Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30. jaanuar 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-3439
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Küllike Namm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jüri Tallerma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
JÜRI TALLERMA, isikukood 37304292223, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.10.2008 ja lõpp 13.10.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta JÜRI TALLERMA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Jüri Tallermale ja prokurörile. Asjaolud
Viru Vangla esitas 18.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Tallerma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jüri Tallerma on süüdi mõistetud Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu poolt 09.03.2010 kehalises väärkohtlemises ja tapmiskatses ning teda karistati 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.10.2008. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesolevat vangistust kannab tervisekahjustuse tekitamise ja mõrva katse eest. Isikut on varem karistatud auto joobes juhtimise ja varguse katse eest. Kuriteo vägivaldsus on suurenenud, soodusteguriks kõikide kuritegude puhul on olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung Jüri Tallerma taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikul ei ole ühtegi rikkumist vanglas. Isik viibib avavanglas, käib tööl ning alates 27.01.2014 läheb väljaspool vanglat tööle. Isik on aru saanud oma kuriteo raskusest ja tagasi mõeldes aastale 2008, leiab, et teda juhtis ääretu egoism ja alkohol. Isik ei tunnistanud ennast milleski süüdi, vaid leidis, et kõik teised on tema hädades süüdi. Isik on vanglas teinud endaga tööd, et muuta oma väärtushinnanguid. Samuti on kinnipeetav läbinud mitmeid programme ning on otsustanud alkoholiga lõpu teha. Isik soovib suhelda oma lähedastega. Tal on ema, isa ja õde, kes teda toetavad. Tütar elab oma emaga Tallinnas, temaga suhtleb kinnipeetav telefoni teel. Prokurör Jüri Tallerma tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isik kannab käesolevat vangistust tervisekahjustuse tekitamise ja mõrva katse eest. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja varguse katse eest. Toimepandud kuritegude raskusaste on suurenenud ning soodusteguriteks on kõikide kuritegude puhul olnud alkoholi kuritarvitamine. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ning seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetav kannab muuhulgas karistust raske isikuvastase kuriteo, täpsemalt mõrva katse eest. Süüdimõistetu on avalikkusele ohtlik ning tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom ning isiku elustiil ja hoiakud on sellised, millest tulenevalt on alus karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada süüdimõistetut uusi kuritegusid mitte toime panema. Toimepandud isikuvastase kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kaitsja palub kohtul vangla taotlus rahuldada ja vabastada Jüri Tallerma tingimisi enne tähtaega. Isikul on kantud 2/3 karistusest ja tema käitumine on olnud laitmatu. Avavanglat kohaldatakse piiratud isikute puhul ja väga harva ning Jüri Tallerma on avavanglas ning saab käia tööl. Isik on vanglas täitnud kõik programmid. Isikul on vabanedes olemas kõik
võimalused, tal on elukoht, toetav pere ja võimalus tööle minna. Kinnipeetav on oma teost teinud järeldused ning kannatanuga leppinud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et isiku puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Kohus tunnustab Jüri Tallerma ́d, et ta ei ole vangistuses toime pannud distsiplinaarrikkumisi ja on osalenud talle ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes, kuid need tegevused ja lubatud töökoht vabanemisel ja peretugi ei kaaluks üles tema ohtlikkust ühiskonnas seoses alkoholi kuritarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et Jüri Tallerma suhtes mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 25%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19%. Isikut on korduvalt karistatud AS § 70 alusel, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on olnud kriminaalhooldusel ning toime pannud enne kriminaalhoolduse lõppu uue kuriteo aastal 2005. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad hoolimatusele reeglite ja normide suhtes. Varasemad käitumised viitavad impulsiivsele käitumisele alkoholijoobes olles. Isiku kuriteo vägivaldsus on suurenenud. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kohus leiab, et ei ole tingimus ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, sest isiku puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused. Arvestades Jüri Tallerma poolt toimepandud kuriteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust, isik on katseajal toime pannud raske isikuvastase kuriteo, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Lisaks leiab kohus, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.