Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MÄÄRUSKAEBUSED

toime panna on igal Tartu Vangla kinnipeetaval. U. Tilga lubab, et vanglast vabanedes hakkab ta korralikult täitma kriminaalhoolduse nõudeid, sest ta ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda. Aeg möödub, U. Tilga on vananenud ja nüüd, vanaisa olles, soovib ta hakata seaduskuulekaks kodanikuks, kasvatada lapselapsi, kirjutada uusi raamatuid ja kindlasti tööle minna. Tegemist ja mõtteid on palju ning kuritegevusega tegelemiseks ei jääkski aega. 3.3 Kohus on veendunud, et U. Tilga paneb võlakohustuste ja kehvapoolses majanduslikus olukorras olles ja alkoholi tarbides toime uue vägivallaga seotud kuriteo. Kohus on selle tuletanud millestki - võib-olla sellest, et kui inimene on teeninud Afganistanis, on ta kohe vägivaldne. Ent need mõtted kuuluvad kohtunikule, mitte U. Tilgale. 3.4 Ringkonnakohus peaks arvestama sellega, et enne kui U. Tilga taas vanglasse pandi, oli ta üle 4 aasta vabaduses olnud ja selle aja jooksul ei pannud ta toime ühtegi isikuvastast kuritegu. See näitab, et U. Tilga ei ole agressiivne ning seda võib välja lugeda ka U. Tilga vangla iseloomustusest. Vangistuses viibides on U. Tilgal olnud võimatu tekkinud võlgu maksta. Pool nõutavatest summadest polegi tema tekitatud. Kuna U. Tilgal varastati dokumendid, tehti osa tehinguid siis, kui ta oli vangistuses. Seda aga saab ta tõestada alles vabadusse naastes. 3.5 Kohus väidab, et U. Tilga vastu on menetluses isikuvastane kuritegu. See on aga tehtud üksnes ühel eesmärgil – et välistada U. Tilga ennetähtaegne vabastamine. Intsident toimus 2014. a juunis ja seal oli U. Tilga hoopis kannatanu. Sündmusest möödunud aja jooksul ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut. U. Tilga leiab, et tegu on Tartu Vangla poolse tehisliku kriminaalasjaga, kuna tal on pooleli mitmeid haldusasju. Lisaks on U. Tilgal etteheiteid ka prokuratuurile ja ta leiab, et kriminaalasja hoitakse tehislikult üleval vaid selleks, et rikkuda tema šansse ennetähtaegseks vabanemiseks. 3.6 U. Tilga palub anda endale võimaluse ennetähtaegselt vabaneda ja lubab, et uusi kuritegusid ta toime panema ei hakka. U. Tilga märgib sedagi, et tema ema on haige ning tal on raske üksi toime tulla. U. Tilga vabanemine aitaks kaasa ema igapäevasel toimetulekul.

