H.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9; § 213 lg 1, § 200 lg 1, § 328 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. märtsi 2015 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav H.Z isikukood XXX elukoht XXX ei tööta varasem karistatus: - Harju Maakohtu 15.08.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud; - Viru Maakohtu 09.06.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 7 kuud 12 päeva. tõkend – vahistamine alates 27.08.2014
Kaitsja
advokaat Igor Belugin
Prokurör
ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus osaliselt:
1.1.H.Z-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 213 lg 1 järgi;
1.2.H.Z-ile KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas;
1.3.
H.Z-ilt M.R. ile tekitatud kahju 98 euro väljamõistmises.
2.Nimetatud osas teha uus otsus, millega:
2.1.Lõpetada kriminaalmenetlus KarS § 213 lg 1 järgi;
2.2.Mõista H.Z-ile KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.
2.3.Mõista Mõista H.Z-ile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
2.4.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada H.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandaiku võrra ja karistada teda 4 aasta pikkusega vangistusega alates 27.08.2014;
2.5.M.R. i tsiviilhagi summas 98 eurot jätta läbi vaatamata.
5.Edastada käesoleva otsuse jõustumisel selle koopia Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
6.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kasuks 194,28 eurot, sealhulgas käibemaks 32,38 eurot, advokaat Igor Belugini poolt H.Z-i süüdistusasjas apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
7.Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 1. juunil 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 2. juunist 2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 2. juunist 2015. Asjaolud ja menetluse käik
1.H.Z anti lühimenetluses kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9; § 213 lg 1; § 200 lg 1 ja § 328 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuse kvalifikatsiooni on vaidlustatud alljärgnevas:
1.1.KarS § 213 lg 1 järgi süüdistatakse H.Z selles, et 15.07.2014, viibides Narva-Jõesuu XXX korteris ja tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas ta M.R. i Swedbanki internetipanga püsikasutaja kasutajatunnust ja parooli. Seeläbi sai süüdistatav juurdepääsu pangakontole ja kandis arvelduskontolt ebaseaduslikult üle 98 eurot N.Š. arvelduskontole. Samal päeval kell 18.01 võttis H.Z raha välja sularahaautomaadist (Vabaduse 16, Narva-Jõesuu) N.Š. arvelduskontolt.
1.2.KarS § 200 lg 1 järgi süüdistatakse H.Z selles, et 24.08.2014 kella 10.20 paiku, viibides Narvas XXX maja trepikojas ja tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis ta kallale V.S. le. Süüdistatav haaras käega kannatanu riiete varrukast kinni, mille tulemusel lõi kannatanu oma vasaku õla vastu seina ja tundis füüsilist valu. Pärast seda haaras H.Z kannatanu õlgadest kinni ja surus vastu ust, piirates sellega kannatanu liigutusi ja võimalust vastupanu osutamiseks. Seejärel rebis süüdistatav käega V.S. kaelast kuldketi koos kuloniga maksumusega 470 eurot ja põgenes varastatuga kuriteokohalt.
1.3.KarS § 328 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse H.Z selles, et 29.08.2014 kella 16.00 paiku, isikuna, kelle suhtes on tehtud kohtuotsus tõkendi – vahi all pidamine – valimise kohta, viibides arestimajas aadressil Narva, Vahtra 3, pani ta kinnipidamiskohast põgenemise eesmärgil toime kallaletungi
arestimaja töötajale U.K. ele. H.Z lõi kannatanule mitu korda rusikaga vastu nägu ja tekitas talle kehavigastusi. Seejärel rebis H.Z U.K. e kaelast politsei läbipääsukaardi, mis on varustatud kiibiga politseiosakonna ametiuste avamiseks. Kasutades nimetatud kaarti, avas süüdistav mitu politseiosakonna arestimaja ust ja sattudes osakonna siseõuele, põgenes ta territooriumilt teadmata suunas. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 20.03.2015 otsusega tunnistati H.Z talle esitatud süüdistuses süüdi ja mõisteti järgmised karistused: KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi 4 aastat; § 213 lg 1 järgi 6 kuud; § 200 lg 1 järgi 2 aastat ja § 328 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H.Z-ile raskeima karistuse suurendamise teel 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati H.Z vangistusega 5 aastat.
