Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 16.12.2013. a otsusega on Jevgeni Ljalin süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistetud temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 2 kuud; süüdi tunnistatud KarS § 179 lg 1- § 26 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistetud temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 1 päeva võrra, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 2 kuud ja 1 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguse ajaks Jevgeni Ljalini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 29.05.2013. a. Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 16.12.2013. a otsus osaliselt, kui mitte Jevgeni Ljalini karistust puudutavas osas. Kohtuotsus jõustus 27.02.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.05.2013. a ja lõppeb 30.07.2015. a. 05.05.2015. a edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Jevgeni Ljalini isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Jevgeni Ljalinile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 28.05.2015. a. Jevgeni Ljalin avaldas, et ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Leiab, et ei vaja seda ja soovib vabanemise järel asuda elama välisriiki. Jevgeni Ljalin enda sõnul ei õigusta kuritegusid, tunnistab süüd ja mõistab, et kuritegusid ei tohi toime panna. Samas on ta arvamusel, et kuriteod, mille ta toime on pannud, ei ole eriti tõsised ja ta ei vaja kõrvalist abi ega nõustamist. Psühholoogi juures saab ta vajadusel ise käia, selleks ei ole vaja teda sundida, kuid ise ei pea seda vajalikuks.

2 (5)

Jevgeni Ljalin palus kohtul mitte avaldada kohtumäärust täies ulatuses, vaid ainult resolutsioon kohtu infosüsteemis. Endale soovib ta saada lahendi täies mahus. Jevgeni Ljalini sõnul toob avalik kohtulahend talle probleeme isiklikus elus, samuti tagakiusamise teiste vangide poolt. Prokurör leiab, et Jevgeni Ljalinile tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Jevgeni Ljalin on kahel korral toime pannud kuriteod laste suhtes, viimase neist katseajal. Jevgeni Ljalin on muutnud oma seisukohta, kord arvab, et vajab psühholoogilist abi, siis jälle, et ei vaja. Tartu Vangla hindab Jevgeni Ljalini kõrgohtlikuks, uue kuriteo toimepanemise risk on 40%. Käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik uute kuritegude ärahoidmiseks. Prokurör leiab, et Jevgeni Ljalinile tuleb määrata kohustus otsida endale töökoht ning kohustus mitte suhelda võõraste alla 14aastaste tüdrukutega, sh ka internetis lastele mõeldud sotsiaalvõrgustikes. Prokurör märgib, et vangla materjalide kohaselt tuleks isikut suunata ka psühhiaatri või psühholoogi nõustamisele, kuid kuna ravile suunamiseks ei ole Jevgeni Ljalini nõusolekut, siis seda kohustust määrata ei saa.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Jevgeni Ljalini ja prokuröri, leiab, et Jevgeni Ljalini suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 16.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10267 tunnistati Jevgeni Ljalin süüdi KarS § 178 lg 1; KarS § 179 lg 1- § 26 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust. Enne seda karistati Jevgeni Ljalinit Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsusega KarS § 178 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud. Seega kannab Jevgeni Ljalin üle 2 aasta pikkust vangistust ning teda on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega. Sellega on kohtu hinnangul Jevgeni Ljalini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Jevgeni Ljalin on kriminaalkorras korduvalt karistatud, varasemalt varguste eest, järgnevalt laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Harju Maakohtu 07.12.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-12849 karistati Jevgeni Ljalinit korduvalt noorema kui 18-aastase isiku tahte vastaselt tema kaasamise eest sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil ning noorema kui 14-aastase isiku pornograafilises ja erootilises situatsioonis kujutavate piltide ja muude teoste valmistamise ja hoidmise eest. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 6-aastase lapsega. Tartu Maakohtu 30.01.2012.a määrusega vabastati Jevgeni Ljalin talle Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, lisaks tuli alluda elektroonilisele valvele 6 kuud. Vaid vähem kui pool aastat pärast vanglast tingimisi ennetähtaega vabanemist pani Jevgeni Ljalin toime uue kuriteo, mille eest käesolevalt karistust kannab. Kuritegu seisnes pornograafilise sisuga materjali hoidmises ja

