Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. aprilli 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Gennady Voronin, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus Gennady Voronini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Gennadi Voronin (isikukood 36811143715) talle Viru Maakohtu 3. detsembri 2019 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 3. juuni 2016. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
Määrata Gennady Voronin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kohustada Gennady Voroninit järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 9 alusel kohustada Gennady Voroninit katseajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3) 4) 5)
asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas; mitte suhtlema isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi aineid või on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud; alluma elektroonilisele valvele.
KarS § 751 lg-te 3, 4 alusel kohaldada Gennady Voroninile elektroonilist valvet katseaja esimeseks kuueks kuuks alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge.
Määrus Gennady Voronini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
Kui Gennady Voronin katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega tunnistati Gennady Voronin süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 7 aasta 6 kuu ja § 392 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. G. Voronini karistusaeg algas 03.12.2008 ja lõpeb 03.06.2016.
2.Tartu Maakohtu 16.04.2015 määrusega jäeti G. Voronin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kohus märkis, et G. Voroninit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, varasemalt väljapressimise ja huligaansuse eest. Kõikidel kordadel on talle karistuseks mõistetud vangistus, mis vähemalt osaliselt on tulnud ära kanda reaalselt. Eelneva karistuse kandmiselt (Narva Linnakohtu 21.11.2003 otsusega mõistetud 2 aastat 2 kuud vangistust) vabanes G. Voronin 12.07.2004 tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu selgituste kohaselt läbis ta katseaja edukalt ja rikkumisi ei esinenud. G. Voronin on aga jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole teda õiguskuulekusele mõjutanud. 2.2 Maakohtu hinnangul on G. Voronini kuriteo asjaolud rasked. Süüdistuse kohaselt organiseeris ta 2008. aastal Narvas kaks kuritegelikku gruppi, millest üks hankis Tallinnast narkootilisi aineid ja vedas neid Narva, aga ka üle Eesti Vabariigi piiri. Teine grupp leidis diilereid narkootiliste ainete müümiseks lõpptarbijatele. Mõlemad grupid olid G. Voronini juhendamise ja kontrolli all, laiahaardelised ning käitlesid kokaiini ja heroiini. Kinnipeetava ning grupi teiste liikmete tegevuse tagajärjel turustati korduvalt ja suures koguses narkootilisi aineid lõpptarbijatele. Lisaks tunnistati G. Voronin süüdi ka narkootilise aine toimetamises üle Eesti Vabariigi piiri grupi poolt. Süüdistuse kohaselt andis ta korralduse omandada Venemaal suure koguse heroiini ja viia see Narva.
Kinnipeetav sai narkootiliste ainete käitlemise eest oktoobri lõpus 2008 vähemalt 246 000 krooni. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et G. Voronini puhul ei ole täidetud ka karistuse eesmärgid, kuna kuritegude toimepanemist tunnistab ta vaid osaliselt. Samuti ei ole sellisel juhul kinnipeetava vabastamine kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 2.3 Järgmiseks hindas kohus G. Voronini vangistusaegset käitumist ja tema elutingimusi vabaduses. Kohus märkis, et vanglas on kinnipeetav õppinud eesti keelt A1 ja A2 tasemel, Viru Vanglas osales tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tartu Vanglas on ta kahel korral keeldunud majandustööst, põhjendades seda asjaoluga, et majanduslikult toetab teda abikaasa. Vabanemisjärgsete elutingimuste osas tuvastas kohus, et G. Voroninil on toetavad lähedased (abikaasa, tütar, vanemad) ning kindlad elu- ja töökoht. Süüdimõistetu isa vajab ööpäevaringset hoolt ja ka ema tervislik seisund on halb. G. Voronini vastu on rahalisi nõudeid summas XXX eurot ja vabanemisfondis XXX eurot. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav elamisloata. Alates 01.11.2010 puuduvad tal kehtivad dokumendid. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel elu- ja töökoht, on oluline, et need hüved olid tal ka varemalt, kuid ta pani vaatamata sellele ikkagi toime rasked kuriteod rahalise kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole töökoha olemasoluga maandatud oht, et vabaduses G. Voronin jätkab uute kuritegude toimepanemist. 2.4 Eeltoodud asjaolusid kogumis käsitledes asus kohus seisukohale, et G. Voronini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole vaatamata mitmetele positiivsetele punktidele (sh õiguskuulekate eesmärkide seadmine) siiski põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse G. Voronin, kes taotleb selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 G. Voronin leiab, et maakohus on tema kohta esitatud materjalid üle vaadanud pealiskaudselt ja määruses toodud põhjendused ei ole asjakohased. Kohus on leidnud, et teda ei vabastata elektroonilise valve alla, kuna ta on varem kuritegusid toime pannud, ei ole neist järeldusi teinud ega kahetsenud ja tal ei ole Eestis elamisluba. Loetletu näitab, et kohus ei ole esitatud materjalidega tutvunud piisava põhjalikkusega. Kohus märkis, et 2003 pani ta toime huligaansuse ja ei ole pärast seda millestki aru saanud. Millest ta pidi aru saama? Teda süüdistati tundmatu peksmises, kannatanut ei olnud kohtuistungil ja 20 tunnistajat väitsid, et tema ei teinud midagi kuritegelikku. Vaadates aga tema süüditunnistamist 2008. aastal, siis positsioneerimisekspertiisi telefonikõnede eristused tõendavad täielikult tema süütust Narva linnas heroiini müümisega tegeleva grupeeringu loomisel. Ta tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses, millega ta nõustus vaid seetõttu, et tema naine pandi kambrisse kinni selleks, et teda hirmutada ja naise suhtes algatati kriminaalasi. Kui tema kriminaalasja oleks arutatud üldmenetluses, oleks pool süüdistusest ära langenud. Seda, et ta ei loonud organiseeritud grupeeringut, kinnitab fakt, et kohtuotsusega oli sõiduauto „Lexus RX-350“ aresti alt vabastatud, mingit vara ei arestitud ja ka hagi oli kollektiivne. Ta palub ringkonnakohtul viidatud kriminaalasjad üle vaadata. Samuti peab tähelepanu pöörama, et kohtu ebaobjektiivsust ja eelarvamuslikkust tõendab märge, nagu ei oleks temal elamisluba. See on tal olemas ja ta lisab määruskaebusele ka vastavad tõendid. 3.2 G. Voronin rõhutab, et soovib vabaneda, kuna tahab aidata oma vanemaid, kes on üksikud ja haiged inimesed ning vajavad tema abi. Ta on kindel, et suudab elektroonilise valve all elada terve aasta ilma rikkumisteta, on nõus esimesed 4 kuud olema koduarestil ja palub vaid võimalust käia vanemate juures ühe tunni jooksul ööpäevas. Ta võtaks endale kohustused, mida on suuteline täitma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus tuleb tühistada ja G. Voronin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
5.Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt suurendavad G. Voronini korduv karistatus ja käesoleva vangistuse aluseks olevate kuritegude asjaolud uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ometi leiab kolleegium, et arvestades süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal, tema võimalusi vabaduses ja ärakantud vangistuse pikkust, võib talle anda võimaluse tõestada, et karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ja G. Voronin on võimeline alustama õiguskuulekat elu vabaduses.
