktis on korrektselt ära näidatud kuriteo aeg ja koht, s.o. kus ja millal M. Krabile alkoholijoobes mootorsõidukit juhtis. Prokurör on arvamusel, et tunnistajate MP ja KV ütlustega on leidnud tõendamist Marek Krabi poolne sõiduauto juhtimine ja samuti see, et sõiduautot juhtima asudes esinesid Marek Krabil alkoholijoobele viitavad tunnused. MP ja KV ütlused riimuvad politseiametnik RR ütlustega. RR avaldas kohtuistungil, et 06.detsembri õhtul helistas talle MP ja teatas joobes autojuhist. MP viimasest telefonikõnest kuni sündmuskohale jõudmiseni võis tunnistaja arvates mööduda umbes 15 sekundit. Nimetatud asjaolu ja tunnistajate MP ja K. ütlustega on välistatud võimalus, et M. Krabi tarbis alkoholi pärast seda kui ta oli lõpetanud mootorsõiduki juhtimise. MP rääkis kohapeal RR-le, et autot juhtis M. Krabi. RR avaldas kohtuistungi, et tema arvates esinesid M. Krabil nähtavad alkoholijoobele viitavad tunnused. Eksperdi arvamuse kohaselt (t.l. 11) leidus M.Krabi veres ühe grammi kohta 2,98 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p.1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema veres on ühe grammi kohta alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi. Prokurör on arvamusel, et kohtuotsuse lugejale on kohtu seisukoha kujunemine jälgitav, kohus on oma süüdimõistvat kohtuotsust nõuetekohaselt põhjendanud, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtulikul uurimisel on üheselt leidnud tõendamist, et M. Krabi, olles alkoholijoobes juhtis 06.12.2014.a. kella 21.47 ajal Rapla maakonnas Märjamaa alevis XXXXX XXX X asuvast M kaupluse parklast kuni Märjamaa vallas XXXXXX külas maja nr XX juurde sõiduautot Volkswagen registrimärgiga XXXXXX.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsiooni väidetega ja prokuratuuri vastusega apellatsioonile, leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks alust ei anna, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
6.Kaitsja taotleb apellatsioonis süüdistatava õigeksmõistmist, tuginedes sisuliselt samadele väidetele, millele maakohtus, mis tähendab, et maakohus on neile oma otsuses hinnangu andnud, ringkonnakohtule ei ole uusi argumente esitatud. Apellatsiooni keskne seisukoht põhineb süüdistatava väitel, et M. Krabi ei ole mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud. Teisisõnu taotleb kaitsja apellatsioonis tõenditele uue hinnangu andmist, heites maakohtule ette materiaalõiguse rikkumist, põhistuste osalist puudumist, resolutiivosa mittevastavust kohtuotsuse põhiosale, mis
4(11)
toovad apellandi hinnangul KrMS § 338 p-st 2 ja 339 lg 1 p-dest 7,8 tulenevalt kaasa maakohtu otsuse tühistamise.
6.1.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Riigikohtu senises praktikas väljendatud seisukoha järgi lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul, ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (nt 5. mai 2003. a otsuses nr 3-1-1-1703). Käesoleval juhul ringkonnakohus niisuguseid veenvaid põhjuseid ei tuvastanud.
6.2.Riigikohus on selgitanud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus luges tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines (nt 12. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-21-10, 18. märtsi 2008. a otsus nr 3-1-1-5-08 ja 19. mai 2005. a otsus nr 3-1-1-43-05). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on antud juhul otsuse lugejale jälgitav. Maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et M. Krabi süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 424. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus tugines M. Krabi süüküsimust lahendades süüdistatava M. Krabi, tunnistajate AK, MP, KV, JK ütlustele. Samuti võttis kohus arvesse asjas kogutud kirjalikke tõendeid. Maakohus hindas isikuliste tõendite usaldusväärsust ja leidis, et ei esine aluseid seada kahtluse alla erapooletute tunnistajate MP, KV ja politseiniku RR ütluseid, mis riimuvad nii omavahel kui kirjalike tõenditega ja on M. Krabi süüstavad. Samas leidis maakohus, et on alust kahelda süüdistatava, temaga sündmuse toimumise ajal ühiselt alkoholi tarvitanud tunnistaja AK ja M. Krabi alaealise poja JK ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad on kooskõlas KrMS § 61 tõendite hindamise põhimõtetega. Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on käesoleval juhul lugenud süüdistatava ennastõigustava versiooni ebausaldusväärseks ning pidanud usaldusväärseks tunnistajate MP ja KV versiooni, mis aga on M. Krabi otseselt süüstav. Seejuures võttis maakohus arvesse ütluste elulist usutavust, nende haakuvust tõendikogumiga, sisulist loogilisust ja üksikasjalikkust. Maakohtu tegevus on kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt RKKK otsused nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05).