Nimetatud põhjendus ilmselgelt kinnitab apellandi eelnevalt toodud põhjendust, et kohus on otsustamisel arvestanud ainult U. Tilga varasemat kriminaalkorras karistamist, mitte aga teisi KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kohtu põhjendus ja kaalutlus on seda enam ebaproportsionaalne, et märgitud isikuvastasest I astme kuriteost on käesolevaks ajaks möödunud juba kaksteist aastat. 4.3 Kohus ei ole ka põhjendanud miks ja millisel alusel ta nõustub vangla poolt U. Tilga kohta antud vastuolulise iseloomustuse ja meelevaldse järeldustega, mille kohaselt Vangla peab süüdimõistetut kõrgohtlikkuks avalikkusele. Esitatud väide on ebamäärane ega ole põhjendatud, et uue kuriteo toimepanemise risk on suhteliselt kõrge ning seda vaatamata sellele, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vabanedes omab ema toetust ja kindlat elukohta ema juures, kes oma vanuse ja haiguse tõttu vajab abistamist. 4.4 Vangla poolt antud iseloomustuse ja andmete kohaselt puuduvad U. Tilgal kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on töötanud vanglas majandustöödel. U. Tilga uue üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 23% ja 19%. Seetõttu on alusetult märgitud, et kõrge riskitaseme tõttu ei toeta vangla U. Tilga vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et vangla määratav protsent on iseenesest meelevaldne ja formaalne, kuid lähtuvalt analoogsetest kohtuasjadest on nimetatud protsendid ilmselgelt madalad võrreldes kohtute poolt vabastatud teiste kinnipeetute kohta antud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsentidega. 4.5 Ainetu on kohtu põhjendus, et U. Tilgal on seisuga 25.03.2015 tasumata rahalisi nõudeid 7450,52 euro ulatuses ja kehvapoolses majanduslikus olukorras või konfliktsituatsioonis või alkoholi tarvitamise järgselt võib ta toime panna uue vägivallaga seotud kuriteo. Määruskaebuse esitaja märgib, et mittevabastamisel ei olegi võimalust rahaliste nõuete tasumiseks ja kohtu oletus, et seetõttu võib panna toime uusi kuritegusid tähendab ju seda, et ühiskonna kaitsmise nimel ei tohikski U. Tilgat vanglast vabastada. Arvestama peaks, et vangla esitatud materjalide kohaselt U. Tilga on alkoholist täielikult loobunud ning viina vargus kauplusest alkoholijoobes oli üks episoodiline juhtum, mida U. Tilga on kohtuistungil ka selgitanud. Toimikus puuduvad andmed, et U. Tilga oleks olnud alkoholi kuritarvitaja – sõltlane, mida vangla iseloomustuses on esile toodud ja mida kohus alusetult ja meelevaldselt aktsepteeris. 4.6 Kohus on alusetult keelduvat lahendit põhjendanud väitega, et U. Tilga on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Kustunud karistusi ei ole mõistlik ega õige keelduva alusena põhjenduseks tuua. Samas kohus ei ole arvestanud suitsetamise eest distsiplinaarüleastumiste tagasihoidlikku iseloomu pikaajalise vanglas oleku ajal. Sama on aga tuvastanud, et kinnipeetava käitumist vanglas saab distsiplinaarkaristuste puudumise tõttu pidada korrektseks ning ta on osalenud sotsiaalprogrammis. Programmi läbimine aitab eelduslikult kinnipeetaval mõista õiguskuuleka käitumise vajalikkust, välistamaks edasised süüteod. Varasemad karistused on minevik ning U. Tilga soovi asuda seaduskuulekale teele on ta tõestanud karistuse kandmise ajal. 4.7 Kaitsja soovib U. Tilga soovil eriti rõhutada, et kohtu poolt aluseks toodud põhjendus, et praegu on tema suhtes politsei menetluses uus isikuvastane kriminaalasi, ei vasta tõele. U. Tilga suhtes on kriminaalasi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 13. mai 2015 a. määrusega lõpetatud. 4.8 Maakohus on jätnud kaalutlemata ja hinnangu andmata toimikus olevatele tõenditele ning U. Tilga kohtuistungil toodud põhjendustele tema vabastamisel kuritegusid mitte enam toime panna, kindla elukoha olemasolu ja tööle asumise AS-is XXX, tema lähisugulaste ema ja laste toetusele edaspidise seaduskuuleka eluviisi järgimisel.

4.9 Kohus ei ole arvestanud ka sellega, et U. Tilga, kui pikaajalise vangistuse ära kandnud isiku puhul, oleks tema vabastamine kaks aastat enne karistusaja lõppu vajalik resotsialiseerumiseks. Ennetähtaegsest vabastamisest keeldudes ja tähtaegsel vabanemisel puudub võimalus tema üle järelevalvet teostada ja suunata seaduskuulekale käitumisele. Ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. 4.10 Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-91-06 selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 23 teises lõikes ja KarS §-s 5 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikuga ning sealhulgas ka Põhiseaduse § 23 lg 2 teise lauses ja KarS § 5 lg-s 2 sätestatud kergema karistuse kohaldamisega. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. U. Tilga puhul on see nõue täidetud, mida eelkõige tõendab distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on maakohus hälbinud Tartu Ringkonnakohtu praktikast, milles kohus leidis, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul peavad esinema konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad kogumis teha positiivse prognoosi kinnipeetava katseaja läbimise ja edaspidise seaduskuuleka käitumise osas. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud P. Suurema poolt toime pandud kuriteo asjaoludele. Ringkonnakohus möönab, et viimase arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel vaieldamatult oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud (vt 18.12.2013 a. lahend nr 1-12-7757).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