2.1.KarS § 213 lg 1 objektiivne külg on maakohtu arvates tõendatud süüdistatava ja kannatanu M.R. i ütlustega (III kd, tl-d 60-63) ning konto väljavõttega (III kd, tl-d 66-69). Konto väljavõttest nähtub, et 15.07.2014 tehti M.R. i arvelduskontolt ülekanne summas 98 eurot N.Š. arvelduskontole. H.Z tunnistas ennast teos süüdi.
2.2.KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul on omastamise eesmärk ja vägivald tõendatud kannatanu V.S. ütlustega (II kd, tl-d 14-17, 25-28). H.Z tegutses otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda (II kd, tl-d 109-124).
2.3.KarS § 328 lg lg 2 p 1 koosseis on tõendatud kannatanu U.K. e ütluste (II kd, tl-d140-143), isiku läbivaatuse protokolliga (II kd, tl-d 144-145), tunnistajate A.H. i (II kd, tl-d 147-151), A.F. i (II kd, tl-d 153-157), S. V (II kd, tl-d 159-563), N.T. (II kd, tl-d 175-178) ja A. M (II kd, tl-d 180-181) ülekuulamise protokollidega ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Ka selle teo puhul tegutses H.Z otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda.
2.4.Kohus tugines ka süüdistatava H.Z-i ütlustele, kuna need on loogilised, järjekindlad ning kinnitavad kannatanute ja tunnistajate ütlusi. Maakohus usaldas kõiki eeluurimisel kogutud tõendeid, kuna need laabuvad omavahel.
2.5.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüd ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.
2.5.1.H.Z pani toime esimese astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud kahel korral, sh reaalse vangistusega ja korduvalt karistatud väärteokorras. Kohe pärast vanglast vabanemist jätkas H.Z kuritegude toimepanemist. Isikule on esitatud süüdistus 13 varguse toimepanemises.
2.5.2.Kuna H.Z ei teinud eelnevatest karistustest järeldusi ja jätkas kuritegelikku tegevust, välistas kohus isiku tingimisi karistamise. Süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on kvalifitseeritavad nelja erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi. Teod pandi toime süstemaatiliselt ja ka kaitsetu, elatanud elanikkonna suhtes. Kannatanud palusid karistada süüdistatavat rangelt, kuna olid ehmatanud kallaletungi ja varguse ootamatusest. Pärast kuriteo toimepanemist olid kannatanud šoki- ja stressiseisundis ning olid sunnitud end ravima. Sellepärast jõudis kohus järeldusele, et H.Z-i suhtes on otstarbekas kohaldada just reaalset vangistust vähemalt 7 aastat 6 kuud. Esitatud apellatsioon ja kirjalikud arvamused
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H.Z, kes palub tühistada 20.03.2015 otsus osaliselt, s.o KarS § 200 lg 1, § 328 lg 2 p 1 ja § 213 lg 1 kuritegude kvalifikatsiooni osas; KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi mõistetud karisuse osas ja KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.
3.1.H.Z heidab maakohtule ette, et kohtumenetlus oli puudulik. Kohtus ei uuritud tõendeid ega viidud läbi menetlustoiminguid, ei kuulatud üle tunnistajaid ja kannatanuid. Seega rikuti oluliselt kriminaalmenetlust. Ka kohtueelne menetlus oli puudulik, kuna koguti ainult H.Z süüstavaid tõendeid.
3.2.Süüdistatav leiab, et tegu, milles teda KarS § 200 lg 1 järgi süüdistatakse, tuleks kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi. Kohus oleks pidanud arvestama ka H.Z-i ütlusi, kelle väidete usaldusväärsust kinnitab tõik, et teiste kuritegude puhul olid ütlused kõigi kogutud tõenditega täielikult kooskõlas. Maakohus ei toonud välja ka seda, milles seisnes kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamine või V.S. ähvardamine.
