1-15-2783/15 - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

Lisakaristusena võtta Marek Krabilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga üks (1) aasta ja kuus (6) kuud, mida arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist on Marek Krabi kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Konfiskeerida riigi tuludesse Marek Krabi sõiduauto VW Passat registrimärgiga xxxxxx. Auto arest jätta kuni kohtuotsuse täitmiseni kehtima. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest 432 eurot. Välja mõista Marek Krabilt riigi tuludesse 585 eurot sundraha, 27 eurot toksikoloogia ekspertiisi tegemise eest ja 432 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o ühes kuus kokku 87 eurot. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99915700030434 ja selgituseks kohtuasja nr 1-15-2783. Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule viieteist päeva jooksul arvates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on teistel kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist mitteteatamise korral jõustub kohtuotsus 07.maist 2015.a. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Marek Krabi süüdistatakse selles, et ta 06. detsembril 2014.a. kella 21.47 ajal juhtis Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kasti tee 1 asuvast Maxima kaupluse parklast kuni xxxxxxxx vallas xxxxxx külas maja nr xx juurde sõiduautot Volkswagen registrimärgiga xxxxxxxx alkoholijoobe seisundis – tema veres leidus ühe grammi kohta 2,98 milligrammi alkoholi. Marek Krabi tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused M.Krabi ei tunnista end süüdi ja kaitsja on seisukohal, et tõendid ei ole süüdimõistmiseks piisavad. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokollis ja ekspertiisi määruses on valesti märgitud auto number ja sündmuse kellaaeg.

M.Krabi kinnitab, et ta ei ole süüdistuses nimetatud ajal autot juhtinud. Viimati sõitnud ta autoga eelmisel või üle eelmisel õhtul enne 06.detsembrit 2014.a., mil tegi remonti ja pärast seda jättis auto elamu juurde samasse kohta, kuhu tuli politsei. 06.detsembril 2014.a. kella 12.00-13.00 paiku läinud M.Krabi koos A.Kga oma elukohast Märjamaale. Esmalt oli plaan minna tuttava juurde, kuid viimast ei olnud kodus. Seejärel veetnud nad Märjamaal ringi käies ja erinevates kohtades alkoholi tarvitades aega kuni õhtuni. Alkoholi ostmiseks käisid erinevates kauplustes. Viimasena käisid õhtul Maxima kaupluses, kust ostsid alkoholi. Kella 21.00 paiku läksid nad tagasi Orgitale, kus istusid maja juures seisnud autosse ja hakkasid alkoholi tarvitama. Enne käinud M.Krabi oma korteris auto võtmeid võtmas. M.Krabi istunud juhikohal ja A.K tema kõrval. Ühel hetkel tuli auto juhikukse juurde MP, kes ütles, et ta on politseinik. Ta oli erariides ja töötõendit ei näidanud. M.Krabi tahtnud autost välja minna, kuid M.P lükanud ta autosse tagasi. Seejärel läinud M.P oma autosse ja M.Krabi joonud oma autos alkoholi edasi. M.Krabi läinud mõne minuti pärast autost välja ja sel hetkel tulnud ka politseiauto, mis peatus M.Krabi autost tagapool valgustiposti juures. Alkomeetrisse puhumast M.Krabi keeldus. Politseinik IS küsis M.Krabilt auto võtmed ja ta andis need ära. Politseinik RR korralduse peale istus M.Krabi politseiautosse. R.R täitis mingid