1-09-21596 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. mai 2015 määrus süüdimõistetu H.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu H.P, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu H.P määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusega tunnistati H.P süüdi: - KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust; - KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust; - KarS § 328 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristusteist raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti H.P-le 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 30.04.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 2 päeva vangistust, võrra ning mõisteti H.P-le liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H.P eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristus jäi 7 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 13.07.2009.
1.1.Harju Maakohtu 20.01.2015 määrusega vähendati H.P-le Harju Maakohtu 16.03.2010 kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust ja uueks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust. Karistust vähendati jõustunud kohtulahendi
ülevaatamisega 01.01.2015 kehtima hakanud KarS redaktsiooni tõttu. Määrus jõustus 09.02.2015.
1.2.Karistusaja algus 13.07.2009 ja karistusaja lõpp 13.01.2017 (sõltuvalt Harju Maakohtu 20.01.2015 määrusest). Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega jäeti H.P vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole piisavad kaalumaks üles tema kriminaalset minevikku ja käesoleva vangistuseni viinud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral, sh reaalse vangistusega viiel korral, käesoleval ajal kannab karistust varguse ja röövi eest. Kuritegu on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude laad on muutunud raskemaks ning ei sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, isik kasutab eesmärkide saavutamiseks vägivalda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Kinnipeetaval on väidetavalt küll kindel töökoht vabaduses, kuid samas on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid summas 8444,52 eurot ning vabanemisfondis on 236,72 eurot, mis võib raskendada esialgset majanduslikku toimetulekut vabaduses.
2.2.Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üheksa kehtivat ja viis lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.
2.3.Lisaks märgib maakohus, et käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani kinnipeetav toime 07.07.2009 ja 09.07.2009, st ajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (20.01.2009) ning tema suhtes kulges katseaeg. Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Käesolevalt kannab H.P liitkaristust muuhulgas raske esimese astme vägivaldsete kuritegude eest ning tema käitumine vanglas ja võimalused vabaduses ei kaalu tema varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid üles. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 77% ja 47%, tegemist on kõrgete riskidega. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on tarvitanud narkootikume, rahaliste raskuste korral, kinnipidamisel.
2.4.Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning vangistuses on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav eitab oma probleemi seoses narkootikumidega, kuigi tema poolt toimepandud kuriteod on toime pandud
narkootikumide sõltuvuse rahuldamiseks. Narkootikumide tarvitamise probleemi võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu hinnangul tuleb kinnipeetaval motiveeritult tegeleda ka vangistuses narkosõltuvusega. Maakohus on jõudnud veendumusele, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida eelnimetatud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 14.05.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.P , kes palub Viru Maakohtu määrus tühistada. H.P leiab, et maakohus rõhutab liigselt tema minevikku. Süüdimõistetu tunnistab enda ebaseaduslikku elu, kuid ta on karistusest kandnud juba 6 aastat. H.P õigustab enda poolt toimepandud distsiplinaarrikkumisi ja väidab, et üks distsiplinaarkaristus on läbivaatamisel halduskohtus. H.P ei soovi olla riigi ülalpeetav vanglas ning palub, et talle antaks veel üks võimalus. Süüdimõistetu lisab, et tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Lisaks toob H.P välja, et maakohtul on valesti märgitud tema karistuse aeg. Karistuse lõpu aeg ei ole mitte 13.03.2017, vaid 13.01.2017. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu H.P määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja H.P ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta H.P enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H.P on vabanedes kindel elu- ja töökoht, tal on perekond, ta omandab vanglas eriala, on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu käitumine vanglas ning tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks H.P vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval hetkel kannab H.P viiendat reaalset vangistust. Süüdimõistetu on toime pannud varavastaseid kuritegusid ja kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud materiaalne kasu ning narkootikumid. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Lisaks on kinnipeetavalt täitmata nõudeid 8444,52 eurot ning vabanemisfondis on 236,72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kuigi süüdimõistetul on garanteeritud töökoht, siis tema majandusliku toimetuleku oskuse nõrkus, varasem elatumine peamiselt ebaseaduslike vahendite arvelt ning narkosõltuvuse eitamine, põhjustavad reaalse ohu, et süüdimõistetu hakkab toime panema uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning narkosõltuvuse rahuldamiseks.
7.1.Ringkonnakohus leiab vastupidiselt süüdimõistetule, et käesoleval aja ei esine aluseid andmaks H.P-le veel ühte võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhoolduse ja täiendavate kohustuse abiga ei ole võimalik H.P käesoleval ajal suunata
õiguskuuleka käitumise suunas. Süüdimõistetu suhtes on varasemalt rakendatud kriminaalhooldust, kuid see on ebaõnnestunud. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu ei hooli oma tegudest ning nende tegude tagajärgedest. Süüdimõistetu on impulsiivne – tema käitumine on läbimõtlemata ning tagajärgi mittearvestav. Seetõttu võib eeldada, et H.P ei saa oma probleemidest aru. Tegemist on asjaoludega, mida ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega, kuna isikul endal puudub teadvustatud reaalne eesmärk.
7.2.Ringkonnakohus ei ole veendunud, et H.P on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. Süüdimõistetu määruskaebuses avaldatud seisukohale, nagu süüdimõistetul oleks vaja veel ühte võimalust, räägib vastu H.P-le vangistuses viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristuste arv. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning on otsinud oma käitumise põhjendamiseks üksnes ennastõigustavaid asjaolusid.
7.3.Siinjuures väärib tähelepanu H.P poolt määruskaebuses väljatoodu, et tema karistusaja lõppkuupäevaks ei ole mitte 13.03.2017, vaid 13.01.2017. Viru Maakohus on määruse tegemisel jätnud tähelepanuta, et Harju Maakohus on 20.01.2015 teinud määruse seoses karistusseadustiku muudatuste kehtima hakkamisega KrMS § 432 alusel, vähendades H.P-le mõistetud karistust, lugedes liitkaristuse pikkuseks varasema 7 aasta 8 kuu vangistuse asemel 7 aastat 6 kuud vangistust. Kuna karistusaja alguseks oli 13.07.2009, siis tulenevalt karistusseadustiku muudatustest on H.P karistusaja lõpuks 13.01.2017. Ringkonnakohus märgib, et küll ei ole see aluseks H.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.P puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks H.P ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus muutmata, H.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.