Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-10915
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Urmas Tilga tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
Urmas Tilga elukoht vabanemisel: XXXX; isikukood: 36610082729; töökoht vabanemisel: puudub.
Kaitsja
-
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Urmas Tilga temale Tartu Maakohtu 19.10.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 111-10915 liitkaristusena mõistetud 5 aasta 6 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse kandmisest vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 19.10.2011. a otsusega tunnistati Urmas Tilga süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati 3 kuud vangistust Urmas Tilgale Võru Maakohtu 15.04.2003. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta 3 kuu 20 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti Urmas Tilgale 5 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.08.2011. a kuni kohtuotsuse tegemise ajani, karistusaja hulka ning liitkaristuse kandmise alguseks loeti 01.08.2011. a. Kohtuotsus jõustus 04.11.2011. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 01.08.2011. a ja lõppeb 21.02.2017. a. Urmas Tilga ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 11.05.2014. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Urmas Tilga on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Tartu Vangla ei toeta Urmas Tilga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Urma Tilgal kindel elukoht, mis kuulub tema XXXX ning kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks tema elukohas. Urmas Tilgal on lähedased suhted oma emaga ning tema toetajateks on veel ka õde ja vend. Urmas Tilgal on mitu last. Kohtumenetluse poolte seisukohad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg esitas kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Urmas Tilga ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Urmas Tilgat on karistatud korduvalt, kuid vajalikke järeldusi ta sellest teinud ei ole. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käitumine karistuse kandmise ajal on kõike muud kui rahuldav, sest Urmas Tilga omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tartu vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski sedavõrd kõrgeks, et ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Urmas Tilga selgita kohtus, et pärast vabanemist ei tarvitanud ta 4 aastat alkoholi, kuid siis varastati tema dokumendid ja tekitati võlad. Ta läks tasakaalust välja, tarvitas alkoholi ja kõik läks allamäge. Kohtuniku seisukoht Urmas Tilga kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Käesolevaks ajaks on Urmas Tilga temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Urmas Tilga vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Urmas Tilgat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, millest üks on aegunud. Praegu kannab ta liitkaristust varguste, piinaval viisil tahtliku tapmise, röövimise, tunnistaja suhtes vägivalla või ähvarduse kasutamise, samuti ametliku isikliku dokumendi varguse eest. Võru Maakohtu 15.04.2003. a kohtuotsusega on Urmas Tilga süüdi tunnistatud KrK § 101 p 7 järgi ja karistatud 11 aasta vangistusega, KrK § 141 lg 2 p 4 järgi 3 aasta vangistusega, KrK § 172 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ning KrK § 185 lg 2 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 1500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Urmas Tilgale liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2003. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2007. a kohtumäärusega vabastati Urmas Tilga enne tähtaega katseajaga kuni 28.01.2013. a. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on hetkel 8, sh on määratud karistuseks 6-l korral kartser. Peamiselt on karistatud teda tubakatoodete peitmise eest, kuid ka korralduste eiramise eest. Vabanemisel on Urmas Tilgal olemas kindel elukoht tema X kuuluvas korteris XXXX, mis on heas seisukorras. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et samal elamispinnal on Urmas Tilga suhtes juba varasemalt edukalt kohaldatud elektroonilist järelevalvet. Tartu vangla andmetel on kinnipeetaval 16.04.2014. a seisuga rahalisi nõudeid 6520,81 eurot ning vabanemisfondis on 222,15 eurot. Vabaduses oli ta tööga hõivatud, millest tulenevalt oli olemas ka pidev sissetulek. Viimati töötas Urmas Tilga XXXX abitöölisena, kuhu soovib tööle asuda ka pärast vabanemist (selle kohta garantiikiri puudub). Alates 24.10.2012. a on ta osalenud vanglas majandustöödel. Urmas Tilga on varasemalt vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, mille ärakandmata karistuse osa on käesolevas kriminaalasjas liidetud katseajal toimepandud uute kuritegude (5 vargust) eest mõistetud karistusele. Seega on süüdimõistetu jätkanud uute kuritegude toimepanemist ajal, mil talle anti võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Urmas Tilgat ei mõjutanud seaduskuulekalt käituma ka see, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse pikk kandmata karistuse osa, mis oli üle 5 aasta, taas täitmisele. Ta pani pärast
vabanemist toime ka väärtegusid, neist kolm olid suunatud vara vastu. Samuti ei ole Urmas Tilga suutnud hoiduda rikkumistest karistuse kandmise ajal. Kohus on seisukohal, et enne tähtaega vabanemise üheks eelduseks on süüdimõistetu soov ja tahe käituda edaspidi õiguskuulekalt, mida ennekõike on tal võimalik näidata läbi laitmatu käitumise vangistuse jooksul. Kuna Urmas Tilgale kohaldatud eelmine katseaeg ebaõnnestus uute süütegude toimepanemise tõttu ja ta ei ole suutnud järgida vangistuse ajal vangistatule esitatud nõudeid, ei ole kohus veendunud, et ta on võimeline seekord kriminaalhoolduse edukalt läbima. Vangla iseloomustusest nähtub, et Urmas Tilgale on planeeritud käesoleva aasta IV kvartalis programmi „Eluviisitreening“ läbimine. Urmas Tilga on ise eitanud alkoholi liigtarbimist, kuid ta on raske isikuvastase kuriteo toime pannud alkoholijoobes ning ka kriminaalasjas nr 1-148/2002 katseaja tingimuste rikkumised on seotud alkoholi tarbimisega. Kohus on seisukohal, et arvestades Urmas Tilgal esinevat probleemi alkoholiga, on oluline, et ta läbiks planeeritud sotsiaalprogrammi, mis keskendub alkoholi liigtarvitamisele. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Urmas Tilga tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud ja oleks hetkel ennatlik. Urmas Tilgal on järgneva karistuse kandmise aja jooksul võimalus näidata, et ta suudab täita kõiki reegleid korrektselt, mille järel on võimalik kaaluda tema karistuse kandmiselt vabastamist.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.