paberid, milledele M.Krabi keeldus alla kirjutamast. R.R poolt täidetud dokumentidele kirjutas alla politseinik IS. MP ajas M.Krabi auto endisest kohast parkla paremasse serva. Auto sisemust politseinikud üle ei vaadanud. M.P ei saanud autoga mitu korda minema, sest päris korda M.Krabi autot eelmisel õhtul ei saanud. Vajaduse korral oleks sõita saanud, kuid kaugemale sõita ei tahtnud. Märjamaale Maxima poe juurde ei oleks selle autoga sõita saanud. Politseinike tuleku ajal oli autos terve 0,5 liitrine viinapudel, lahtine 0,5 liitrine viinapudel, 1,5 liitrine džinni pudel ja üks peaaegu tühjaks joodud 1,5 liitrine džinnipudel. Enne politsei tulekut jõudsid nad autos olla kuskil pool tundi. M.Krabi ei tea, mis kella paiku nad Maxima kauplusest Orgitale tagasi jõudsid. Enne seda võinud ta kogu päeva jooksul juua liitri või kaks džinni ja natuke üle poole liitri viina. MP võinud näha teda Maxima poes küll enne Orgitale minekut. M.Krabi on kindel, et KV Orgital M.P autos ei olnud. Kohtu seisukoht M.Krabi tegevuses on tõendatud KarS § 424 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused s.o. auto juhtimine süüdistuses märgitud ajal ja kohas alkoholijoobe seisundis. M.Krabi vastuväited ja tunnistaja AK ütlused ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Tõendeid süüd ega õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise kohta M.Krabi käitumises ei ole. Asja lahendamisel ei ole oluline, kumb politseiametnikest täitis indikaatorivahendi kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse blanketid ja kumb on märgitud nende dokumentide koostajaks. Samuti ei ole oluline, et nendel dokumentidel ja ekspertiisi määrusel on M.Krabi poolt sõiduki juhtimise kellaajaks märgitud 21.54 erinevalt süüdistuses märgitud kellaajast 21.47. (t.l. 10 ja 48-499 Arutatava kuriteo objektiivne tunnus ja olulised asjaolud s.o. mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis, kuriteo aeg ja koht on M.Krabile esitatud süüdistuses näidatud. Ebatäpsus auto numbri osas ja süüdistuses märgitust erinev kellaaeg eespool nimetatud dokumentidel ei sea kahtluse alla tunnistajate MP ja KV ütlusi, et nad nägid 06.detsembri õhtul 2014.a. enne kella 22.00-i Märjamaal Maxima kaupluses kahte ilmsete joobetunnustega meest, kes nende ees kassas alkoholi eest tasusid ja seejärel asus üks meestest kaupluse juurest parklast juhtima sõiduautot. Üks meestest oli tunnistajatele varasemast ajast tuttav AK, kes istus juhi kõrvale. Juhikohale istunud mehel olid pikemad juuksed, seljas kandis tumedat nahktagi ja siniseid teksapükse. Autoks oli tumedam Volkswagen Passat. Auto liikus tunnistajate nähes kaupluse juurest Pärnu maanteele ja edasi alevist välja Orgita suunas. Tunnistajad asusid auto järel sõitma ja M.P helistas patrullis olnud politseiametnik RR, kes on tunnistajale ühise töökoha tõttu tuttav. Vahepeal kaldus auto ka vastassuuna vööndisse. M.P oli oma autoga ees liikunud autost 15-20 meetrit taga pool. Tunnistajate nähes sõitis auto Orgita elamute juurde ja peatus majade nr. XX ja XX nurga juures. M.P läks auto juurde ja avas juhiukse. Juht tuli välja ja ütles, et tal ei ole juhtimisõigustki. Autost tuli välja ka AK, kes ütles, et tunnistaja ei helistaks politseisse ja neil minna laseks. Umbes 3-4 minuti pärast saabus kohale R.R politseiautoga.