põhjal seisukoha, kas vangistus on oma eesmärgi täitnud ja seda nii eri- kui ka üldpreventiivsest vaatenurgast lähtudes. 5.2 U. Tilga on veendunud, et ta uut kuritegu toime ei pane ning kohtu vastupidist seisukohta peab ta põhjendamatuks. Ringkonnakohus soostub siiski maakohtu seisukohaga, et uute kuritegude oht on U. Tilga puhul olemas. Selliseks prognoosiks annab eelkõige põhjust U. Tilga enda käitumine talle eelmisel korral määratud katseajal, kui ta pani toime uued varavastased kuriteod. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et U. Tilga kipub oma tegevust õigustama ja süüd vähendama ning arvab, et varguste toimepanemine katseajal ei ole suur rikkumine. 5.3 Kahtlemata on kohtupraktikas täheldatav suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks nende isikute poolt, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kaitsja ja U. Tilga on väitnud sedagi, et eelmisel korral kulges 4 aastat U. Tilgale määratud katseajast edukalt. Lugedes kriminaalhooldaja arvamust eelmise katseaja kulu kohta, ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega täielikult nõustuda ei saa. Arvamusest nähtub, et U. Tilgal oli lisaks katseajal alkoholikeelu rikkumisele ka muid õigusrikkumisi, nt kolm varavastast väärtegu ja ühistranspordiseaduse rikkumine. Lisaks ilmnes, et ta ei olnud aus ka oma töökohustuste täitmise kirjeldamisel (nt väitis U. Tilga kriminaalhooldajaga 9. juunil 2011 kohtudes, et töötab jätkuvalt AS-is XXX, ent tegelikult oli sealne tööleping lõpetatud 24. mail 2010 erakorraliselt tööandjapoolse ülesütlemisega). Käesoleval juhul on kinnipeetav avaldanud, et soovib asuda taas tööle AS-is XXX, ent vastav garantiikiri puudub. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa süüdimõistetu asuda seisukohale, et hoidumine uute kuritegude toimepanemisest teatud ajavahemiku jooksul, mis on igapäevaelus isikute jaoks mitte erandlik käitumine, vaid reegel, annab süüdimõistetule aluse eeldada, et ta vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt. 5.4 Probleemiring, mis kaitsja veel välja toob, on seotud U. Tilga alkoholiprobleemidega. Nimelt on kaitsja märkinud, et toimikus puuduvad andmed, et U. Tilga oleks alkoholi tarvitaja. Sellega nõustuda ei saa. Kinnipeetava iseloomustuses on mitmel korral välja toodud U. Tilga probleemid seoses alkoholiga (tlk 56-57). Nii on U. Tilga kuritegude soodusteguriks peetud alkoholi, samuti on tema katseaja tingimuste rikkumised seotud alkoholi varastamise ja tarvitamisega. Tõsi, kriminaalhooldusel olles tegeles U. Tilga probleemkäitumisele lahenduse otsimisega ja läbis ka 90-päevase alkoholisõltlastele mõeldud kursuse „Sinu Valik“. U. Tilga on ka ise maakohtu istungil põhjendanud alkoholi tarvitamist katseajal „tulid võlad ja mu närvid läksid krussi“, „tekkis tüli taksojuhiga, kes viis mind koju viimise asemel kainestusmajja“, „purjus peaga tehtud alkoholivargus tõi tagasi vanglasse“ (kohtuistungi protokoll lk 2). Seega maakohtu järeldus, mille kohaselt alkoholi tarvitamise järel võib U. Tilga käitumine muutuda ohtlikuks, ei ole alusetu ega meelevaldne nagu leiab kaitsja. 5.5 U. Tilga kaitsja ei ole nõustunud ka tema kaitsealusele tehtud riskihinnangu ja selle järeldustega. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavale koostatud iseloomustus on siiski üheks oluliseks dokumendiks, mida kohus kaalutlusotsustust tehes arvestab. Kui U. Tilga vajab selgitusi riskihindamise tulemusena kujunenud uue kuriteo riskiprotsendi arvutuste ja järelduste kohta, on tal võimalik pöörduda nende saamiseks vangla poole. 5.6 Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt kinnipeetavale antud iseloomustused sisaldavad ka positiivset. Neist nähtub, et U. Tilga omab vabaduses elukohta ning häid suhteid emaga ja lastega, ta on täitnud individuaalset täitmiskava, töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. U. Tilga käitumine võrreldes eelmise korraga, mil arutati tema ennetähtaegset vabastamist, on paranenud – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

5.7 Ringkonnakohus tutvus ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega, millega lõpetati

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.