3.3.KarS § 328 lg 2 p 1 osas on seadus muutunud ning kehtivas seaduses on paragrahv ühelõikeline. Samuti on vähenenud sanktsiooni ülemine määr, milleks on hetkel 3 aastat vangistust. Eelnevast lähtudes palub süüdistatav vähendada talle mõistetud karistust 1-2 kuuni.
3.4.KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi mõistetud karistust peab H.Z põhjendamatult raskeks. Kohus võttis karistust mõistes liialt arvesse kannatanute emotsioone ning mõistis karistuseks pikema vangistuse, kui taotles prokurör. Lisaks tuleks arvestada, et H.Z süüdistatakse üksnes varguse kahe punkti alusel ning karistada teda selle eest 2 aasta pikkuse vangistusega.
3.5.H.Z-i arvates on talle KarS § 213 lg 1 järgi kriminaliseeritud tegu alates 01.01.2015 käsitletav väärteona KarS § 218 järgi. Süüdistatav tekitas teoga väikese kahju, mistõttu ei tohiks teda selle eest karistada kriminaalkorras.
3.6.KarS § 64 lg 1 järgi tuleks H.Z-ile mõista karistus selliselt, et kergemad karistused loetakse kaetuks raskeimaga. Liitkaristust tuleks veelgi vähendada KrMS § 238 järgi ühe kolmandiku võrra. Karistuse mõistmisel tuleks arvestada, et süüdistatav aitas igakülgselt uurimisele kaasa ning tema abita ei oleks politsei osasid kuritegusid avastanud.
4.21.05.2015 edastas H.Z Tartu Ringkonnakohtule oma täiendavad seisukohad, milles kordab apellatsioonis toodud etteheiteid kohtumenetluse läbiviimise ja tõendite uurimata jätmise kohta.
5.Apellatsiooni osas esitas kirjaliku seisukoha ka H.Z-i kaitsja advokaat Igor Belugin, kes leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb rahuldada.
5.1.Kaitsja arvates on H.Z-i tegu kvalifitseeritud valesti KarS § 200 lg 1 järgi. Isik pani süüdistuse kohaselt 13 korral toime KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi kvalifitseeritava süüteo, mis viitab tema tahtlusele sooritada avalik vargus, mitte röövimine. Vägivalla kasutamine kannatanu V.S. suhtes, kui see ka toimus, pandi toime ettevaatamatusest. Süüdistatav eitab aga üldse vägivalla kasutamist ja kohus ei põhjendanud, miks ei võetud süüdistatava seisukohta arvesse.
5.2.KarS § 328 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu tuleb arvestades seaduse muutumist alates 01.01.2015 kvalifitseerida KarS § 328 järgi ning mõista kergem karistus. Enne nägi KarS § 328 lg 2 p 1 ette 5 aastat vangistust, aga alates 01.01.2015 näeb KarS § 328 karistusena ette 3 aastat vangistust.
5.3.Ka kaitsja arvates tuleb H.Z-i koostöövalmidust eeluurimisel vaadelda kui kahetsust ning arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi mõistetud karistuse osas. Avalike varguste eest tuleks talle mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
5.4.Süüdistuses KarS § 213 järgi ei võtnud kohus arvesse, et süüdistatava tahe oli suunatud väheväärtusliku asja vargusele. Alates 01.01.2015 loetakse väheväärtuslikuks asja, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Võttes arvesse, et kahju tekitati 98 eurot, tuleks see kuritegu kvalifitseerida KarS § 218 järgi. Seega on tegemist väärteoga ning mõistetud karistus tuleb tühistada.
5.5.Kaitsja arvates tuleb H.Z-i teod kvalifitseerida mitte nelja, vaid kahe karistusseadustiku paragrahvi järgi. Kohtu järeldus, et kuriteod pandi toime kaitsetu, elatanud elanikkonna suhtes, ei ole põhjendatud ega motiveeritud. Maakohus ei tuvastanud H.Z-i karistust raskendavaid asjaolusid.