3 (5)

interneti teel edastamises ning internetikeskkonnas lapseealise seksuaalses ahvatlemise katses. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatul asjaolul- alaealine, kelle suhtes kuritegu toime panna taheti, oli tegelikult jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik, tegemist oli kuriteo kõlbmatu katsega. Vaatamata sellele, et Jevgeni Ljalin on karistuse kandmise ajal läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Õige suund“ ning käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt ei järeldu istungil antud ütlustest, et ta oleks mingeidki järeldusi teinud ja teadvustanud enda käitumise ohtlikkust ja kannatanutele saabunud tagajärgi. Jevgeni Ljalin leiab, et tegemist ei ole ühiskonnaohtlike tegudega. Jevgeni Ljalin pöördus spetsialisti poole abi saamiseks, kuid psühholoogiga peetud esmase vestluse järel leiti, et edasine nõustamine ei ole vajalik. Vangla materjalidest nähtub, justkui Jevgeni Ljalin oleks edasise abi saamist siiski vajalikuks pidanud. Istungil oli Jevgeni Ljalin taas seisukohal, et ravile teda saata ei ole vaja. Samas lisas, et kui kirjutatakse, et talle on ravi vaja, siis ta läheb psühholoogi juurde olenemata sellest, et tal endal see plaanis polnud. Jevgeni Ljalini varasema elukäigu ja toimepandud kuritegude, ükskõikse suhtumise põhjal süütegudesse, samuti arvestades asjaolu, et varasem karistus samaliigilise kuriteo eest ei ole Jevgeni Ljalinit oma käitumisharjumusi suutnud muutma panna, püsib Jevgeni Ljalini puhul tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks. Selline muutuv suhtumine ravivajadusse ning toime pandud kuritegudesse näitab, et Jegveni Ljalin ei ole teadvustanud endale tegelikult probleemi tõsidust. Samuti puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on Jevgeni Ljalin võimeline oma senist eluviisi ise muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Varasemalt katseajal jätkas Jevgeni Ljalin uute tegude toimepanemist ja selleks, et maksimaalselt maandada Jevgeni Ljalinist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik allutada Jevgeni Ljalin käitumiskontrollile. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Jevgeni Ljalini suhtes KarS § 871 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aasta. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada Jevgeni Ljalinit resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Jevgeni Ljalinil täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel peab kohus põhjendatuks määrata Jevgeni Ljalinile lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Jevgeni Ljalinil karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks tuleb Jevgeni Ljalinit kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Kuna viimased kuriteod on toime pandud laste suhtes, tuleb määrata Jevgeni Ljalinile lisaks eelnevatele kohustus mitte külastada lastele mõeldud internetis olevaid suhtlusvõrgustikke ning mitte suhtlema alla 14aastaste tütarlastega. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohtuistungil esitas Jevgeni Ljalin kohtule suuliselt taotluse kohtulahendi avalikustamise piiramiseks. Jevgeni Ljalin põhjendab oma taotlust sellega, et kohtulahendi avalikustamisega tekitatakse probleeme tema isiklikus elus. Samuti tekitab kohtulahendi avalikustamine konflikte ning tagakiusamist kaaskinnipeetavate poolt. KrMS § 4081 lg 1 järgi kuuluvad kohtulahendid avalikustamisele arvutivõrgus. Kohtulahendi avalikustamise piiramist reguleerib KrMS § 4081 lg 3 ja 4. Eelviidatud sätetest tulenevalt on

4 (5)

võimalik avalikustada ainult kohtulahendi sissejuhatus ja resolutiivosa, kui kohtulahendi põhiosas sisalduvad sätetes nimetatud andmed. Delikaatsed isikuandmed on nimetatud isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2. Jevgeni Ljalin on soovinud kohtulahendi avalikustamise piiramist isiklike probleemide vältimiseks. Kohus leiab, et KrMS § 4081 lg-st 3 ja 4 ei tulene aluseid kohtulahendi avalikustamise piiramiseks nimetatud põhjusel. Jevgeni Ljalini võimalikud ebamugavused karistust kandvate kaaskinnipeetavatega ei ole samuti aluseks, et piirata kohtulahendi avalikustamist. Lisaks ei sisaldu kohtulahendis isikuandmeid, mille suhtes oleks kehtestatud seadusega muid juurdepääsupiiranguid. Kohtu hinnangul ei kuulu Jevgeni Ljalini taotlus kohtulahendi avalikustamise piiramiseks rahuldamisele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.