6.3.KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (vt RKKK 3-1-1-15-13 p 10; 3-1-1-50-09 p 5.3). Maakohtu otsuse põhiosa on sisulises kooskõlas resolutiivosaga, kuna maakohus mõistis resolutiivosas M. Krabi KarS § 424 järgi süüdi, olles otsuse põhiosas lugenud M. Krabi süü sama kuriteokoosseisu kohta tõendatuks. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Apellandi taotlused KrMS § 338 p 2 ja 339 lg 1 p-de 7,8 kohaldamiseks on seega põhjendamatud. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid korrata.
5(11)
7.Nagu märgitud, leiab apellant, et auto juhtimine M. Krabi poolt ja seda veel joobeseisundis, on jäänud tõendamata. Kaitsja eeltoodud seisukoht põhineb süüdistatava versioonil, mis aga on vastuolus maakohtu poolt tuvastatud tõendikogumiga.
7.1.Maakohtu istungil ütlusi andnud tunnistaja MP selgitas, et töötab patrullpolitseinikuna ning 06.12.2014 käis ta kella 21.47 ajal M-s, kus nägi kahte joobes meesterahvast, kes ostsid kaks suurt pudelit Gini ja läksid autosse. MP helistas seetõttu politsei välijuhile, kellelt sai teada, et sel õhtul oli patrullis tööl RR. MP teatas RR-le, et M juures istusid kaks meesterahvast autosse ja võivad hakata liikuma. MP tundis ühe meesterahva ära kui AK, kes istus autos kõrvalistmele, juhi kohale istus teine meesterahvas, kes oli pikemate juustega, tumeda nahktagi ja siniste teksapükstega. Mehed olid tumedat värvi VW Passatis. MP ütluste kohaselt viitasid meeste alkoholijoobele neist tulenenud alkoholilõhn ja nende tuikumine. Kaks meesterahvast asusid seejärel autoga sõitma XXXXXX poole, juht kaldus vastassuunavööndisse, tuigerdas teel. MP ütlustest nähtuvalt sõitis ta meesterahvastele autoga järgi, vahe oli 15-20 meetrit, samal ajal oli ta mitmel korral ühenduses RRga. Auto sõitis 36-38 maja nurga juurde, MP läks selle juurde ja avas auto ukse, juht tuli autost välja ja teatas, et tal pole juhtimisõigustki. Samuti väljus autost AK, kes palus politseisse mitte helistada. Politseinik RR jõudis sündmuskohale 3-4 minuti pärast, M. Krabi ja AK soovisid tuppa minna, kuid MP ütles, et nad jääksid patrulli ootama. Seejärel M. Krabi väitis kohale saabunud politseinikele, et tema ei olnud roolis, politseinikud RR ja IS hakkasid menetlustoiminguid tegema. Kohtu küsimuste peale selgitas MP, et XXXXXX parkis ta oma auto VW Passati, s.o M. Krabi juhitud auto taha. M. Krabi auto kaldus Pärnu maanteel vastassuunda 3-4 korda, XXXXXX sildi juures oli vahepeatus, kuid kui MP oli seal autost väljunud, asus auto uuesti sõitma. Lisaks selgitas MP kohtu küsimuse peale, et nägi auto juurde tulemas väiksemat kasvu poissi, kes tuli esimesest paraadnast, kuid ta ei pööranud sellele tähelepanu.
7.2.Tunnistaja KV ütlustest nähtub, et tema oli MP-ga koos M-s, kus tema ees olid kaks meesterahvast, kellelt tuli alkoholilõhna. Meesterahvad väljusid, istusid autosse, üks meestest oli AK, kes istus kõrvalistuja kohal ning teine mees istus rooli. Seejärel sõitis see auto M parklast välja, hakkas sõitma XXXXXX poole. KV ja MP asusid oma autoga neile järgi sõitma. Auto, milles meesterahvad viibisid, vingerdas, peatus hetkeks XXXXXX tee alguses, siis hakkas uuesti sõitma ning sõitis XXXXXX majade vahele, auto peatus XXXXXX maja juures. MP ja KV parkisid oma auto meesterahvaste auto taha. MP läks juhiukse juurde, roolist väljus mees ja kõrvalt AK, kohe jõudis sinna patrull, kes viis ühe meestest oma autosse, majast väljus noor poiss AK juurde. KV ütlustest nähtuvalt oli tema kogu sündmuse toimumise ajal MP autos. KV selgitas istungil, et meeste puhul äratas tähelepanu see, et kui ta seisis poes nende taga, siis oli neil alkoholilõhn ja nad ostsid veel alkoholi. Kaitsja küsimusele vastates selgitas KV, et meesterahvad ostsid tema meelest kaks 1,5 liitrist siidrit.
