Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Denis Antropovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Denis Antropov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 16.11.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8,10, § 199 lg 2 p 4,8 ja § 328 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 30.04.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa mõistes liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus 13.07.2009 ja lõpp 13.03.2017. Kinnipidamisasutuses Denis Antropovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas Tapa Erikoolis. Pärast põhihariduse omandamist jätkas õpinguid 10. klassis, mis katkes vangistuse tõttu. Isik on õppinud karistusaja jooksul kuni B2-tasemeni riigikeelt, kuid ei suuda end eesti keeles väljendada. Õppis elektriku eriala (ajavahemikul 02.09.2013-17.02.2014), kuid katkestas õpingud seoses teise vanglasse ümberpaigutamisega. Erialasesse enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Enne vangistust oli tegevusetu. Väidetavalt on ametlikult töötanud vähe. Puuduvad kindlad tööoskused ja –kogemused ning hea majandusliku toimetuleku oskus. Viis kuud on õppinud elektriku erialal ning omab antud erialal mõningaid oskusi. Raha on kulutanud mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. Vabanemisjärgselt on võimalus asuda tööle xxx OÜ-sse. Viru Vangla andmetel on seisuga 05.08.2014 täitmata rahalisi nõudeid 8444,52 eurot ning vabanemisfondis xxx eurot Väidetavalt tarvitas enne vangistust sagedasti fentanüüli. On karistatud korduvalt väärteokorras narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest. Enne vangistust oli määratud kohustus läbida sõltuvusvõõrutusravi, mida ei teinud. On sooritanud süütegusid narkootikumide ostmiseks vajaliku raha hankimiseks. Diagnoositud sõltuvus ning võimalikul vabanemisel pakutud võimalust võtta osa sõltuvusravist, mida kinnipeetav soovis. Alates 02.05.2013 osales sotsiaalprogrammis "eluviisitreening", kuid kuna puudus programmis rohkem kordi, kui lubatud, arvati välja. Ajavahemikel 12.09.2011-03.11.2011, 02.09.2013- 03.09.2013 on osalenud tööhõives. Kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viies reaalne vangistus. Varasemalt karistatud salajase varguse, avaliku varguse, varguste, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemiste ja omavolilise sissetungi eest Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 77% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 47%. Viru vangla ei toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel Denis Antropov soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalve kohustusega aadressile: xxx. Korter on 3 toaline ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. D.Antropov hakkaks elama ühes toas koos oma noorema vennaga. Nii ema kui ka noorem vend andsid nõusoleku seoses tema elama asumisega sinna elektroonilisele valvele allutamisega. Kasuisa xx xx viibis kodukülastuse ajal välismaal komandeeringus, mistõttu puudus võimalus temalt saada kirjalik luba. Vanemad on toimetulevad. Väidetavalt on Denis Antropovil olemas peale vangistust töökoht firmas xxx OÜ. Ametnik on vestelnud tööandjaga telefoni teel. Tööandja xx xx garanteerib talle kindla töökoha.

D. Antropovi lähivõrgustikust oli vend xx xx seotud kuritegevusega, ülejäänud lähivõrgustik seaduskuulekas. D. Antropovi suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse tausta ja negatiivse mõjuga isikuid, mis ilmneb sellest, et ta on kuritegusid toime pannud grupis. Probleemid narkootikumide tarvitamisega algasid siis, kui D. Antropov õppis Tapa Erikoolis, kus alustas kanepi suitsetamisega. Denis Antropov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud varavastaseid tegusid, mis on olnud seotud vägivallaga, samuti ühe ainult vägivallaga seotud kuriteo. Karistusregistri järgi on ta 28. korral karistatud väärteo korras narkootikumide tarvitamise eest. Dokumendid - ID kaart on kehtetu. Prokurör Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohas avaldas, et ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Denis Antropov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Denis Antropovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Denis Antropovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Nikolai Antonov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Denis Antropov on vanglas viiendat korda. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti 1 astme kuriteo eest, mis ei iseloomusta teda seaduskuuleka kodanikuna. Käesoleval ajal on D.Anotopovil kehtivad distsiplinaarkaristused, mis iseloomustab tema probleemset käitumist allumisega kehtestatud reeglitele. Varasemalt Denis Antropov oli vabastatud ennetähtaegselt vangistusest allutamisega käitumiskontrollile, mis ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Denis Antropovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem Denis Antropovile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Denis Antropovit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.