Kohtulahend

olnud, aga olukord on kontrolli all. Grupis oli aktiivne osaleja, toob näiteid, teeb ettepanekuid), läbinud Corrigo tugigrupi, kus osalus oli aktiivne, töötas kaasa, jagas oma kogemusi ja avaldas oma arvamust; läbinud taastava õiguse programmi Tee ning läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk (kinnipeetav osales programmis aktiivselt. Täitis kõik programmis antud töölehed ja kodutööd, osales aktiivselt arutelus ja vestlustes, oli positiivne. Vestluste käigus oli arutlev ja analüüsiv, ei eemaldunud tunni teemast, vajadusel esitas täpsustavaid küsimusi ning enda nägemusi. Tundus, et isik on paljud enda käitumise probleemkohad vangistuse ajal enda jaoks lahti mõtestanud ning saab aru nende tekkimiste põhjustest ning ka tagajärgedest). 06.03.2015 toimunud sotsiaalprogrammi Õige hetk järeltegevus. Programmis läbitu peateemad olid meeles, arutles asjalikult, välja tuli väga kõrge motiveeritus saada oma eluga seaduskuulekalt hakkama, kasutades oskust teha õigeid valikuid, arvestada ressursse ja võtta vastutust. Alates 05.05.2014 õpib IVKH puidupingitöölise erialal ning alates 10.02.2014 osaleb kunstiringis. Isik on töötanud majandustöödel köögitöölisena ning alates 20.03.2015 on hõivatud vangla majandustööl koristajana. Kinnipeetaval on vangistuse jooksul 9 distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav üürikorteris xxxx. Vabanemise korral soovib elama asuda vanemate majja aadressile xxxx. Maja omanik on kinnipeetava isa. Elamispind on sobiv elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. On olemas vanemate nõusolek isiku vabanemiseks antud aadressile. Kinnipeetava töösuhted olid peamiselt alla-aastased ja mitteametlikud. Avas oma autopesula, mis ei olnud edukas. On toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas toetavad rahaliselt vanemad. K -Raha andmetel on võlgnevusi 7502,91 eurot, vabanemisfondis 1156 eurot. Enda sõnul on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vabanemisel garantiikiri tööle asumiseks xxxx. Isa tegeleb ettevõtlusega, ema töötab koristajana xxxx. Mõlemad vanemad muretsevad poja heaolu pärast ja üritavad vangistuse ajal toetada. Suheldakse telefonitsi, kirja- ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Kuriteod viitavad riskivale elustiilile, kuid on enda sõnul teinud järeldusi oma käitumises ja soovib ennast parandada. Osales viimases kuriteos arvates, et sõbrad teevad nalja. Enne vangistust on kinnipeetav kuritarvitanud alkoholi, mida kinnitab Alkoholiseaduse korduv rikkumine ning joobes juhtimine. Viimasel paaril aastal väidetavalt tarvitas alkoholi vähe. Väidetavalt on motiveeritud elama vabaduses alkoholivaba eluviisi. Kinnipeetav on tarvitanud kanepit, ecstasy't, amfetamiini ja kokaiini. Eelmise riskihindamise andmetel on tegelenud narkootikumide müümisega. Mitmeid kordi karistatud NPALS § 15 alusel. Korduvad samaliigilised rikkumised näitavad, et isik ei suuda eelmistest vigadest õppida, pannes toime uusi rikkumisi, mistõttu on kinnipeetav impulsiivse käitumisega. Puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus. Kuritegude toimepanemisel arvestanud endale saava kasuga, mitte teiste inimeste tunnete ja seisukohtadega. On seadunud endale tulevikuks palju reaalseid ja teostatavaid eesmärke - haridus, töötamine. Korduvast kriminaal- ja väärteokorras karistatusest tulenevalt on kinnipeetaval kuritegelikud hoiakud ning negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ametniku korraldusele allumatuse eest ja ametniku solvamise eest. Varasemalt kriminaalhooldusel pannud toime mitmeid rikkumisi, kuid mõistab kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Olemas ka nõustaja ennetähtaegse vabanemise korral. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 53%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab S.Z ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning teeb ettepaneku kohaldada S.Z suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 9 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei seisa vastu ettepanekule kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kinnipeetav kahetseb toimepandud kuritegusid, vabaduses on tal garanteeritud õppimisvõimalus, tugiisikud ning võimalus asuda tööle. Kinnipeetava käitumiskontrollile allutamisega, elektroonilise valve kohaldamisega ja lisakohustuste panemisega saab jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käesoleva seisuga on kinnipeetava üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. S.Z taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta ning teeb ettepaneku elektroonilise valve tähtajaks määrata 9 kuud. Maakohtu istung 02.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta soovib vabaneda kogu südamest. Leiab, et kolm ja pool aastat, mis ta on vanglas olnud, on toonud ta mõistuse juurde. 7 korda on kriminaalkorras karistatud, kuna ei mõelnud nooruses, mida teeb ja tekkisid valed sõbrad ja tuttavad. Ei analüüsinud oma käitumist. Distsiplinaarkaristustest, mida on tal selle aja jooksul 9, ei õigusta ta ühtegi. Leiab, et ükski karistus ei ole raske iseloomuga, kuna ta töötas köögis toidujagajana ja sealt tulid pooled karistused. Selgitab, et jagas toiduportse valesti ja sellepärast tulid karistused. Leiab, et distsiplinaarkaristused on vanglas väga kerged tulema. Viimane karistus oli selle eest, et tal peale dušši all käiku rätik kuivas ukse peal. Isik unustas, et seda ei tohi teha ja sai karistada 10 päeva kartsariga. Kahetseb distsiplinaarkaristusi. Esimesed distsiplinaarkaristused on tulnud ka sellepärast, et oli noorem. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkad oma käitumist analüüsima. Leiab, et kui talle antakse võimalus vabadusse minna, siis tema vanglas saadud distsiplinaarkaristused ei mõjuta teda väljaspool vanglat. On kindel, et saab vabaduses hakkama. xxxx operaatori paberid on käes, lõpetas 15.05. 2015. Samale erialale on talle garanteeritud ka töökoht. Isik käib vanglas tööl, aga see palk on väike ja selle eest ei saa võlgasid tasuda. Kinnipeetaval on kindel plaan keskkool lõpetada, vanglas ei võimaldatud seda teha, kuid vabanendes xxxx saab. Selle 3,5 aasta jooksul on isik näinud piisvalt inimesi, kes on vabanenud ja kes on tulnud vanglasse tagasi. Ta ei mõista, miks nad ei kasuta võimalust, mis neile on antud ning kui isik saab sellise võimaluse, siis ta kasutab seda ära, kuna tahab endale luua perekonda. Kahetseb tegu ja tunneb, et on vanglas täiskasvanuks saanud. Kaitsja seisukoht Kaitsja on seisukohal, et materjaliga tutvudes peaks tekkima mulje, et positiivne kaalub üle negatiivse. Kaitsja leiab, et distsiplinaarkaristused on põhjendatud ning toob välja karistuse nr 2, mida kinnipeetav kaitsja kirjeldas nii, et saabub vangla töötaja, tunniplaanis on ettenähtud spordiaeg, töötaja ütleb, et aeg on lõpetada, kummast juhinduda, kas tunniplaanist või vanglaametnikust. Loomulikult juhinduti tunniplaanist. Seetõttu ka karistus, kuid kas see väärib kartserit 10 ööpäeva, on kaheldav. Isikul on vabanemisel elukoht, töökoht. Tal on täitmiskava täidetud, isik soovib hariduse omandamist jätkata. Omandatud on konkreetne amet. Prokuröri