Seega tuleb KarS § 64 lg 1 rakendamisel arvestada süüdistatava apellatsioonis toodud argumente ja lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtutoimiku materjalidega ning võttes arvesse kirjalikke seisukohti, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Kohtukolleegiumi arvates on põhjendamatult esitatud H.Z-ile süüdistus KarS § 213 järgi ning karistuse mõistmisel jäetud arvestamata karistust kergendav asjaolu. Nimetatud osas tuleb esimese astme kohtu lahend tühistada ja teha uus otsus.
7.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et H.Z-i nõusolekul arutati kriminaalasja lühimenetluses vastavalt kriminaalmenetluse sätetele. Lühimenetlus on lihtmenetluse vorm, mille kohaldamisel lahendatakse kriminaalasi valdavalt kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. KrMS § 233 lg 1 kohaselt saab kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Lühimenetluses ei ole võimalik taotleda isikute ülekuulamist ega esitada täiendavaid tõendeid (vt RKKKo 3-1-1-105-10; 3-1-1-91-07, p 7). Tulenevalt valitud menetluse liigist oligi maakohtul võimalik arutada kriminaalasja üksnes kohtueelses menetluses kogutud materjalide pinnalt. Seega on H.Z-i etteheited menetluse läbiviimise osas alusetud. Prokurör on 05.02.2015 süüdistatavale selgitanud lühimenetluse kohaldamise tingimusi ning isik on kinnitanud, et on lühimenetluse korra ja tagajärgedega nõus (III kd, tl 109). Kui süüdistatav ei pidanud kogutud materjale piisavaks ja soovis täiendavate tõendite uurimist, ei oleks tohtinud ta lühimenetluse kohaldamist taotleda. Lühimenetlusega nõustumisel loobub süüdistatav mitmetest menetluslikest õigustest, mida kompenseerib karistuse määra vähendamine ühe kolmandiku võrra. Lühimenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik arvestada ka apellatsiooni lisas toodud Viru Vangla poolt väljastatud dokumente.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasjas kohaldatud korrektselt materiaalõigust KarS § 200 lg 1 ja § 328 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate tegude puhul.
8.1.Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-12-09, p 7). Kannatanu V.S. kohtueelses menetluses antud ütlustest ja süüdistusest nähtub, et H.Z rabas naist tugevasti õlgadest, surus vastu naaberust ning rebis ära tema kuldketi. Süüdistatava tegevuse tulemusel tundis kannatanu füüsilist valu ning vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Seega täitis H.Z KarS § 200 lg 1 koosseisu. Süüdistatav küll eitab kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, kuid ringkonnakohus ei näe põhjust pidada V.S. ütlusi ebausaldusväärseks. Samas ei ole usutav süüdistatava väide, et ketti kannatanu kaelast rebides ta isegi ei puudutanud V.S. t, kuna kitsas koridoris kannatanult keti kaelast rebimine eeldab kohtu hinnangul igal juhul teatavat füüsilist kontakti. Seega saab KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul pidada usaldusväärseks siiski kannatanu, mitte süüdistatava ütlusi. Sealjuures ei kasutanud H.Z vägivalda ettevaatamatusest, vaid tahtlikult. Süüdistatav pidi aru saama, et naisterahvalt tugevasti õlgadest haaramine ja tema lükkamine põhjustab kannatanule füüsilist valu.
