Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. aprilli 2015 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Jüri Tallerma, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2015 määrus Jüri Tallerma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Jüri Tallerma (ik XXX) talle Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 9. märtsi 2010. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Katseajaks määrata kuus kuud. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata Jüri Tallerma katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada Jüri Tallermad järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 kohaselt kohustada Jüri Tallermad katseajal mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas; mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba küsimata ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
6.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab Jüri Tallerma ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
7.Kui Jüri Tallerma katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda KarS § 76 lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale
esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jüri Tallerma mõisteti süüdi Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu poolt 9. märtsi 2010 otsusega kehalise väärkohtlemise ja tapmiskatse eest. J. Tallermad karistati 7-aastase vangistusega alates 13.oktoobrist 2008. Karistuse lõpptähtaeg on 13. oktoober 2015.
2.Viru Maakohtu 27. aprilli 2015. a määrusega jäeti J. Tallerma talle mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus põhistas vabastamata jätmist isiku ohtlikkusega avalikkusele. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda, kui J. Tallerma tarvitab alkoholi. Alkoholijoobes võib J. Tallerma olla mõjutatav nii teiste isikute kui ka situatsiooni poolt, kaotada enesekontrolli ning käituda impulsiivselt. J. Tallerma sõnul ta küll mõistab, et alkoholi tarvitamisest tuleb loobuda, läbides ka vastavaid programme, ent kohus leidis sellele vaatamata, et kui isikul tekkivad vabaduses taas raskused, võib ta hakata alkoholi tarvitamata ning panna toime kuritegusid. Ka J. Tallerma viibimised lühiajalistel väljasõitudel, mille käigus ta on suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda, kohtu seisukohta ei muutnud. 2.1 Kohus leidis, et J. Tallerma kuriteo asjaolud on sedavõrd rasked, et tema vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus märkis, et süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud teo iseloom, elustiil ja hoiakud annavad aluse karta, et ärakantud karistus ei ole piisav, et mõjutada süüdimõistetut uutest kuritegudest loobuma. J. Tallerma ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne riivatud. 2.2 J. Tallermal on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus järeldas sellest, et kui isik ei suuda alluda vanglas kehtestatud reeglitele, võib ta rikkuda ka kohtu määratavaid kontrollnõudeid. Kohtul puudus samuti veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kohustused täita nõuetekohaselt.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. 3.1 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangla toetab ennetähtaegset vabastamist lähtuvalt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest. J. Tallerma leiab, et tema karistus on täitnud
oma eesmärgi. Soome vangla arvestuslehe kohaselt oli J. Tallerma ennetähtaegse vabanemise päev 14.06.2013 ja katseaja lõpp 14.10.2015. J. Tallerma anti Eesti Vabariigile välja ja toodi siia karistust kandma 4 kuud enne Soome Vabariigis määratud ennetähtaegset vabanemist. Eeltoodust tulenevalt on isikul põhjendatud õiguspärane ootus, et sama kohaldatakse ka Eesti Vabariigis. 3.2 J. Tallermale jääb arusaamatuks, millistele põhjendustele tuginedes on kohus hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski sedavõrd suureks, et ei vabastanud teda ennetähtaegselt. J. Tallerma märgib, et on kannatanuga leppinud ning viimane on teda käinud ka vanglas vaatamas. 3.3 Kohus põhjendas vabastamata jätmist sellega, et J. Tallerma on ohtlik alkoholi kuritarvitamise tõttu. Määruskaebuse esitaja märgib, et on vangistuses viibinud alates 2008. aastast, kordagi alkoholi tarvitamata. Ta on otsustanud alkoholist kindlalt loobuda ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Lisakohustusena on võimalik panna talle alkoholitarvitamise keeld. 3.4 J. Tallerma kinnitab, et on paranenud ja ei pane toime uusi kuritegusid. Ka kriminaalhooldus ja selle rikkumisega kaasnevad tagajärjed motiveerivad J. Tallermad uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kokkuvõtlikult leiab J. Tallerma, et kõik tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Ta on aru saanud oma teo tagajärgedest, soovides elada seaduskuulekalt. Määruys on olemas kindel elu- ja töökoht, toetav pere, kes on nõus ja abiks taasintegreerumisel ühiskonda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et J. Tallerma tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