6.Ringkonnakohtu hinnangul kõneleb G. Voronini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks eelkõige asjaolu, et tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on hinnatud väga madalaks: üldise korduva kuriteo puhul 10%-le ja vägivaldse puhul 8%-le. Kinnipeetava käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud korrektne, ametnike ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole ning kuritegelikke hoiakuid ta ei väljenda. Puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuse ajal on ta lõpetanud A-1 riigikeele kursuse (eksamitulemusega 88,2, hea suhtleja) ja osa võtnud ka riigikeele A-2 kursusel. Viru Vanglas osales ta ka majandustöödes. Vabaduses on G. Voroninil olemas kindel elukoht, elamisluba ja garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on ka toetavad lähedased. Tema suhted päritoluperekonnaga on head. Lähedasteks on abikaasa, tütar ja ema-isa. Seega on G. Voroninil olemas kõik vajalik selleks, et alustada vabaduses uut seaduskuulekat elu ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Tähelepanu väärib ka see, et G. Voronini vabastamist koos katseajaks lisakohustuste määramisega toetavad nii prokurör kui vangla. Ehkki ringkonnakohus ei ole nende arvamusega seotud, ei näe kohus praegusel juhul põhjust sellest irduda.
7.G. Voronini puhul peab kriminaalkolleegium oluliseks sedagi, et teda on ka varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, s.o Tartu Maakohtu 29.06.2004 määrusega. Kriminaalhooldaja hinnangul kulges katseaeg rahuldavalt. G. Voroninil ei olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Varasem probleemideta kulgenud katseaeg võimaldab arvata, et süüdimõistetu on ka praegu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes võimeline alluma kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuetele ja täitma talle katseajaks kohaldatavaid kontrollkohustusi.
8.Eelkirjeldatud põhjendustel on kriminaalkolleegium seisukohal, et G. Voronini määruskaebus tuleb rahuldada, ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja anda talle võimalus jätkata oma elu vabaduses. Olukorras, kus isik väljendab nii sõnades kui tegudes tõsist motivatsiooni muutumiseks, toob tema vabastamine kaasa suuremad positiivsed mõjutused kui karistuse kandmise jätkamine vanglas. G. Voronin on ära teeninud võimaluse näidata, et ta on enda suhtumist muutnud ning on suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid, täitma kohustusi ja vältima uue kuriteo toimepanemisest.
9.Ringkonnakohus, asudes G. Voronini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses maakohtust lahknevale seisukohale, rõhutab veel, et ei suhtu kinnipeetava kuriteosse kergekäeliselt. Süüdimõistetu, kriminaalkorras varasemalt kahel korral karistatud isikuna, kannab karistust narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest suurtes kogustes ja majandusliku kasu saamise eesmärgil, s.o raske esimese astme rahvatervisevastase süüteo eest. Seetõttu rõhutab kriminaalkolleegium, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. G. Voronini suhtes kohaldatakse katseaega, mil ta on allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele ja tal tuleb täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid. Arvestades süüdimõistetu kuriteo asjaolusid, peab ringkonnakohus vajalikuks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 7 ja keelata tal suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi aineid või on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel keelab kohus G. Voroninil alkoholi tarvitada ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid omada või tarvitada. Kindlustamaks kinnipeetava majanduslikku toimetulekut, kohustab ringkonnakohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 järgi asuma tööle kahe
nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks allutada G. Voronini KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kuueks kuuks elektroonilisele valvele, et tagada kontroll tema käitumise üle ja seeläbi kindlustada tema toimetulekut eluga vabaduses.
10.KarS § 76 lg 5 järgi määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seetõttu tuleb G. Voroninile määrata katseaeg kuni 03.06.2016, s.o kogu karistusaja ulatuses, millest kuue kuu jooksul peab ta alluma elektroonilisele valvele.
11.Ringkonnakohus rõhutab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega tuleb G. Voroninil suhtuda katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
12.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab G. Voronin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.