8.2.H.Z-i süüdistus KarS § 328 lg 2 p 1 järgi on teos, mis leidis aset 29.08.2014, s.o ajal, mil paragrahv koosnes kahest lõikest. Teo kvalifitseerimisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal ning kontrollida, kas tegu on karistatav ka kehtiva seaduse järgi (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-10, p 22). Vahistatu põgenemine on kuritegu ka kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 328 järgi. Kuna tegu pandi aga toime 29.08.2014, on see õigesti kvalifitseeritud teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel KarS § 328 lg 2 p 1 järgi. KarS § 328
lg 2 p 1 sanktsioon oli kuni viis aastat vangistust ja KarS § 328 näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse. H.Z-ile mõisteti karistuseks üks aasta vangistust, mis mahub kehtiva seaduse sanktsiooniraamidesse, sh jääb alla keskmise määra. Arvestades eeltoodut ja toime pandud kuriteo asjaolusid ning isiku süü suurust, ei ole põhjust täiendavalt H.Z-i karistust vähendada.
9.H.Z-ile on aga ebaõigesti esitatud süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi ning ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse.
9.1.H.Z omandas arvutikelmuse tulemusel alla 200 euro (98 eurot), mistõttu tuleks tema 15.07.2014 tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Kuigi see säte loetleb ka süüteokoosseisud, mille puhul vara väärtus ei oma kvalifitseerimisel tähtsust, ei kuulu arvutikelmus nende erandite hulka, sest mõeldud on erandina siin KarS §-e 206 ja 207. Teo kvalifitseerimiseks KarS § 213 lg 1 järgi peab andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel saadud varaline kasu ületama KarS § 218 lg-s 4 nimetatud määra. Praegusel juhul see nii ei ole.
9.2.KarS § 218 lg 4 järgi loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Alates 01.01.2015 on KarS § 44 lg 2 kohaselt miinimumpäevamäär 10 eurot ja väheväärtuslikuks loetakse asja, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Enne 01.01.2015 loeti väheväärtuslikuks asja, mille väärtus ei ületanud 64 eurot. Kuigi H.Z pani teo toime ajal, mil see vastas KarS § 213 lg-le 1, tulnuks maakohtul arvestada KarS § 5 lg-t 2. Nimelt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. H.Z ei ole jõustunud otsusega KarS § 213 lg 1 järgi karistatud ja seega laieneb talle seaduse tagasiulatuv mõju, mis loeb süüdistatava teo väärteoks. Maakohus on ekslikult lähtunud enne 01.01.2015 kehtinud korrast ning lugenud H.Z-i teo kuriteoks ja seega kohaldanud valesti materiaalõigust.
9.3.Maakohtu eksimus ei too aga kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine süüdistatava poolt leidnud vastuvaidlematult tõendamist, millekohast otsustust kriminaalkolleegium siiski teha ei saa (vt RKKKo nr 3-1-1-52-12, p 17). KrMS § 274 lg 1 sätestab, et sellisel juhul tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 206 lg 4 järgi võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata alluvuse korras asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise. Riigikohus on selgitanud, et kõnealuse sättega on seadusandja sisuliselt näinud ette ülemineku kriminaalmenetluselt väärteo- või distsiplinaarmenetlusele, mida ei saa käsitada sama asja teistkordse menetlemisena. Väärteomenetlust võib alustada ka kriminaalmenetluse lõpetamisel kohtu poolt. (vt RKKKo nr 3-1-1-57-08, p-d 13 ja 13.1.). Eeltoodu alusel edastab ringkonnakohus käesoleva otsuse jõustumisel selle koopia Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
10.Apellatsioonikohus peab vajalikuks korrigeerida H.Z-ile mõistetud karistust.
10.1.KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi mõistis maakohus H.Z-ile karistuseks neli aastat vangistust, st sanktsiooni ülemise määra lähedaselt. Kohtu põhjendused on küll asjakohased, kuid ringkonnakohus nõustub süüdistatavaga, et karistuse mõistmisel tulnuks arvestada ka karistust kergendavate asjaoludega. H.Z on oma süüd tunnistanud nii kohtueelses menetluse kui ka kohtuistungil, väljendanud kahetsustunnet ja andnud kuritegude toimepanemise kohta põhjalikke ütlusi. Kuna H.Z on avaldanud soovi tekitatud kahju hüvitada ega pole oma tegusid õigustanud, leiab apellatsioonikohus, et eelnevalt loetletud asjaolusid tuleks arvestada karistust kergendavatena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Arvestades H.Z-i süüd, mida ringkonnakohus peab toimepandud kuritegude arvu silmas pidades suureks, karistuse preventiivseid eesmärke ja karistust kergendavat asjaolu, mõistab apellatsioonikohus isikule kolme aasta pikkuse vangistuse nagu taotles prokurör.