7.3.Politseinikust tunnistaja RR ütlustest nähtub, et 06.12.2014 õhtul oli ta tööl koos IS-ga. Ta sai tööl olles teate kolleeg MP-lt, kes nägi M-s joobes isikut, kes ostis alkoholi ja läks seejärel autosse juhi kohale. Teate alusel asus RR sõitma sündmuskohale, s.o Märjamaa poole. RR ütluste kohaselt oldi samal ajal ühenduses MP-ga, kelle käest saadi teada, et auto sõitis XXXXXX suunas ja MP sõidab sellele järgi, auto sõitis XXXXXX XX-XX majade nurka. RR hinnangul möödus umbes 15 sekundit viimasest kõnest MP-ga kuni RR ja IS sinna jõudsid, siis olid seal MP auto, M. Krabi auto ja viimase ees kaks meest. Kuna sündmuskohal tundus olevat konflikt, kiirustasid RR ja IS MP-le appi. RR sai MP-lt teada, et autot oli juhtinud M. Krabi, mispeale RR soovis olukorda kontrollida. M. Krabi eitas autoroolis olemist, keeldus kõikidest mõõtmisvahenditest. Seejärel parkis RR M. Krabi auto 38 maja ette, kuna auto oli kohas, kus teised autod poleks saanud välja. M. Krabi joobeseisundile viitasid alkoholilõhn suust ja kõikuv kõnnak. M. Krabi keeldus tõenduslikust alkomeetrist, mistõttu sõideti Rapla haiglasse vereproovi võtma joobe tuvastamiseks. Prokuröri
6(11)
küsimuse peale selgitas RR, et tegi M. Krabi autost fotosid, sealjuures foto viinapudelist, mis oli juhiistme kõrval.
7.4.M. Krabi alaealisest pojast tunnistaja JK selgitas, et 6.12.2014 tarbis M. Krabi autos alkoholi. Majast väljus JK AK kutsumise peale, ning sai teada, et M. Krabi on politseiautos. Seejärel parkis MP M. Krabi auto XXXXXX XX maja juurde parklasse. Enne sündmust MP ei teadnud, kuid nägi, et MP parkis isa auto ära, oli erariietes. Prokuröri küsimuse peale selgitas JK, et ta ei tea, millal isa jooma hakkas. Toas käis M. Krabi üksi umbes tund varem kui politsei tuli, seejärel läks M. Krabi autosse. Autos JK AK ei näinud, kuid isa jutu järgi teadis seda. MP auto ei olnud valgustatud ja selle juures ta ise ei käinud, M. Krabi autost oli see umbes 20 m eespool, asus tänavavalgustusega kohas. Samas selgitas JK prokuröri küsimuse peale, et läks MP auto juurde, vaatas sisse, nägi, et seal kedagi ei olnud, kuigi auto oli valgustamata. Samuti selgitas JK, et ei tea, mis isa autos tegi kui too lahkus korterist, nägi ainult seda, et isa läks autosse. Kaitsja küsimuse peale selgitas JK, et isa auto seises maja ees paar päeva, kuna see oli katki, ta ei tea, mis sellel viga oli ega seda, millal isa sellega viimati sõitis.