Politseiametnik RR ütlused langevad kokku M.P ja K.V ütlustega. R.R kinnitab, et ta oli 06.detsembri õhtul k.a. patrullis ja MP teatas joobes autojuhist, kes liikus Märjamaal Maxima poe juurest Orgita suunas. M.P helistas mitu korda ja lõpuks teatas, et joobes juhi auto peatus Orgita elamute juures. M.P viimasest telefonikõnest kuni kohalejõudmiseni võis mööduda umbes 15 sekundit. M.P kinnitas kohapeal, et autot juhtis M.Krabi. Viimane eitas auto juhtimist ja keeldus kohapeal indikaatorvahendi kasutamisest ja alkoholijoobe kontrollimisest. M.Krabi oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega. Tema autos oli esiistme juures põrandal viinapudel. Tunnistajate M.P ja R.R ütlusi kinnitavad ka R.R poolt samal õhtul patrullilehele (t.l. 13) tehtud sissekanded M.P teate kohta. Teatamise ajaks on märgitud 21.50 ja sissekande tekstist selgub veel, et mõni minut enne kella 22.00-i helistas M.P uuesti ja teatas auto peatumisest Orgital majade XX ja XX juures. Teate teksti juurde märgitud kell 22.00 tähendab R.R kinnituse kohaselt kohalesaabumise aega. Eksperdi arvamuse kohaselt (t.l. 11) leidus M.Krabi veres ühe grammi kohta 2,98 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p.1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema veres on ühe grammi kohta alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi. Asja lahendamisel ei ole oluline, kuidas politseiauto ja M.P auto M.Krabi auto suhtes paiknesid ja kas M.Krabi auto parkis esialgsest kohast maja sissepääsude juurde R.R või M.P . Seepärast ei oma asja lahendamisel tähtsust tunnistajate A.K ja M.Krabi poja JK poolt autode paiknemise kohta antud ütlused s.h. ülekuulamise käigus visandatud joonised. (t.l. 57-58) Tunnistajad kinnitavad, et auto ajas teise kohta M.P . R.R kinnitab, et tema ajas M.Krabi auto maja ette vabale parkimiskohale, kuna esialgses kohas segas auto liiklust. Kohus leiab, et erinevus tunnistajate poolt auto teise kohta paigutamise osas antud ütlustes ei anna alust kahelda M.P ja K.V ütlustes, et nad järgnesid kaupluse juurest samale autole, mille taga Orgital oma autoga peatusid ja mille juhikohtalt tuli välja joobetunnustega süüdistatav M.Krabi. Kohtul puudub alus kahelda, et koos M.P ga oli autos ka K.V, kuigi A.K ja J.Krabi kinnitavad, et M.P autos rohkem kedagi ei olnud ja K.V t nad ei näinud. K.V on samas selgitanud, et ta ei tulnud majade juures autost kordagi välja. Kohus leiab, et A.K ja J.Krabi kinnitused ei anna alust lugeda K.V ütlusi ebaõigeteks. Tõesteks ei saa lugeda ka J.Krabi kinnitusi selle kohta, et isa auto oli selle koha peal seisnud pikemat aega ja sel päeval isa kuskile ei sõitnud, vaid tarvitas ainult autos alkoholi. Kohus leiab, et poeg on andnud need ütlused isa poolt mõjutatuna. A.K ütlusi 06.detsembril 2014.a. toimunu kohta ei saa usaldusväärseteks lugeda seepärast, et A.K on M.Krabi tuttav ja nad tarvitasid koos alkoholi. M.Krabi ja A.K ütlused Märjamaal ringikäimise ja kauplustest alkoholi ostmise kohta on üldised ja ebaselged- kumbki ei oska öelda, millisest kauplusest alkoholi ostmist alustati, millistes kohtades alkoholi joodi, kust käidi juurde ostmas ja millistel aegadel käidi alkoholi ostmas Maxima kaupluses. M.Krabi tegevuses ei ole KarS §§ 57 ja 58 nimetatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Arvestades M.Krabi veres leitud alkoholi kogust tuleb asuda seisukohale, et M.Krabi pidi enne auto juhtimisele asumist oma joobeseisundist teadlik olema ja süüks arvatud tegu tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes otsese tahtlusega. Kaks varasemat süüdimõistmist sama kuriteo eest ei ole M.Krabi suhtumist riigi poolt kehtestatud reeglitesse muutnud ega hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. M.Krabi poolt juhitud auto kaldus ka vastassuunavööndisse ja põhjustas sellega teistele liiklejatele täiendava ohu. Neil põhjustel kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvides ja uute süütegude ärahoidmiseks M.Krabi poolt on kohaseks põhikaristuseks vangistus ja vältimatuks tuleb lugeda ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus võimalikuks mõista mõlemad karistused pooles ulatuses sanktsioonis ettenähtust. Kaks varasemat karistust sama kuriteo eest ja arutataval juhul auto juhtimisele asumine pärast suurema koguse alkoholi tarbimist tõstatavad küsimuse vajadusest mõistetav vangistus reaalselt ära kanda. Sellele vaatamata kohus leiab, et vangistuse võib jätta veel täitmisele pööramata, sest M.Krabil on alaline töökoht ja tema ülalpidamisel on alaealine laps. Vangistuse kandmisele asumine tooks paratamatult kaasa kannatused M.Krabi lähedastele ja jätkas nad ilma materiaalsest toetusest.