10.2.Kuna KarS § 213 lg 1 järgi kriminaalmenetluses lõpetati ja KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi mõistis ringkonnakohus H.Z-ile maakohtuga võrreldes väiksema karistuse, tuleb muuta ka isikule KarS § 64 lg 1 järgi mõistetavat liitkaristust.
Sarnaselt maakohtuga mõistab ringkonnakohus liitkaristuse raskeima karistuse suurendamise teel, st H.Z-i liitkaristuseks tuleb lugeda 6 aastat vangistust. Karistuse liitmine kumulatsiooniprintsiibi järgi on põhjendatav eelkõige toimepandud kuritegude arvu ja asjaolude ning isiku varasemate korduvate karistustega samaliigiliste tegude eest. Kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemine ei tooks kaasa H.Z-i süüle ja karistuse eesmärkidele vastavat karistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega tuleb isikut karistada 4 aastase vangistusega alates 27.08.2014.
11.Maakohus mõistis H.Z-ilt kannatanu M.R. i kasuks välja tsiviilhagi 98 eurot. Kuna ringkonnakohus lõpetab kriminaalmenetluse KarS § 213 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas, puudub alus M.R. i tsiviilhagi läbivaatamiseks. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ka nimetatud osas ja jätta M.R. i tsiviilhagi KrMS § 2631 lg 2 järgi läbi vaatamata, kuna isik ei ole kriminaalasjas kannatanu. Vastavalt VTMS §-le 7 ei lahendata väärteomenetluses tsiviilhagisid ning väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Seega on kannatanul võimalik talle tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda tsiviilkohtusse.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 274 lg-st 1 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.03.2015 otsuse osaliselt, s.o isiku karistamises KarS § 213 lg 1 järgi, talle KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 ning § 64 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ja välja mõistetud tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus lõpetab kriminaalmenetluse KarS § 213 lg 1 järgi ja edastab käesoleva otsuse jõustumisel selle koopia Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Seoses sellega jääb läbi vaatamata ka M.R. i tsiviilhagi summas 98 eurot. KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi mõistab kohtukolleegium H.Z-ile karistuseks 3 aastat vangistust ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega kujuneb isiku karistuseks 4 aastat vangistust alates 27.08.2014. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
13.Advokaat I. Belugin taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu kokku summas 194,28 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja taotleb kaitsealusega kohtumise ja vajalike materjalide koopiate tegemise (27.04.2015), maakohtu otsusega tutvumise (04.05.2015) ning seisukoha koostamise (19.05.2015) eest tasu kokku 3,5 tunni eest 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot. Sõidule kulutatud aja ja sõidukulude eest (27.04.2015) taotleb kaitsja kokku 26,28 eurot, sh käibemaks 4,38 eurot.
13.1.Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mida on täiendati viimati Advokatuuri juhatuse
7.aprilli 2015 otsusega. Nimetatud kord kehtib alates 01.01.2015. Kuna kaitsja taotleb tasu maksmist toimingute eest, mis on tehtud nii enne 01.01.2015 kui ka pärast, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kahest erinevast kulude hüvitamise korrast. Eelmist kulude hüvitamise korda täiendati 30. septembri 2014 otsusega. Arvestades nimetatud kordadega kehtestatud põhimõtteid peab kriminaalkolleegium põhjendatuks kaitsjatasu 194,28 euro ulatuses, sh käibemaks 32,38 eurot. Seega tuleb taotlus RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada.
13.2.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna H.Z-i apellatsioon rahuldatakse osaliselt ja maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, jäävad kaitsja kulud summas 194,28 eurot riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.