7.5.Tunnistaja AK ütlustest nähtuvalt tarvitasid nad M. Krabiga 06.12.2014 juba hommikust saadik alkoholi, algul M. Krabi juures, seejärel liiguti alevisse, kus tehti aega parajaks ja osteti poest alkoholi, õhtul tuldi M. Krabi juurde XXXXXX tagasi. M. Krabi käis XXXXXX üksi toas, seejärel istuti koos autosse ja jätkati alkoholi tarvitamist. AK ei tea täpselt, kui kaua autos joodi, kuid mõne aja pärast tuli auto juurde MP, kes hakkas M. Krabiga rääkima. M. Krabi tahtis autost väljuda, kuid MP tõukas teda tagasi, varsti saabus politseipatrull, M. Krabi istus politseiautosse. AK ütluste kohaselt käisid nad sel päeval mitmes poes, sh M-s, kuid kellaaegasid ei oska ta öelda, oli õhtu ja pime aeg, kui nad XXXXXX jõudsid. M. Krabi autoga nad sel päeval M-s ei käinud. AK ütluste kohaselt jõid nad M. Krabiga viina ja Gini. Autos olid nad olnud M. Krabiga enne politsei tulemist umbes tunnikese, poes käisid nad jala, viimasel korral osteti poest viina. Kaitsja küsimuse peale selgitas AK, et koht kuhu MP auto oli pargitud, ei olnud valgustatud. Prokuröri küsimuse peale selgitas AK, et MP auto oli pooles osas täiesti pime ja see asus M. Krabi autost 2,5 m kaugusel.
7.6.Süüdistatava M. Krabi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 6.12.2014 sai ta kokku AK-ga enne lõunat, kella 10-11 ajal. Algul istuti M. Krabi juures, seejärel kella 13 paiku mindi alevisse. Oli plaan minna sõbra juurde, keda aga ei olnud Märjamaal, mistõttu liiguti sihitult alevis ringi. Lõplikult mindi M. Krabi kodu juurde XXXXXX umbes kella 21 ajal, kus M. Krabi käis üksi toas. Toas võttis M. Krabi autovõtmed, seejärel istusid nad AK-ga autosse, kus hakkasid jooma. Ühel hetkel tuli auto juhipoolse ukse juurde MP, kes hakkas rääkima. M. Krabi soovis autost väljuda, kuid MP lükkas ta tagasi autosse. MP selgitas, et on politseinik, kuid oli erariietes ja töötõendit ei näidanud. M. Krabi ja AK istusid autos edasi ja jätkasid alkoholi tarvitamist. Seejärel väljus ta autost ja saabus politseiauto, politseinikud tulid tema juurde. M. Krabi keeldus alkomeetrist, seejärel sõideti politseiautoga Raplasse. M. Krabi selgitas, et tema autos oli üks täis viinapudel, teine oli tühi, samuti üks 1,5 l Gini pudel, teine Gin oli peaaegu ära joodud. Viimane pood, kus käidi, oli M, sealt osteti juurde Gini. Enne politsei tulemist kella 22 ajal jõudsid nad AK-ga autos olla umbes tunni. Politsei kohalejõudmise ajaks oldi ära tarvitatud 1-2 liitrit Gini ja pool liitrit viina. Joovet ei soovinud lasta kontrollida, kuna siis oleks kambrisse viidud ja ta mõtles, et kui proov tehakse haiglas, siis tuleb proovitulemus hiljem ja kainenema ei viidaks. Prokuröri küsimuse peale selgitas M. Krabi, et tema auto oli tehniliselt seisukorras, mis ei võimaldanud sellega sõita. Seejärel, kui prokurör avaldas istungil M. Krabi eeluurimisel esitatud väite, et autoga oli võimalik sõita, asus M. Krabi seisukohale, et sellega oli võimalik sõita, kuid ta ei tahtnud riskida ning kaugemale, s.o Tallinnasse ei oleks saanud sõita.