seisukoht on olnud positiivne. Eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kaitsja leiab, et 9 kuud elektroonilise järelevalve all on liiga palju, kuna tal on ema ja isa, kes hoiavad isikul samuti silma peal. Elektrooniline järelevalve võiks kaitsja hinnangul kesta 3 kuud. Ta käib kriminaalhooldaja juures ja annab aru. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 6 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust muuhulgas esimese astme varavastase süüteo (röövimise) eest, kuna kuriteo raskus ei välista isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Vanglas viibib S.Z esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma vanemate juures, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on isikule vabanedes garanteeritud töökoht xxxx ja xxxx ametikohale. Vangla iseloomustusest nähtuvalt omab isik võlgnevusi ligikaudu 7500 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud ligikaudu 1150 eurot, mis kohtu hinnangul tagab isikule vabanedes esialgse majandusliku toimetuleku, arvestades, et elukoht vanemate juures ei nõua väga suuri igakuised lisakulutusi. Samuti on kinnipeetava vanemad kinnitanud, et toetavad poega vabanedes, kindlasti moraalselt ning võib eeldada, et vajadusel ka materiaalselt, alustades sellest, et lubavad isikul enda juurde elama tulla. Materiaalselt on vanemad poega aidanud ka vangistuses olles. Kindel töökoht ja sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek aitab kohtu hinnangul vähendada materiaalse kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada rahuldavaks, kuna isikul on vangistuse jooksul kokku 9 distsiplinaarkaristust, samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isiku suhtumine vanglaametnikesse ei ole positiivne, millele viitavad korduvad ametnike korraldustele mitteallumised ja ametnike sagedased solvangud. Samas, isiku viimane distsiplinaarkaristus oli 16.01.2015, peale seda isikul rikkumisi vangla iseloomustusest nähtuvalt ei esine. Samuti on kinnipeetav läbinud 19.03.2015 vabanemiseelse nõustamise, mis omakorda on kaasa aidanud isiku suunamisele õiguskuulekale käitumisele nii vanglas kui ka eeldatavasti vabanemisel. Positiivsena võib veel välja tuua asjaolud, et isik on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud vangla tööhõives majandustöödel köögitöölisena, hetkel töötab vangla majandustöödel koristajana. On vangistuses oldud aja jooksul lõpetanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses xxxx eriala ning talle on garanteeritud koht Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis keskhariduse omandamise lõpuleviimiseks. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles edaspidi motiveeritud muutuma. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul olnud probleeme nii alkoholi kuritarvitamisega kui

ka narkootikumise tarvitamisega, kuid vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme (sh Eluviisitreeningu ja Corrigo tugigrupi) nende tarvitamisest loobumiseks ning isik on edaspidi motiveeritud elama ilma sõltuvusaineteta. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemiseks aga 38%. Tegemist on küll keskmiselt enamarvestatavate tõenäosustega, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Kinnipeetav on andnud nõusoleku vabanemisel lisakohustuse võtmiseks, s.o elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus S.Z viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna pannud toime katseaja nõuete rikkumisi, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Isikul on vabanedes olemas nõustaja. Samuti toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Kohtu hinnangul on otstarbekas ja põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet pikkusega 6 kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.