5.Kohtukolleegium võtab arvesse, et süüdimõistetu näol on tegemist inimesega, keda on varem karistatud varguse katse ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, ent kes käesolevalt kannab oma esimest vangistust. Karistust kannab ta raske isikuvastase kuriteo eest. Määruskaebuses kinnitab J. Tallerma, et on aru saanud oma teo tagajärgedest ja kannatanuga leppinud. Iseloomustuse kohaselt on J. Tallerma Soomes karistust kandes läbinud programmi „Vihajuhtimine“. J. Tallermaa on kinnitanud, et soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitajale anda võimalus oma positiivsete kavatsuste realiseerimiseks. Seejuures arvestab kohus, et J. Tallerma on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks talle mõistetud 7-aastasest karistusest ära kandnud 6 aastat ja 8 kuud. Tegemist on pikaajaliselt ühiskonnast isoleeritud kinnipeetavaga, kelle puhul oleks ennetähtaegne vabastamine vajalik resotsialiseerivatel eesmärkidel. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalhooldusel on pikaajalise vangistuse ärakandnud isikute puhul kanda oluline toetav roll tavaellu naasmisel.
6.Lisaks toetavad J. Tallermad ennetähtaegse vabastamise korral ka süüdimõistetu elutingimused vabaduses. Tal on perekond, kellega suhted on isa sõnul head, kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kohtukolleegium leiab, et arvestades tugisüsteemi olemasolu ning eeldades, et kriminaalhooldus kulgeb edukalt, on kriminaalsed riskid maandatud. Selleks on vajalik kohaldada J. Tallerma osas KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning teatavaid sama paragrahvi lg-s 2 toodud kohustusi.
7.Kuigi tuleb nõustuda maakohtuga, et J. Tallermal esinesid probleemid alkoholi kuritarvitamisega, peab ringkonnakohus võimalikuks, et kontrollnõuded ning kriminaalhooldaja toetus suudavad vabaduses J. Tallermad positiivselt mõjutada. Seeläbi
väheneb ka uute kuritegude toimepanemise oht. Kinnipeetav on määruskaebuses selgitanud, et on otsustanud alkoholist kindlalt loobuda ja läbinud vangistuses programmi „Eluviisitreening“. Soomes karistust kandes on lisaks toimunud vestlused alkoholi tarvitamise teemal. Süüdimõistetu leiab, et lisakohustusena võib talle panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Ringkonnakohus peab arvestades pikaaegsest vangistusest tingitud alkoholivaba perioodi ja kriminaalhooldusel pandavat lisakohustust, alkoholiga seonduvaid riske väikeseks ning leiab, et varasem sõltuvus ei ole asjaoluks, mis tingiks vabastamata jätmise.
8.Lisaks on maakohtu määruses J. Tallermale ette heidetud distsiplinaarkaristuste olemasolu, millest kohus järeldas, et isik, kes ei suuda alluda vanglas kehtestatud reeglitele, võib rikkuda ka kohtu määratavaid kontrollnõudeid. Ringkonnakohus nii pessimistlik ei ole. J. Tallerma käitumist iseloomustab küll kehtiv distsiplinaarkaristus sigarettide omamise eest, ent tema käitumine vangistuses tervikuna on olnud hea. Enne distsiplinaarrikkumist oli J. Tallerma 1,5 aasta vältel avavanglas, kus töötas looduspargi hooldustöödel. Ka tema käitumist ametnikega on hinnatud viisakaks ja avatuks. Samuti iseloomustab J. Tallermad positiivsest küljest analüüsioskus, muutumisvalmidus, realistlike plaanide tegemine ning soov elada seaduskuulekalt.
9.Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg p-de 2, 4, 7, 8 alusel panna J. Tallermale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas, mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba küsimata ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.
10.Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Ringkonnakohus määrab J. Tallerma katsejaks 6 kuud, alates tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2015 määrus. Ringkonnakohtu määruse jõustumisel vabastada J. Tallerma talle Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu poolt 9. märtsi.2010 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud. Määruskaebus rahuldada.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.