7(11)
8.Süüdistatava väide, et tema alkoholijoobes autot ei juhtinud, on otseselt vastuolus süüdistatavat enne 06.12.2014 sündmust mitte tundnud tunnistajate MP ja KV ütlustega, kes nägid M. Krabi kõnealusel ajal alkoholijoobe tunnustega oma autot juhtimas. Tunnistajate MP ja KV ütlustes on üksikasjalikult kirjeldatud, mis asjaoludel toimus politseile väljakutse tegemine: see tehti seoses M. Krabil M kaupluses ilmnenud väliste joobetunnustega ning asjaoluga, et M. Krabi ja AK ostsid sellises olekus poest alkoholi ja asusid seejärel autoga sõitma. Seejuures langevad MP ja KV ütlused kokku AK ja M. Krabi ütlustega selles osas, missugust alkoholi tarvitati ja missuguses koguses – AK ja M. Krabi nähti ostmas kahte 1,5 liitrist Gini, mille ostmist ja tarvitamist viimased on kinnitanud. Samuti on tunnistajad MP ja KV kirjeldanud, kuidas M. Krabi ja AK autos paiknesid, s.o juhikohal oli M. Krabi, kuidas toimus M. Krabi juhitud auto liikumine M kaupluse juurest M. Krabi kodukohta XXXXXX ning mis politsei saabudes sündmuskohal toimus. Seejuures ei sisalda tunnistajate MP ja KV ütlused vasturääkivusi, need on loogilised ja põhjalikud. Tunnistajate MP ja KV versiooniga, mis on M. Krabi süüstav, täielikult haakuvaid ütlusi on andnud politseinikust tunnistaja RR. Kuigi ütlustest nähtub, et RR ei näinud M. Krabi autot juhtimas, on ta kirjeldanud üksikasjalikult MP-lt väljakutse saamise asjaolusid – oluline on, et see tehti seoses joobes juhtimisega; seejärel, kuidas koostöös MP-ga toimus M. Krabi auto tabamine XXXXXX ja sellele järgnenud toiminguid. Tegemist on kolme erapooletu ja kaine tunnistajaga, sealjuures oli RR oma ametiülesandeid täitnud politseinik. Maakohus leidis põhjendatult, et puudub alus kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Eelkirjeldatud tõendikogumiga haakuvad dokumentaalsed tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis tõendab M. Krabil joobetunnuste esinemist 6.12.2014 kell 22.10; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati M. Krabi 6.12.2014 mootorsõiduki juhtimiselt seoses alkoholijoobega; joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja ekspertiisimäärus, mis tõendavad M. Krabi alkoholijoovet; politsei patrullileht, millest nähtub, et patrullpolitseinikele RR-le ja IS-le teatati 6.12.2014 kell 21.50 joobetunnustega isikust, kes asus autot juhtima, patrull saabus sündmuskohale 22.00, tuvastati M. Krabi isik ja tal esinesid joobetunnused. Tõendikogumist nähtub üheselt süüdistatava ja tunnistaja AK käitumisviis. Nimelt on süüdistatav M. Krabi eelnimetatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt eitanud joobes auto juhtimist juba 6.12.2014 sündmuse toimumise ajal, seejuures keeldunud mõõtevahenditest. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt nõustus ta vereprooviga seetõttu, et võrreldes tõendusliku alkomeetriga, mis oleks tehtud kohapeal, pidanuks vereproovi võtmiseks sõitma Raplasse, mis aga tähendas ajakulu ja võimalust, et joobenäit muutub väiksemaks. Süüd eitaval seisukohal on süüdistatav ka käesoleval ajal. AK aga palus MP-l politseid mitte kutsuda. Võttes arvesse, et MP on eelnevalt kriminaalkorras joobes juhtimise eest juba kahel korral karistatud, on tal isiklikult olnud piisavalt põhjendatud teha omalt poolt sündmuse toimumisest kuni tänaseni kõik selleks, et hoiduda uuesti samas kuriteos süüdimõistmisest. Tunnistajatel MP-l, KV-l ja RR-l eelnev kokkupuude süüdistatavaga on puudunud, mistõttu on raske ette kujutada, mis motiveeriks neid antud juhul andma M. Krabi süüstavaid ütlusi. Tunnistaja KV ja MP võtsid ühendust politseiga ja otsustasid süüdistatava autole järgneda, eesmärgiga hoida ära tõsise liiklusriski realiseerumist. Tunnistajad on kirjeldanud M. Krabi juhitud auto sõidustiili, mis oli kahtlemata ohtlik – korduvalt maanteel vastassuunda kaldumine. Tunnistajate MP ja KV tegevus väärib tunnustust ja on võimalik, et see hoidis sel õhtul ära liiklusõnnetuse toimumise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda M. Krabi süüstavate vastolude osas isikuliste tõendite puhul eluliselt usutavaks ja usaldusväärseks tunnistajate MP, KV ja RR ütluseid.
9.Süüdistatava versiooni, et tema 06.12.2014 alkoholijoobes mootorsõidukit ei juhtinud, ei kinnita ega lükka ümber süüdistatava alaealise poja, s.o tunnistaja JK istungil antud ütlused. JK oli sündmuse toimumise ajal kodus ja ta võib kinnitada üksnes seda, et M. Krabi käis 06.12.2014 õhtul korraks kodus ja läks seejärel oma autosse. Seejuures väärib tähelepanu, et alguses selgitas JK, et isa tarvitas oma autos alkoholi, hiljem aga prokuröri küsimuse peale ei osanud ta öelda, mis isa autos tegi. Samuti esines JK ütlustes vasturääkivus seoses sellega, et algul väitis JK, et ta MP auto
8(11)
juures ei käinud, hiljem aga, et käis, vaatas autosse sisse ja seal kedagi ei näinud. Seega, erinevalt tunnistajate MP, KV ja RR ütlustest, esinevad JK kui süüdistatavale lähedase isiku ütlustes teatud vasturääkivused, mis annavad alust JK ütlustes kahelda. JK ütlused ei välista seda, et M. Krabi 06.12.2014 juhtis joobes olekus autot, s.t tunnistajate MP ja KV versiooni. JK ütlustest tulenes, et M. Krabi auto oli seisnud sündmusele eelnevalt maja ees, oli olnud katki, kuid ta ei tea, millal M. Krabi sellega viimati sõitis. Tunnistaja JK tuli sündmuskohale kõige hiljem, s.o siis, kui M. Krabi oli politseiautos.
10.Süüdistatava versiooni, s.o seda, et M. Krabi 06.12.2014 joobeseisundis autot ei juhtinud, kinnitavad tõendite hulgast üksnes temaga samal päeval ühiselt alkoholi tarvitanud tunnistaja AK ütlused. Tunnistaja AK ütlustest nähtub, et kuigi ta oli sel päeval tarvitanud enda sõnade kohaselt „kõvasti“ alkoholi ja kõike detailselt ei mäleta, teab ta kindlalt, et 06.12.2014 M. Krabi autoga ei sõidetud ja MP autos kedagi, s.o tunnistaja KV-t ei olnud. Neid, s.o süüdistatavat õigustavaid asjaolusid on väitnud ka süüdistatav M. Krabi. Kõrvutades tunnistaja AK ja süüdistatava M. Krabi ütluseid M. Krabi süüstatavate isikuliste tõenditega tuleb nõustuda maakohtuga, et AK ja M. Krabi versioon toimunust on üldsõnalisem võrreldes MP ja KV kirjeldatuga. Seejuures tuleneb tõendikogumist üheselt, et AK ja M. Krabi olid politsei saabumise ajal märkimisväärses alkoholijoobes. Seoses süüdistatava väite usaldusväärsuse – et tema süüdistuses toodud ajal autot ei juhtinud – hindamisega väärib tähelepanu, et algselt väitis süüdistatav istungil, et tema auto oli niisuguses tehnilises seisukorras, et sellega ei olnud võimalik sõita. Kui prokurör avaldas istungil süüdistatava poolt kohtueelses menetluses esitatud väite, et autoga oli võimalik sõita, asus süüdistatav seisukohale, et autoga siiski oli tehniliselt võimalik sõita lühemaid vahemaid nagu näiteks M kauplusesse. Seega esitas süüdistatav algselt ennastõigustava väite, mis pidanuks välistama võimaluse, et süüdistatav autot juhtis ja seadma kahtluse alla MP ja KV ütlused. See M. Krabi ennastõigustav argument aga ei jäänud püsima. Kuivõrd asjaolu, et autoga oli võimalik sõita lähedalasuvasse M kauplusesse haakub tunnistajate MP ja KV ütlustega, mis M. Krabi süüstavad, on alus kahelda süüdistatava ja tunnistaja AK süüdistatavat õigustavates väidetes – s.o, et M. Krabi joobes autot ei juhtinud ja KV sündmuskohal ei viibinud. Tunnistajate JK ja AK ütlused lahknevad tunnistajate MP ja KV ütlustega ka selles osas, kuidas paiknes MP auto sündmuskohal. Lisaks lahknevad JK, AK ja M. Krabi ütlused ülejäänud isikulistest tõenditest selles osas, kes parkis sündmuskohal M. Krabi auto. Ringkonnakohus leiab, et viimatnimetatud vastuolud ei ole antud juhul sellised, mis välistaksid M. Krabi süüstava versiooni või annaksid alust kahelda M. Krabi süüstavate tõendite usaldusväärsuses, kuivõrd tõendmiseseme mõttes on antud juhul tegemist kõrvaliste asjaoludega. Hinnates JK, AK ja M. Krabi ütlusi kogumis, on antud juhul M. Krabi süüstavate vastuolude osas alust seada kahtluse alla nende, kui ülejäänud isikuliste tõendite sisu.
11.Kaitsja väidab apellatsioonis, et tunnistajate MP ja KV ütlused ei saa antud juhul kinnitada, et süüdistatav oli autot juhtides alkoholijoobes. Ringkonnakohus leiab, et tuvastatud tõendikogum võimaldab järeldada, et M. Krabi oli kriminaalses joobes ajal, kui ta juhtis enda autot. Süüdistatava ja tunnistaja AK ütlustest nähtub, et kõnealusel päeval tarvitasid nad alkoholi juba enne lõunat, tarvitati lahjat ja kanget alkoholi. AK ütluste kohaselt jõid nad süüdistatavaga sel päeval alkoholi märkimisväärsetes kogustes. Samuti tuleneb nende ütlustest, et nad käisid õhtu poole M-st alkoholi juurde ostmas. MP ütlustest nähtuvalt märkasid nad KV-ga M kaupluses ilmsete joobetunnustega M. Krabi ja AK-t kell 21.47, s.o enne kaupluse sulgemist ja võtsid seejärel koheselt ühendust politseiga. Seda kinnitab politsei patrullileht, millest nähtuvalt oli MP väljakutse kell 21.50 ja politsei jõudis sündmuskohale 22.00. MP ja KV asusid M. Krabi autole järgi sõitma, seejuures oli M. Krabi auto sõidustiil tuigerdav ning kaldus korduvalt vastassuunavööndisse. MP ütluste kohaselt pärast M. Krabi kodukohta jõudmist XXXXXX läks MP M. Krabi auto juurde rääkima, kolme-nelja minuti pärast saabus politsei. Politseiniku RR ütluste kohaselt jõudis politsei pärast viimast MP kõnet sündmuskohale umbes 15 sekundi pärast. Peale mõneminutilisi menetlustoiminguid viidi
9(11)
süüdistatav politseinike poolt autoga Rapla haiglasse vereproovi andma, mille tulemustest selgus hiljem, et süüdistataval tuvastati märkimisväärselt suur alkoholijoove, s.o veres etanoolisisaldus 3,04+/-0,06 mg/g. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid, s.o M. Krabi väliseid joobetunnuseid juba enne auto juhimist, auto sõidustiili, mis viitab juhi ebaadekvaatsele olekule, minimaalset ajavahemikku M. Krabi auto peatumise ja politsei saabumise vahel, M. Krabil tuvastatud joovet, mis ületab kriminaliseerimispiiri (1,50 mg/g) oluliselt, sündmuste elulist usutavust, tuleb asuda seisukohale, et M. Krabil esines kriminaalne joobeseisund auto juhtimise ajal.
12.Apellatsioonis on AK ja JK ütlustele tuginevalt leitud, et tunnistaja KV ütlused tulnuks kõrvale jätta, kuivõrd teda sündmuskohal ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et hinnates tõendikogumit ja isikuliste tõendite sisu, ei ole alust kahelda, et tunnistaja KV viibis sündmuskohal. Tunnistaja KV ütlustest nähtuvalt viibis tema MP autos sündmuse toimumise ajal, MP väljus autost ja suhtles süüdistatavaga. JK, AK ja M. Krabi ütlustest tulenes, et MP auto asus M. Krabi autost eemal. Seejuures JK ütluste kohaselt kohas, kus MP auto asus oli tänavavalgustus, AK kohaselt see aga puudus. Mõlema ütlustest aga nähtus, et MP auto oli valgustamata ja pime. Seetõttu on eluliselt usutav, et märkimisväärses alkoholijoobes AK ja M. Krabi ei näinud MP pimedas autos istunud KV-t. Eluliselt usutav on, et KV kui noor naisterahvas jäi MP autosse, kui turvalisse kohta, samal ajal kui MP läks kahe purjus meesterahva auto juurde neile teatama politsei tulekust seoses toimepandud joobes juhtimisega. JK ütlus, et tema MP autos kedagi ei näinud, sisaldas vasturääkivust, kuivõrd ta väitis, et MP auto juures ta ei käinud, hiljem aga, et käis, vaatas sinna sisse ja nägi, et seal kedagi ei olnud. Seejuures võib kahtluse alla seada selle väite elulist usutavust, kuivõrd JK sündmuskohale jõudmise ajaks oli tema isa politseiautos, kohapealsed sündmused kestsid kõigest mõne minuti, JK ei teadnud, mis oli juhtunud, kuid ta pidas vajalikuks minna temale tundmatu MP auto juurde sinna sisse eraldi vaatama ega seal kedagi ei ole. Seejuures on JK veendunud, et MP autos kedagi ei olnud, kuigi auto oli pime. Seega on apellatsioonis esitatud taotlus KV ütluste kõrvalejätmiseks samuti põhjendamatu.
13.Kaitsja tugineb apellatsioonis maakohtus esitatud väidetele, et vähetähtsad ei ole eksimused sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollis ja ekspertiisimääruses, kus on valesti märgitud auto number ja sündmuse kellaaeg. Kaitsja leiab, et mitmekordne eksimine autoregistreerimise numbris ja seda tõendiks olevates dokumentides, tõendab M. Krabi ütlusi selles, et tema endale kuuluvat sõidukit ta ei juhtinud ja tunnistaja MP võis eksida sõites järele mingile teisele autole sarnase registreerimisnumbriga. Maakohus on möönud teatud ebatäpsusi dokumentides, kuid pidanud neid siiski ebaolulisteks, kuivõrd nimetatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad tuvastada süüdistuses kirjeldatud asjaolusid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et see on koostatud 6.12.2014 XXXXXX XX juures politseinik RR-ga koos patrullinud politseiniku IS poolt. Otsusest nähtuvalt on see koostatud M. Krabi suhtes, seejuures on ära toodud tema korrektsed isikuandmed, juhtimiselt kõrvaldamise põhjus on alkoholijoove. Sellest nähtub, et M. Krabi keeldus otsust allkirjastamast. Kõik nimetatud asjaolud haakuvad tõendikogumiga. Otsuses on märgitud, et süüdistatav kõrvaldati sõiduki Volkswagen Passat reg. nr. XXXXXX juhtimiselt. MP selgitas, et M. Krabi sõidukiks oli tume Volkswagen Passat. Kriminaalasja materjalide kohaselt on M. Krabi sõidukiks Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga XXXXXX. 6.12.2014 koostatud ekspertiisimäärusest nähtub, et seal on ära toodud sõiduki mark Volkswagen Passat ja registreerimisnumbrina XXXXXX, kuigi peaks olema XXX XXX. Ekspertiisimäärusest nähtub selgelt, et see on koostatud M. Krabilt võetud vereproovis alkoholi jälgede tuvastamiseks seoses 6.12.2014 sündmusega. Ringkonnakohus märgib, et M. Krabi auto registreerimisnumbri osas on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollis ja ekspertiisimääruses märgitud numbrid küll õiged, kuid vales järjekorras, tähed on seejuures õiged ja korrektses järjekorras. Eeltoodust tulenevalt kujutab auto registreerimisnumbri vale järjekord endast ilmselt arusaadavat eksimust, ja selle pinnalt ei teki kõrvaldamata kahtlust selle kohta, et M. Krabi nimetatud sõidukit ei juhtinud. Samuti
10(11)
tuleb nõustuda maakohtuga, et nimetatud ebatäpsused sündmuskohal koostatud dokumentides ei sea kahtluse alla MP ja KV poolt antud M. Krabi süüstavaid ütlusi.
14.Kaitsja apellatsioonis taotletakse KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused kahtlustatava kasuks ning mõista M. Krabi sellest tulenevalt õigeks. Ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav ning süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused, kuid antud kohtuasjas ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et M. Krabi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, tema süü selle teo toimepanemisel on tõendatud, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
15.Mõistetud karistust pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Samuti on mõistetud karistus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. KarS § 424 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus on M. Krabi karistanud 1 aastase 6 kuulise vangistusega, mis mõisteti tingimisi kontrollnõuete – ja kohustuste seadmisega 18-kuuliseks katseajaks. Seega on mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning maakohus võttis arvesse, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tahtluse astet, teo toimepanemise ohtlikkust, asjaolu, et M. Krabi on varem sama kuriteo eest kaks korda karistatud, õiguskorra kaitsmise huve. Kohus pidas ainuvõimalikuks kohaldada M. Krabile karistusena vangistust, kuid võttes arvesse M. Krabi isikut iseloomustavaid andmeid, kohaldas maakohus vangistust tingimisi. Samuti pidas maakohus vältimatuks võtta M. Krabilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aasta ja 6 kuu pikkuseks perioodiks, mis on samuti antud juhul põhjendatud. Apellatsioonis ei ole M. Krabi auto konfiskeerimist puudutavas osas mingeid argumente esitatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
16.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. M. Krabi kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova taotles maakohtu otsusega tutvumise eest tasu summas 20 eurot (1 pooltund) ja apellatsiooni koostamise eest tasu summas 20 eurot (1 pooltund). Kokku taotleb kaitsja tasu summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, s.o summas 48 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse M. Krabi suhtes muutmata, mistõttu jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
19.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 29. aprilli 2015.a. Marek Krabi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt
Sten Lind allkirjastatud digitaalselt
Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.